Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.04.2010, Tallinn
Tsiviilasi
Polina Morozova hagi Korteriühistu Sõpruse 232 vastu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
25 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Polina Morozova apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja Polina Morozova (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xxx-xx xxxxxxx xxxxx), nõustaja Marina Suhnjova Kostja Korteriühistu Sõpruse 232 (registrikood 80079553, asukoht Sõpruse pst 232, 13412 Tallinn)
Harju Maakohtu 28.09.2009 otsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.09.2009 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Tuvastada Korteriühistu Sõpruse 232 08.12.2008 ja 05.01.2009 üldkoosolekute otsuste tühisus.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Kõik menetluskulud jäävad Korteriühistu Sõpruse 232 kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.06.11.2008 esitas 17 korteriühistu liiget juhatusele nõude kokku kutsuda üldkoosolek. 5 liiget tühistasid oma taotluse. Seetõttu ei taotlenud üldkoosoleku kokkukutsumist nõutav 1/10 korteriühistu liikmetest. 28.11.2008 kutsuti initsiatiivgrupi ettepanekul üldkoosolek siiski kokku 08.12.2008 päevakorraga hageja tagandamiseks juhatuse liikme ja raamatupidaja kohalt. 08.12.2008 üldkoosolekul viibis 20 inimest, täidetud ei olnud kvoorumi nõuet. Detsembris 2008 pani initsiatiivgrupp infotahvlile teate 05.01.2009 üldkoosoleku kohta. Eelnevalt ei pöördunud initsiatiivgrupp korteriühistu juhatuse poole palvega üldkoosolek kokku kutsuda. Sellega on rikutud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 3. 05.01.2009 üldkoosolekul osales 20 liiget, puudus kvoorum. Ühistu põhikirjas ei ole sätestatud korduva koosoleku kokkukutsumise korda. Seetõttu peab igal koosolekul olema esindatud üle poolte korteriomanikest.
2.Hageja palus tuvastada 08.12.2008 ja 05.01.2009 üldkoosoleku otsuste tühisus. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Üldkoosolekud on toimunud nõuetekohaselt. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Vastavalt MTÜS § 20 lg-tele 1-4 kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Samasugune põhimõte on sätestatud kostja põhikirja p-des 6.3-6.4.
6.Puudub vaidlus, et ühistul on 144 liiget. Seega on 1/10 ühistu liikmetest on 14 liiget. 06.11.2009 pöördus juhatuse poole 17 ühistu liiget nõudega kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek päevakorraga hageja jätkamisest raamatupidajana ja hageja ja J. G. juhatusest väljaarvamiseks. Vaidlus puudub ka selles, et teade üldkoosolekust pandi trepikodadesse välja, nagu seda nõuab põhikirja p 6.4. Erakorraline üldkoosolek kutsuti kokku 08.12.2008, kus osales 23 ühistu liiget, 3 neist oli volitatud isikud. Koosoleku viisid läbi erakorralist üldkoosolekut taotlenud ühistu liikmed (nn initsiatiivgrupp), mitte juhatus. Kvoorumi puudumise tõttu otsustati korraldada korduskoosolek.
7.Vaidlus on selles, kas nimetatud üldkoosolek oli pädev otsuseid vastu võtma, kuna 5 ühistu liiget võtsid oma tahteavalduse tagasi. Antud juhul on 5 korteriomanikku algselt teinud vastava tahteavalduse, seejärel on tahteavalduse tagasi võtnud. Küsimus seisneb selles, kas tahteavaldust saab lugeda tehtuks. TsÜS § 72 kohaselt ei loeta tahteavaldust
2(5)
tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Antud juhul jõudis tahteavalduse tühistamine saajani hiljem kui see algselt tehti. Seetõttu tuleb lugeda tahteavaldus tehtuks. Seega oli ühistu liikmetel õigus 08.12.2008 erakorralist üldkoosolekut pidada. Tõendamist ei ole leidnud viidatud tagasivõtmise üleandmine koosoleku korraldajatele, s.o nn initsiatiivgrupile. Kostja väitel sai ta viidatud 5 kirja kätte koos hagiavaldusega. 12.11.2008 J. J. (nn initsiatiivgrupi liikmele) kätte antud endise juhatuse kirjast ei nähtu, et selle kirja lisadena oleks temale kätte antud ka ühistu liikmete tahteavaldused. Seega 08.12.2008 erakorraline üldkoosolek kutsuti kokku nõuetekohaselt.
