Võlaõigus › Töövõtulepingud

poolt omaksvõetuks. Hageja esitas 09.03.2010 kohtule taotluse lahendada käesolev tsiviilasi tagaseljaotsusega kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust ning kostjale esitatud teatisest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 644 031,14 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal oma kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 644 031,14 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetlus kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt õigusabikuluna välja mõista 15 000 krooni. Kohtule esitatud menetluskulude aruande kohaselt tuleneb nimetatud summa hagiavalduse esitamisest, kostja hagiavaldusele vastamisest, materjalide läbitöötamisest, kohtuistungiks ettevalmistamisest ning sellel osalemisest. Kohus on seisukohal, et nimetatud summa väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas tsiviilasjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, mistõttu ei ole hageja esindaja saanud neil ka osaleda. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades asja mahtu ja keerukust on tegemist ebamõistlikult suure esindaja tasuga. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 5 000 krooni ning riigilõiv 60 000 krooni, kokku 65 000 krooni. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018), Swedbank AS-is (konto nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto nr 333416110002), viitenumber 3100057358.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.