Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetlusabi taotlemise kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel 13.09.2007 sõlmitud laenulepingu alusel võlgnevuse kogusummas 11 513.00 krooni, millest 5000.00 krooni on tagastamata laenusumma, 1088.00 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2925.00 krooni viivis (perioodi 20.02.2008-05.11.2008 eest, arvestusega 7500.00 krooni x 4,5% x 260 päeva /30) ja 2500.00 krooni leppetrahv, samuti alates 06.11.2008 kuni tagastamata laenusumma (5000.00 krooni) täieliku tasumiseni viivise 4,5% tagastamata laenusummalt kuus ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Kostja vastuväited Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte avalikult, Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi osalise rahuldamise osas on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata leppetrahvi nõude osas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksata kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 kohtuotsuse nr 3-2-1-12008 p 15 kohaselt on ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, sest VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist ning sätestatud loetelu tuleb lugeda lõplikuks. Seega ei saa nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi ja sellelt viivist. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 5000.00 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 1088.00 krooni, perioodi 20.02.20082(3)

05.11.2008 eest viivise summas 1950.00 ning alates 06.11.2008 kuni tagastamata laenusumma (5000.00 krooni) täieliku tasumiseni viivise 4,5% tagastamata laenusummalt kuus ning jätab rahuldamata 2500.00 krooni suuruse leppetrahvi ja sellelt arvestatud viivise summas 975.00 krooni väljamõistmise kostjalt hageja kasuks.

Menetluskulud Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamisega poolte kanda, s.o 69,8% ulatuses kostja kanda ja 30,2% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude väljamõistmise aluseks on TsMS § 1741 lg 3. Kuna kohus rahuldab hagi 69,8%, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 69,8% menetluskulusid. Hageja menetluskulud on 800.00 krooni, millest 69,8% on 558.40 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.