Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt oli hageja osalus seisuga 24.09.2008 11,9%. 24.09.2008 toimus kostja NIXOR AD AS-i aktsionäride erakorraline üldkoosolek, kus muuhulgas otsustati suurendada aktsiakapitali 185 000 krooni võrra. Kehtestati, et uute aktsiate märkimise eesõigus on aktsiaseltsi juhatuse poolt koostatava nimekirja alusel NIXOR AD AS-i töötajatel. 09.10.2008 toimus aktsionäride korraline üldkoosolek, kus osales ka hageja. Korraline üldkoosolek otsustas muuhulgas kinnitada aktsiakapitali suurendamise otsuse. Sellele otsusele hääletas hageja vastu. Seisuga 06.01.2009 oli hageja osalus 9,9%. Nendes faktilistes asjaoludes puudub vaidlus ja kohus loeb need tuvastatuks. Hageja väidetel on kostja rikkunud äriseadustiku § 345 lg-st 1 tulenevat kohustust ning aktsionäri osalemisõigust üldkoosolekul. Kohus leidis, et kostja NIXOR AD AS ei ole rikkunud ÄS § 345 lg 1 tulenevat nõuet. Seadus võimaldab välistada aktsionäride märkimise eesõiguse. Otsuse poolt on 24.09.2008 hääletanud kõik üldkoosolekul osalenud aktsionärid. Juhatus on esitanud kirjaliku selgituse, miks märkimise eesõiguse välistamine on vajalik ja see on lisatud üldkoosoleku protokollile. Sellega on täidetud seadusest tulenevad nõuded. Kohus peab aktsiate märkimisõiguse võimaldamist aktsiaseltsi töötajatele põhjendatuks. Neid küsimusi on arutatud 09.10.2008 korralisel üldkoosolekul ning koosoleku protokollist nähtub, et selline süsteem on töötanud aastaid ning avaldanud positiivset mõju aktsiaseltsi majandustegevusle. Seetõttu peab kohus antud aktsionäride eesõiguse piiramise alust põhjendatuks. Käesoleval juhul omandasid aktsiaid kostja juhtimisgrupi liikmed A. A., J. A. ja I. R.. Ka varasematel aastatel on aktsiaseltsi juhtivtöötajatel võimaldatud aktsiaid nominaalhinnaga omandada. Asjaolu, et A. A. ja J. A. olid samal ajal ka aktsionärid, ei võta neilt selle otsuse alusel juhtivtöötajatena aktsiate märkimise õigust ning aktsionäride ebavõrdset kohtlemist kohus ei näinud selles. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-6-03 ei ole antud vaidluses kohaldatav, kuivõrd see lahend puudutab osaühingu osade märkimist, mille kord on aktsiate märkimisest erinev (ÄS § 193) sätestades kolmandate isiku märkimisõiguse vaid siis, kui osanikud on sellest loobunud. Aktsiaseltsi puhul ei ole nõutav, et aktsia kolmandatele isikutele võõrandamisel oleks aktsionärid aktsiate märkimisest eelnevalt loobunud. Kohus ei näe aktsionäride ebavõrdset kohtlemist, kuna osad aktsionärid on ka aktsiaseltsi töötajad ning märkimise eesõigus anti töötajatele, milline on äriühingu praktika juba aastaid. Kostja õigusvastase käitumise raames analüüsis kohus ka üldkoosolekule kutsumist. Hageja väidetel tulnuks üldkoosoleku kutse saata ka hageja nimel NIXOR AD AS-ga suhelnud advokaadile. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et hageja advokaadina esitlenud isik on temaga suhelnud. Kostja väitel saatis ta 11.09.2008 toimuma pidanud üldkoosoleku kutse hageja registriaadressil. Siis aga selgus, et äriregistrisse kantud aadress erineb aktsiaraamatusse kantud aadressist ning 24.09.2008 üldkoosoleku kutse saatis kostja sellel aadressil, mis on ühtlasi hageja ainuosaniku elukoha aadress. Hageja ei ole neid väiteid ümber lükanud. Kostjal polnud põhjust kahelda aadressi õigsuses. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnesid raskused kutse kättetoimetamisega. Kohtu hinnangul pidanuks hageja ise teavitama kostjat, milline on tema aadress, millelt ta kutseid kätte saab. Muuhulgas saanuks hageja ise teavitada, et teda esindab advokaat ning hageja kontaktaadressiks on advokaadibüroo aadress. Hageja seda teinud ei ole. Kohus leidis, et kostja on täitnud seadusest tulenevaid kohustusi. Seadus sätestab, et kutse saadetakse aktsionäri aktsiaraamatusse kantud aadressil ning kui juhatusele on teada mõni muu aadress, siis sellel aadressil. Kostja on seda ka teinud ja sellega on seadusest tulenevad nõuded täidetud. Hagejale on seadusest tulenevad nõuded samuti selged. Hageja võimaliku esindaja aadress ei ole hageja aadress. Kostja võib, kuid ei ole kohustatud saatma kutse sellel aadressil. Kohtu

sellist veendumust toetab ka asjaolu, et volikirja õigusteenuse osutamiseks on hageja andnud alles 26.09.2008, s.o pärast 24.09.2008 üldkoosolekut, mistõttu oli kostjal põhjendatud alus arvata, et hageja esindusõigus on ebaselge. Esindaja ülesanne on oma volitust tõendada, see ei ole kostja kohustus. Kohus leidis, et ei ole rikutud koosoleku kokkukutsumisel seadusest tulenevaid nõudeid ning ei ole toime pandud õigusvastast tegu, mis annaks aluse nõuda kostjatelt kahju hüvitamist. Seetõttu jättis kohus tähelepanuta hinnangud aktsiate väärtuse kohta. Hageja vaidlustas 24.09.2008 ja 09.10.2008 üldkoosolekute otsuseid. Hagi on esitatud 09.01.2009. Kostja on esitanud aegumise vaide. 24.09.2008 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue jääks rahuldamata ka aegumise kohaldamise tõttu. 09.10.2008 üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise otsustuse ajaks oli majandusaasta aruanne kinnitatud. Apellatsioonkaebus Elektrooniliste Maksesüsteemide OÜ palub tühistada Harju Maakohtu 20.11.2009 otsuse täies ulatuses ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kohus on seadustanud olukorra, kus üle 10%-lise osalusega vähemusaktsionär esitab erikontrolli nõude ning vastuse asemel ilmneb, et tema osalus on vähenenud ilma tema nõusolekuta 9,9%-ni ning ta on seega erikontrolli nõudeõiguse minetanud. Ei ole õige võtta kuni 25% osalusega aktsionärilt õiguskindlust oma osaluse säilimise suhtes. Ühinguõiguse mõte ja eesmärk on vastupidine. Osaluse suurusega on seotud aktsionäri peamised õigused s.h. õigus kasumi jaotamisele ja osalemisele juhtimises. Märkimisõiguse välistamine osaühingus ja aktsiaseltsis ei ole olemuslikult erinevad. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole õige märkimisõigust välistada ühele või osadele osanikest, ilma tema nõusolekuta. Aktsiaseltsis on kapitaliühingu põhimõte ja sellega konkreetse aktsionäri märkimisõigus veelgi tugevamalt kaitstud, mitte vastupidi. Märkimisõiguse välistamise õigustatud aluseks olevad ühingu huvid aktsiakapitali suurendamisel ei ole antud juhul põhjendatud. Seda eriti kapitaliühingu jaoks võrreldava vastusoorituse (sissemakse) põhjendatud