8.Järgmine üldkoosolek sama päevakorraga kutsuti kokku 05.01.2009. Puudub vaidlus, et teade avaldati trepikodades, koosolekust võttis osa 21 ühistu liiget, 8 neist olid volitatud isikud. Ühistu põhikirjas puudub säte teistkordse üldkoosoleku kokkukutsumise kohta.
9.MTÜS § 21 lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Kostja põhikirjas ei ole sätestatud kui suure osa ühistu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline. Seadus seda samuti ei sätesta. Seetõttu üldkoosolek on pädev otsustusi vastu võtma sõltumata seal viibivate liikmete arvust kui täidetud on koosoleku kokkukutsumise nõudeid ning kui otsustuse poolt hääletavad üle poole koosolekul osalenud ühistu liikmetest. Antud juhul on otsuste poolt hääletanud enamus või kõik koosolekul viibinud isikud ja otsused on seetõttu kehtivad. Kuivõrd kostja üldkoosolekute puhul kvoorumi nõue puudub, ei oma tähtsust kas lugeda üldkoosolek teistkordseks või mitte. 05.01.2009 üldkoosolek kutsuti kokku enam kui 1/10 korteriühistu liikmete poolt (26 ühistu liiget, kes viibisid 08.12.2008 koosolekul). Kuivõrd juhatus oli teatanud varem, et ta ei kutsu 08.12.2008 üldkoosolekut kokku ja seega ei tunnista antud koosolekut, siis olid ühistu liikmed ise õigustatud 05.01.2009 üldkoosolekut kokku kutsuma. Seega 05.01.2009 üldkoosoleku kokkukutsumisel on järgitud seaduse ja põhikirja nõudeid, mistõttu jääb hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
10.Hageja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning tuvastada KÜ Sõpruse 232 08.12.2008 ja 05.01.2009 üldkoosolekute otsuste tühisus.
11.Kohtu järeldus, et 08.12.2008 üldkoosolek on kokku kutsutud nõuetekohaselt, on ekslik. Juhatusele koosoleku kokkukutsumise taotluse esitanud isikutest 5 tühistasid oma nõude esitades selleks juhatusele vastavad kirjalikud avaldused. Tühistamise avaldused esitati perioodil 06.11.2008-21.11.2008. Kuna MTÜS § 20 lg-s 2 sätestatud vajalikku isikute arvu ei olnud täidetud, loobus juhatus õigustatult üldkoosoleku kokkukutsumisest. Ei ole selge, millisele õigusnormile kohus tugines, kui järeldas, et juhatus peaks tühistamisavaldused üle andma initsiatiivgrupile. Kuna nõue koosoleku kokkukutsumiseks oli suunatud juhatusele, siis olid ka tühistamise avaldused suunatud juhatusele. Juhatus teatas initsiatiivgrupile, et ei kutsu koosolekut kokku vajaliku arvu isikute puudumise tõttu.
12.Maakohus on eksinud ka 05.01.2009 üldkoosoleku kokkukutsumise hindamisel. Kohus jättis tähelepanuta hageja väite, et kui korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud korduva koosoleku
3(5)
kokkukutsumise korda, tuleb igat koosolekut käsitleda iseseisva koosolekuna ja järgida koosoleku kokkukutsumise korda algusest peale (MTÜS § 20 lg 3 ja KÜ Sõpruse 232 põhikirja 6.3 lause 3 nõuded). Kohus pidi põhjendama, miks ta ei ole nõus hageja väitega.
13.Õige ei ole kohtu järeldus, et 05.01.2009 üldkoosolek oli pädev otsused vastu võtma sõltumata seal viibivate liikmete arvust, sest põhikirjas ja seaduses kvoorumi nõue puudub. Kuna korteriühistu on korteriomanike poolt loodud ühistu, siis otsuste vastuvõtmisel ei tohi ignoreerida korteriomandi seaduse (KOS) § 19 lg-s 2 sätestatud koosoleku kvoorumi nõuet, mis kajastab kaasomandi esemega seotud korteriomanike õigussuhete erisusi. KOS § 19 lg 2 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Vastustaja seisukoht
14.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada.
16.Maakohus ei ole analüüsinud ega lükanud ümber hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid, et 08.12.2008 üldkoosoleku kutsusid kokku 12 ühistu liiget, mis ei moodusta 1/10 144-st ja 05.01.2009 koosoleku kokkukutsumiseks ei pöördutud eelnevalt juhatuse poole, millega maakohus rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
17.Maakohus leidis õigesti, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda MTÜS §-st 20, mis sätestab mittetulundusühingu üldkoosoleku kokkukutsumise korra. Maakohus kohaldas aga ebaõigesti TsÜS § 72, mis käsitleb tahteavalduse tagasivõtmist ja jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele 08.12.2008 üldkoosoleku kokkukutsumise õigsuse suhtes.
