Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

OÜ Friis Kinnisvara esitas kostja vastu võlanõude maksekäsu kiirmenetluses. Võlausaldaja on korterelamu XXXXXX 55 Tartus lepinguline haldaja-hooldaja ning kommunaalteenuste vahendaja. M. Mäe on jätnud tasumata teenuste eest perioodil märts kuni september 2009 kokku 4 884.20 krooni. M. Mäe esitas maksekäsu menetluses vastuväite kogu nõudele. Friis Kinnisvara OÜ esitas hagi kohtusse. Selleks ajaks oli kostja võlg suurenenud 7 161.45 kroonini, millel lisandus viivis. 18. märtsiks 2010 oli kostja võlg suurenenud 11 793.70 kroonini, mille väljamõistmist koos viivisega nõudis hageja esindaja 07.04.2010 kohtuistungil. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse ja hagimaterjalid oli ta isiklikult kätte saanud. Kohtule esitatud kirjaliku taotluse kohaselt võtab kostja kõik hageja nõuded õigeks. Kokkulepet ja maksegraafikut ei ole võimalik sõlmida, sest kostja on maksejõuetu. Kostja taotleb menetluskulude hageja kanda jätmist, sest võttis koheselt hagi omaks. Kostjal on pretensioone seoses sellega, et tänavu kevadel on keldris vesi, mis tekitas kostjale kahju hinnanguliselt 3000 krooni. Lisaks on kostjal etteheiteid seoses auto parkimiskoha kasutamisega. Kostja soovib temale tekkinud kahju tõttu teha hagejaga tasaarvestuse 33 000 krooni ulatuses. Avaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, kostja kohtuistungile ilmumist vajalikuks ei pidanud. Hageja esindaja vaidles kohtuistungil tasaarvestuse nõudele vastu, sest selleks ei olevat alust. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on kohtule avaldanud, et tal ei ole vastuväiteid võla tekkimise ja selle suuruse kohta. Kostjal ei ole olnud võimalik võlga tasuda majanduslikel põhjustel. Kostja avalduse tasaarvestuse tegemise kohta jätab kohus tähelepanuta, sest kostja on hagi õigeks võtnud, kuid ei ole kohtuistungile ilmumist vajalikuks pidanud, et tõendada tasaarvestuse tegemiseks õigusliku aluse olemasolu. Kohus ei saa tasaarvestust teha ilma selle aluste kontrollimiseta. Kostjal on õigus pöörduda hageja vastu kohtusse, kui ta soovib hagejalt kahju hüvitamist. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. Kostja väide, et ta on hagi koheselt õigeks võtnud, ei pea paika, sest kostja vaidles vastu võlausaldaja nõudele maksekäsu kiirmenetluses, millest tulenevalt oli Friis Kinnisvara OÜ sunnitud pöörduma kohtusse. Kostja oleks saanud vältida 2 250 krooni ulatuses riigilõivu tasumise kohustust, kui ta oleks maksekäsu kiirmenetluses, mille eest võlausaldaja tasus 750 krooni riigilõivu, nõuet tunnistanud. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus otsuses ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.