rahalise väärtuse puudumise tõttu. Kohtu viide (istungil uurimata) ühingu tavale on ainetu, sest varem ei ole aktsiaseltsis kapitali suurendatud ja osaluse suurusi märkimisõiguse välistamisega vähendatud. Apellant leiab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ning kohaldanud materiaalõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi. Apellant vaidlustab kohtu seisukoha aktsionäride ning osanike märkimisõiguse välistamise põhimõttelisest erinevusest. Kohtuotsuse kohaselt ei ole Riigikohtu lahend 3-2-1-6-03 (p 15) kohaldatav, kuivõrd osaühingu osade märkimise kord on aktsiate märkimisest erinev, sätestades kolmandate isikute märkimisõiguse vaid siis, kui osanikud on sellest loobunud (ÄS § 193 lg 2). Teiste osanike täiendav omandamisõigus on märkimisõiguse välistamise seisukohast täiesti asjakohatu. Täiendav, eesõigusele järgnev, osanike omandamisõigus kaitseb põhimõtet, et osaühing on võrreldes aktsiaseltsiga suletum ja dispositiivsem ühinguvorm, kus osanikel on laiemad kujundusõiguslikud võimalused. Aktsiaselts on avalikum ja imperatiivsem ühinguvorm, mida näitab nt, et märkimisõigus on võõrandatav õigus (ÄS § 345 lg 11). Sellel ei ole mingit seost märkimisõiguse välistamise erandlikkusega, mis kaitseb isikut osaluse proportsiooni tahtevastase vähendamise vastu võrreldes teiste osanikega. See tegelikult

kinnitab, et aktsiaseltsis peab märkimisõigus veelgi tugevamalt välistamise vastu kaitstud olema, sest aktsiate märkimisõigus on rohkem omandisarnane kui osaniku eesõigus. Apellant ei nõustu, et aktsiaseltsi puhul on juhatuse-poolse piisava põhjenduse korral märkimisõiguse välistamine osade aktsionäride suhtes õiguspärane. Õige on riigikohtu praktikas kinnistunud põhimõte, et põhjendatud märkimisõiguse välistamise korral on õigus nõuda nõusolekut. Aktsiaseltsi puhul lisanduv juhatuse kohustus eelnevalt kirjalikult selgitada märkimise eesõiguse välistamise vajadust ei loo erandlikku alust mõne üksiku aktsionäri märkimisõiguse välistamiseks, vaid tuleneb erisusest juhatuselt teabe saamise võimalustes. Aktsiaseltsis on see õigus aktsionäridel ainult üldkoosolekul (ÄS § 287 lg 1), osaühingus on see õigus aga eraldiseisvalt kõigil osanikel (ÄS § 166). Seega annab aktsiaseltsi vastav säte lihtsalt täiendava tagatise aktsionäride poolt piisavalt informeeritud otsuse vastuvõtmiseks kõigi aktsionäride märkimise eesõiguse välistamiseks ning sellise otsuse kontrollitavuseks. ÄS § 345 lg 1 sätestatud juhatuse selgitamiskohustus ei ole aluseks erandi tegemisele ÄS § 272 sätestatud esimesele kapitaliühingu ja tema omanike vahelisele nõudele – aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttele. Riigikohtu lahendist 3-2-1-6-03 (p 14) ilmneb, et üldjuhul tuleb aktsiaseltsi ning osaühingu regulatsioone lugeda analoogseteks, seda eriti võrdse kohtlemise printsiibi osas. Riigikohus on märkinud, et erisusteks regulatsioonis peab olema põhjendus. Ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks aktsiaseltsi puhul peaks aktsionäri osaluse suuruse kaitse võrreldes teiste aktsionäridega olema nõrgem kui osaühingus. Arvestades eelnevat, on õige lähtuda viidatud Riigikohtu seisukohast ka aktsiate märkimisõigust puudutavate sätete kohaldamisel. Apellant vaidlustab kohtu seisukoha nagu oleks aktsiate märkimisõiguse välistamine ning sisuliselt tasuta (nominaalhinnaga) uute aktsiate märkimise eesõiguse andmine ühingu töötajatele seetõttu õigustatud, et seda on ajalooliselt nii tehtud. Kohus on põhjendanud, et selline süsteem on töötanud aastaid ning aktsionäriks olek ei võta juhtivtöötajana aktsiate märkimisõigust. Aktsiaselts on kapitaliühing, milles osaluse omandamise eest peab tegema rahaliselt mõõdetava põhjendatud vastusoorituse (ÄS § 345 lg 1). Kui aktsiaemissiooni eesmärgiks on motiveerida töötajaid, siis tavapäraselt võimaldatakse neil saada osa tuleviku kasumist, mitte ei jagata ümber minekuväärtust (juba teenitud kasumit), s.t. võimaldatakse tänase hinnaga osta aktsiaid tulevikus ja on tagatud aktsiate emiteerimise lubamise hetke väärtusele vastav rahaline vastusooritus. Väidetav juhtivtöötaja staatus ei anna õigust kapitaliühingus ilma vastutasuta aktsiatele. Antud juhul on aktsiaid võimaldatud omandada nominaalväärtusega, mis on õiglasest väärtusest ca 66 korda odavam (nominaalväärtus 1 000 krooni ja õiglane väärtus on 74 139 000/1120 = 66 195 krooni) ning emiteeritavate aktsiate õiglasele väärtusele korrespondeeruvat vastusooritust ühing saanud ei ole ning ei ole ka millegagi põhjendatud, miks on selline juba olemasoleva õiglase väärtuse ümberjagamine vajalik. Seega on juhtivtöötaja märkimisõiguse väljalaskehind selgelt põhjendamata. Seda põhjendust ei saa kohtumenetluses juurde mõelda. Äriregistrist nähtub, et ühingu aktsiakapitali on alates ühingu registreerimisest äriregistris aastal 1997 suurendatud vaid apellandi poolt vaidlustatud juhul. Seega ei ole ajaloos suurendamist ega märkimisõiguse välistamist toimunud, mis tähendab, et kõik aktsionärid on mistahes tehingutega ise nõustunud ja teiste osalus on jäänud samaks. Apellandi õiguseellane K. T. omandas ühingu aktsiad läbi müügitehingu. Seega on väär kohtu põhjendus, et sama süsteem on kasutusel olnud aastaid. Apellant vaidlustab kohtu väite aktsionäride ebavõrdse kohtlemise puudumisest.

Antud juhul nähtub aktsiaraamatute väljavõtetest, et J. A. osalus oli ja on 10,8%. Osaluste proportsiooni samaks jäämisel puudub kohtu viidatud motiveeriv toime ja väidetav positiivne mõju majandustulemustele. Antud juhul on Milvi-Melanie Alev ja A. A. samaväärset huvi omavad enamusaktsionärid. Seetõttu puudub A. A. osas vajadus täiendavaks motiveerimiseks juhtivtöötajana. Seda kinnitab täiesti arusaamatu ja põhjendamatu märkimisõiguse jagunemine, et J. A. osalus ei muutunud, I. R. sai osaluse 1,3% ja A. A. sai juurde 12,4% ning hageja osalus langes 9,9%-le. I. R.ile osaluse andmiseks ei pidanud andma osalust J. A.le ning A. A.le. Selline jaotus on täiesti põhjendamata ning selle ainus arusaadav eesmärk on säilitada A. A. ja M.