18.MTÜS § 20 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, lg 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet ning lg 4 kohaselt, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Seega mittetulundusühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, ka siis, kui koosoleku kokkukutsumist nõuavad ühingu liikmed. Üksnes erandjuhul, mis on sätestatud MTÜS § 20 lg-s 4, võivad ühingu liikmed koosoleku ise kokku kutsuda. Selleks peab koosoleku kokkukutsumist nõudma vähemalt 1/10 ühingu liikmetest ja juhatus peab olema põhjendamatult keeldunud koosoleku kokkukutsumisest. 06.11.2008 esitati juhatusele koosoleku kokkukutsumise nõue, millele olid alla kirjutanud 17 ühistu liiget. (144 liikmest vähemalt 1/10 on 15 liiget, mitte 14, nagu leidis maakohus). Kostja põhikirja p 6.3 järgi kutsub juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku 7 päeva jooksul, alates vastava kirjaliku avalduse saabumisest, kui seda on nõudnud 1/10 liikmetest. Avalduse juhatusele esitamise päeval loobus 2 liiget oma nõudest ning järgmisel päeval veel üks, esitades selle kohta kirjaliku avalduse juhatusele. 10.11.2008 loobus oma nõudest neljas liige ja 21.11.2008 avaldusega ka viies liige. Juhatus andis 12.11.2008 (see on 7-päevase tähtaja jooksul, mis juhatusel oli aega otsustamiseks) nn initsiatiivgrupi
4(5)
liikmele J. J. üle kirjaliku vastuse, milles teatas et puudub alus ühistu põhikirja p 6.3 alusel erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks, kuna seda ei nõua vähemalt 1/10 liikmetest. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et koosoleku kokkukutsumise nõudest loobumise avaldused oleks tulnud esitada nn initsiatiivgrupile. Tegemist on ühistu liikmete avaldusega juhatusele. Seega siis ka avaldusest loobumise avaldus esitatakse juhatusele. Seadus ei erista koosoleku vahetuid korraldajaid, nn initsiatiivgruppi, teistest taotlejatest ega anna neile eriõigusi koosoleku kokkukutsumisel 12.11.2008 vastuses teavitas juhatus nn initsiatiivgruppi sellest, et 17-st avaldusele alla kirjutanud liikmest on 4 oma allkirja tühistanud uue kirjaliku avaldusega. Seega 08.12.2008 koosolekut kokku kutsudes teadsid korraldajad, et koosoleku kokkukutsumist nõuab veel vaid 13 ühistu liiget.
19.Kuna puudusid vajalikud tingimused, et taotlejad oleksid võinud MTÜS § 20 lg 4 alusel erakorralise üldkoosoleku ise kokku kutsuda, ei ole 08.12.2008 üldkoosolek kokku kutsutud nõuetekohaselt ja MTÜS § 21 lg-st 3 tulenevalt ei olnud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, sealhulgas ka otsust korraldada uus koosolek.
20.MTÜS § 21 lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Kostja põhikirjas ei ole sätestatud kui suure osa ühistu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ega sellest tulenevalt uue koosoleku kokkukutsumise korda. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust ning seetõttu ei toimu nn korduvkooolekut. Tähtis on ainult see, et koosoleku kokkukutsumisel oleks järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. 08.12.2008 koosolekul osalenud ühistu liikmed ei ole esitanud juhatusele taotlust üldkoosoleku kokkukutsumiseks, nagu seda nõuab MTÜS § 20 lg 3. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kuivõrd juhatus oli teatanud varem, et ta ei kutsu 08.12.2008 üldkoosolekut kokku, olid ühistu liikmed ise õigustatud 05.01.2009 üldkoosolekut kokku kutsuma. Juhatus keeldus varem koosoleku kokkukutsumisest põhjusel, et seda nõudis vähem kui 1/10 ühistu liikmetest, hiljem ei ole rohkem kui 1/10 ühistu liikmetest sellise nõudega juhatuse poole pöördunud.
21.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et 08.12.2008 koosoleku ja 05.01.2009 koosoleku kokkukutsumisel ei ole järgitud seaduse ja põhikirja nõudeid, mistõttu ei olnud üldkoosolekud õigustatud otsuseid vastu võtma. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ja tuvastada vaidlustatud otsuste tühisus.
22.Seoses hagi rahuldamisega jäävad kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Ulvi Loonurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.