-M.Alevi osalus ning vähendada hageja osalus alla 10%. Riigikohus on korduvalt (3-2-1-29-08 ja 3-2-1-145-04) väljendanud seisukohta, et aktsiate omamine annab aktsionärile äriseadustiku kohaselt võimaluse osaleda nii aktsiaseltsi juhtimises kui ka kasumi jaotamises või kasu saamises aktsiate ostu- ja edasimüügi hinna vahe arvel. ÄS § 272 kohaselt tuleb aktsionäre võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Riigikohus on märkinud, et kõigil aktsionäridel on ÄS § 272 valguses vastavalt osalusele võrdsed õigused aktsiatelt tulu teenida (3-2-1-145-04 p 30). Vähemalt 10%-list osalust omavatele aktsionäridele on ühingu juhtimises osalemise tagamiseks nähtud muuhulgas ette õiguse nõuda erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist (ÄS 292 lg 1 p 2), erikontrolli teostamist (ÄS § 330 lg 1). Antud juhul esitas apellant 11,9%-list osalust omava aktsionärina nõude aktsionäride erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks ning erikontrolli määramiseks ning sellele järgnes aktsionäride otsus suurendada ühingu aktsiakapitali ning välistada apellandi märkimisõigus, mille tagajärjel vähenes apellandi osalus ühingus 9,9% tasemele. Eelnevast nähtub, et kõik põhjendused apellandi märkimisõiguse välistamiseks on otsitud ja eksitavad. Kostjate tegelikuks eesmärgiks märkimisõiguse välistamisel on olnud takistada apellandil osaleda ühingu juhtimises ning kahju tekitamine apellandile. Riigikohus on lahendis 3-2-1-145-04 p 12 leidnud, et äriseadustikus sätestatud põhiaktsionäri õigus võtta vähemusaktsionäride tahte vastaselt üle nende aktsiad on tsiviilõiguses erandlik regulatsioon. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik meelevaldselt kohaldada äriseadustiku teistele sätetele laiendavat tõlgendust, mis looks täiendavaid võimalusi omandi vähendamiseks või ära võtmiseks. Seega on äriseadustik muus osas kantud omandi puutumatuse printsiibist, sh aktsionäride ning osanike osaluste proportsioonide säilimise põhimõttest. Vastavalt ÄS § 345 lg 1 on aktsionäril eesõigus märkida uusi aktsiad võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse summaga. Selle eesõiguse võib aktsionäride jaoks välistada 3⁄4 üldkoosolekul esindatud häältega. Viidatud sätted on sisuliselt identsed osaühingu kapitali suurendamisel kohalduva regulatsiooniga (ÄS § 193). Riigikohus on lahendis 3-2-1-6-03 p 15 osanike märkimisõigust reguleerivat sätet tõlgendades leidnud, et see võimaldab välistada vaid kõigi osanike märkimise eesõiguse. Märkimise eesõiguse välistamine või piiramine ainult ühel või osal osanikest on lubatud üksnes juhul, kui osanik sellega ise nõustub. Koosmõjus aktsionäride võrdse kohtlemise printsiibiga tuleneb siit põhimõte, et ka kõikidel aktsionäridel peab olema kapitali suurendamisel võrdne võimalus säilitada oma osaluse proportsioon ühingus. Äriühingus osaluse proportsiooni säilitamise põhimõte on selgelt väljendunud ka kapitali vähendamise sätetes. ÄS § 356 lg 21 kohaselt, kui aktsiakapitali vähendamise käigus soovitakse aktsiate nimiväärtust vähendada või aktsiaid tühistada teisiti kui võrdeliselt kõigist vastavat liiki aktsiatest, on vastav otsus vastu võetud, kui lisaks tavalise häälteenamuse nõude täitmisele hääletavad otsuse poolt aktsionärid, kelle aktsiaid teistega ebavõrdeliselt suuremas osas tühistatakse või aktsiate nimiväärtust vähendatakse. Sama põhimõte sisaldub ka osakapitali vähendamise analoogses regulatsioonis (ÄS § 198).

Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Põhiseadus annab õiguse omandi nõusolekuta võõrandamiseks ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. ÄS § § 345 lg 11 kohaselt on märkimisõigus aktsiaga samaväärselt võõrandatav. Osaluse suurus on omandiga samaväärselt kaitstud tsiviilõiguslik positsioon. ÄS sätestab ainsa alusena ilma nõusolekuta osaluse võõrandamiseks ülevõtmise institutsiooni - 291 ptk. Kuna aktsiate ülevõtmisega riivatakse tugevalt vähemusaktsionäride õigusi, on selline aktsiate ülevõtmine lubatud üksnes seltsides, kus põhiaktsionär võib tulenevalt enamuse aktsiate omamisest nagunii sisuliselt üksi otsustada seltsi puudutavate küsimuste üle, ning üksnes vähemusaktsionäridele makstava õiglase hüvitise eest. Eelnevaga on ümber lükatud kohtu põhjendused apellandi märkimisõiguse välistamise õiguspärasusest. Apellant vaidlustab kohtu seisukoha, et kostja Nixor AD AS ei ole 24.09.2008 koosoleku kokkukutsumisel rikkunud seadusest tulenevaid nõudeid. Ebaõige seisukohani on viinud tõendite vale hindamine. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et antud juhul on apellant ning ka tema õiguseellane soovinud kostjatega suhelda advokaadi vahendusel. Vastustajatele on see olnud selge ning üheselt arusaadav. 24.09.2008 toimunud aktsionäride üldkoosoleku protokollist nähtub, et koosolekul on arutatud apellanti esindava advokaadi poolt esitatud nõudeid erakorralise koosoleku ning erikontrolli osas. Samuti on juhatus andnud omapoolse seisukoha nõuete osas. Sellest nähtub üheselt, et vastustajad on aktsepteerinud aktsionäri suhtlust advokaadi vahendusel ning tunnustanud advokaadi esindusõigust. Kohtu väide esindusõiguse ebaselguse kohta on vastuolus vastustajate käitumisega 24.09.2008 aktsionäride koosolekul. Kohus on tõendite uurimisel ning nende põhjal järelduste tegemisel jätnud tähelepanuta asjaolu, et advokaadi esindusõigus apellandi esindamiseks algas alates 01.06.2008. Antud asjaolu nähtub üheselt advokaadile väljastatud volikirjast. Seega on ebaõige kohtu järeldus advokaadi esindusõiguse tekkimisest alles alates 26.09.2008. ÄS § 294 lg 31 mõtteks on kohustada juhatust tegema mõistlikud pingutused tagamaks aktsionäri õigeaegne informeerimine üldkoosolekust ning mitte piirdumine formaalse kohustusega saata kutse aktsionäri ühele või teisele postiaadressile. Antud juhul oli ühing teadlik asjaolust, et Elektrooniliste Maksesüsteemide OÜ-d esindab aktsionäri õiguste teostamisel advokaat, kes oli korduvalt esitanud päringu üldkoosoleku aja osas. Sellest hoolimata jättis ühing teate advokaadile edastamata. Kohtu viide kirjavahetuse kättesaamise raskuste tõendamatusele on asjakohatu, kuivõrd apellant oli suhtluse üle andnud advokaadile ning vastustajad tunnustasid advokaadi esindusõigust. 24.09.2008 toimunud üldkoosolekul kokkukutsumisel ei täidetud ÄS § 340 nõuet kinnitatud majandusaasta aruande esitamiseks. Juba seetõttu ei olnud võimalik aktsiate väljalaskehinna suhtes otsust teha ja koosoleku otsused on tühised. ÄS § 296 kohaselt saavad koosoleku, mille kokkukutsumise korda on rikutud, otsused olla kehtivad üksnes siis, kui selle otsuse kiidavad heaks aktsionärid, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti. Seega ei ole võimalik anda kehtivust tühisele otsusele aktsionäride hilisema heakskiitva otsusega, mille poolt ei ole hääletanud aktsionärid, kelle osalemisõigust oli rikutud. Kuivõrd hageja hääletas 09.10.2008 koosolekul aktsiakapitali suurendamise otsuse ülekinnitamise vastu, ei muutunud viidatud tühine otsus sellega kehtivaks. Eelnevaga on ümber lükatud kohtu seisukoht, et aktsionäride 24.09.2008 ning 09.10.2008 otsuste tegemisel seadust rikutud ei ole.

TSÜS § 4 tuleneva analoogiaprintsiibist lähtuvalt on käesoleva juhuga kõige sarnasemaks reguleeritud olukorraks aktsiate ülevõtmine ÄS 291 ptk. ÄS § 3631 kohaselt tuleb ülevõtmisel maksta õiglast rahalist hüvitist. Riigikohus on ülevõtmist puudutavas kaasuses 3-2-1-145-04 p-s 29 märkinud, et kuna aktsionär kaotab oma tahte vastaselt aktsiad, peab ta hüvitisena saama selle, mida tema osalus aktsiaseltsis tegelikult väärt on. Hüvitist saab õiglaseks pidada, kui see kompenseerib vähemusaktsionärile täielikult tema aktsiaosaluse kaotuse aktsiaseltsis. Kohatud on kostjate väited apellandi võimalusest osaleda aktsiate märkimisõiguse välistamisest ühingule tulevikus tekkiva tulu jagamisel, kuivõrd apellandi osa tulevikus tekkivast kasust on võrreldes teiste aktsionäridega tema tahte vastaselt vähenenud. Aktsionäri õiguste selline piiramine on ühingu ning ülejäänud aktsionäride huvide edendamise argumendil põhjendamatu ning on õigusvastane. Antud juhul on apellandi poolt tõendina esitatud audiitori hinnanguga tõendatud tuleviku rahavoogudest lähtuv aktsiate väärtus. Selle hüvitamist apellant soovibki, sest temalt on õigusvastaselt see võimalus ära võetud ja see risk lasub täielikult kostjatel. Vastustajad on küll vaidlustanud apellandi esitatud tõendi aktsia väärtuse osas, samas ei ole nad esitanud ühtegi omapoolset vastutõendit või kalkulatsiooni. Riigikohus on ülevõtmise korral õiglase hüvitise määramise vaidluses leidnud, et tulenevalt aktsionäri piiratud võimalustest saada infot ühingu majandustulemuste kohta, on põhiaktsionäril kohustus tõendada, et hind on määratud õiglaselt. Kirjeldatud tõendamiskoormuse jaotus on kohaldatav ka praegusel juhul – kui vähemusaktsionär on esitanud aktsia väärtuse osas arvestuse, millega vastustajad ei nõustu, on teistsuguse väärtuse tõendamise koormus vastustajatel. ÄS § 289 lg 2 kohaselt vastutab aktsionär aktsionärina aktsiaseltsile, teisele aktsionärile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. TsÜS § 138 alusel tuleb õiguste ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 1043 ei kehtesta endale tekitatud kahju hüvitamise kohustust, küll aga kohustab hüvitama teisele isikule tekitatud kahju. Antud juhul on enamusaktsionäriks olev vastustaja otsustanud võimaldada märkida uusi aktsiaid nominaalhinnaga nii, et ühing ei ole saanud aktsiate õiglasele hinnale vastavat vastusooritust. Selle tagajärjel on tekkinud kahju ühingule ning seega ka apellandile, kuivõrd apellandi aktsiatele vastava osaluse väärtus on vähenenud. Seega isegi juhul, kui aktsionäri aktsiate märkimisõiguse välistamine tema tahte vastaselt peaks olema õiguspärane, on tal sellest hoolimata kahjuhüvitusnõue. Apellant jääb esimese astme kohtule esitatud ülejäänud asjaolude ning õiguslike põhjenduste juurde. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata ning kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Poolte vahel puudus vaidlus alljärgnevate faktiliste asjaolude üle:

Kolleegium nõustub apellandiga, et kui tegemist on äriühingu põhjendatud huvidega, siis võib märkimisõiguse välistamiseks nõuda aktsionäri nõusolekut, mida käesolevas tsiviilasjas ei ole tehtud. Järgnevalt analüüsib kolleegium, kas hageja saab vaidlustada 9.10.2008 üldkoosoleku otsust. Vastustaja vastuväidetel puudub apellandil õigus taotleda 9.10.2008 otsuse kehtetuks tunnistamist, kuivõrd ta ei esitanud vastuväidet ÄS § 302 lg 3 korras. ÄS § 302 lg 3 kohaselt aktsionär, kes üldkoosolekul osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida üldkoosolekul oma vastuväite otsusele. Õige on, et hageja ei lasknud protokollida oma vastuväidet pärast otsuse tegemist, kuid 9.10.2008 üldkoosoleku protokollist ilmneb, et hageja on oma vastuväited esitanud faktiliselt juba enne otsuse tegemist ning need olid teistele aktsionäridele teada ja kajastuvad protokollis. Vaidlus puudub selles, et hageja hääletas nimetatud otsusele vastu. Seega vastustaja tuginemine ÄS § 302 lg 3 on liialt formaalne, et hageja on minetanud õiguse nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Kolleegium leiab, et hagejal on õigus vaidlustada aktsionäride 9.10.2008 otsust ning seda on ta teinud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Maakohus on andnud hinnangu kostja kutsumise kohta erakorralisele üldkoosolekule, millise seisukohaga apellant ei nõustu. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetel märgib kolleegium järgnevat. Õige on, et ÄS § 294 lg 1 järgi juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõikidele aktsionäridele. Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Nimetatud paragrahvi lõike 11 järgi teate võib edastada ka lihtkirjaga, faksi teel või elektrooniliselt, kui kirjale või faksile või teate elektroonilise edastamise korral on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta. Teade loetakse lihtkirja või faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt. Vastustajate vastuväidetel on teade saadetud tähitult, mille kohta toimikus tõendid puuduvad, kuid see ei olnud vaidlusküsimuseks. Hageja väidetel sai ta koosolekust teada alles 29.09.2008, so pärast erakorralise üldkoosoleku toimumist. Apellandi väidetel tulnuks üldkoosoleku toimumise teade saata apellanti esindanud advokaadile. Toimiku materjalidest ilmneb, et hageja nimel on kirjavahetust pidanud OÜ Advokaadibüroo Tamme & Otsmann advokaat Liina-Maarja Uuemõis, kes 16.07.2008 taotles hageja nimel erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist (t.lk.15) ja 04.06.2008 esitas teabenõude üldkoosoleku toimumise aja kohta (t.lk.14). Maakohus asus seisukohale, et esindusõigus oli ebaselge, kuivõrd volikiri on antud 26.09.2008 (t.lk.79). Kohus on jätnud tähelepanuta, et esindusõigus oli OÜ Advokaadibüroo Tamme & Otsmann advokaatidel juba

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohtu seisukoht on ekslik, et ka 24.09.2008 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks tulnuks esitada nõue kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest. Hageja on vaidlustanud 24.09.2008 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuse põhjusel, et on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. ÄS § 296 järgi, kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, siis on sellel koosolekul tehtud otsused tühised. Riigikohtu 29.01.2003 otsuses nr 3-2-1-6-03 on asunud seisukohale, et olemuslikult tühine õigustoiming ei saa vaidlustamistähtaja möödudes muutuda kehtivaks. Kuivõrd hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude ning alternatiivselt aktsionäride üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõude, ning kohus ei ole kahju hüvitamise eeldusi üldse käsitlenud, siis tuleb maakohtu otsus tühistada täies osas ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kolleegium leiab, et apellatsioonimenetluses ei ole võimalik esitatud nõude osas teha otsust, kuivõrd maakohtu poolt ei ole esitatud nõuet sisuliselt arutatud. Uuel tsiviilasja läbivaatamisel tuleb kahju hüvitamise nõudes analüüsida, kas kostjate tegevuse tagajärjel sai hagejal kahju tekkida. Kui tekkis, siis millises ulatuses. Kui põhinõuet ei ole võimalik rahuldada, siis tuleb kohtul võtta seisukoht ka alternatiivse nõude osas. Menetluskulude jaotuse osas tuleb võtta seisukoht tsiviilasja uuel läbivaatamisel.

Ele Liiv

Mare Merimaa

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.