Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-3205 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja pankrotiavalduse sisu 21.01.2010 on kohtusse saabunud TTSOÜ(edaspidi OÜ) seadusliku esindaja juhatuse liikme avaldus TTSOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei suuda äriühing püsivalt täita võetud rahalisi kohustusi ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Avaldaja hinnangul on võlgniku maksejõuetus alalise iseloomuga ning TTSOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. 28.01.2010 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks halduriks Sirje Tael’a.

II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu 02.03.2010 on ajutine haldur esitanud ajutise pankrotihalduri aruande, mille kohaselt TTSOÜ peamiseks tegevusalaks on puhastustegevus. Lisaks on tegevusaladeks registrikaardilt nähtuvalt olnud sanitaarsüsteemide ja ehitustarvikute tootmine, müümine ja rentimine; ärinõustamine; tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus; üldehitus- ja remonditööd; kinnisvaratehingud. Äriühing on lõpetanud majandustegevuse novembris 2009.a. Ajutine haldur tegi äriregistri teabesüsteemist päringu praeguse juhatuse liikme MK (XXX) kohta. Päringust selgus, et juhatuse liige on seotud vaid TTSOÜ-ga ega oma ühegi ettevõtjaga kehtivaid seoseid Eesti Vabariigis. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku esitatud bilansis kajastub, et kassas on rahajääk 104 480 krooni ja nõudeid ostjate vastu 50 000 krooni. Bilansist nähtub, et nõuded ostjate vastu on kokku 767 523.47 krooni, samas on antud rida ka miinusmärgiga ning seega on bilansis nõuded arvatud ebatõenäoliseks.

2-10-3205 Nõudeid kolmandate isikute vastu on juba alates 2006 aastast ning jagunevad 154 isiku vahel. 2006 aasta ja ka sisuliselt 2007 aasta I pool on aegunud nõuded, seega summas 149 612 krooni. Võlgniku esindaja on pakkunud, et tõenäoline on 20% laekumine. Haldurile ei ole esitatud arvete alusdokumente, ja kogemus näitab, et tegemist on paljuski ehitusfirmadega, kelle maksedistsipliin on nõrk, paljud on pankrotistunud ning seega ei ole võimalik prognoosida summasid nõuetest. OÜ K nõue on tasaarvestatav. AS FE vastu olevad arved on juba tähtaja ületanud. Ka nõuete menetlemine on kulukas, sest nõude jagunevad mitmete isikute vahel. Bilansis on kajastatud, et maksude ettemaksed ja tagasinõuded moodustab 572 726.26 krooni, kuid kuna võlgnikul on Maksu- ja Tolliameti ees maksuvõlad, ettemakse varade all ei arvestata. Bilansis kajastub, et masinate ja seadmete soetusmaksumus on kokku 2 284 461.79 krooni. Seadmete puhul on toodud 1 999 334.79 krooni ja transpordivahendid 285 127 krooni. Antud ridadel on nii liisingvara kui ka võlgnikule kuuluv vara. Akumuleeritud on ka antud vara summas 1 225 367.76 krooni ulatuses. Bilansiline jääk on põhivaral 1 083 572.84 krooni. Võlgnik on haldurile edastanud vara nimekirja, andnud turuväärtuse ja selgitused võlausaldajate poolt kinnipidamisõiguste teostasime kohta. Võlgnik on andud vara väärtuseks summa turuväärtusena ca 262 000 krooni. Samas aga selgitab, et enamus varasid on rendileandja OÜ PA K OÜ poolt kinni peetud. Hankijate hulgas on rendileandja võlgnevuseks toodud summa 79 203.80 krooni, millest summa 77 816.45 krooni moodustavad viivised. Rendileandjale on antud vara detsembris summas 199 640 krooni, millise summa osas on võlgnevust vähendatud. Kas rendile andajal on õigus veel varasid kinni pidada, võlgniku esindaja seletusi anda ei oska. Haldur leiab, et vara kinnipidamisõiguste väljaselgitamise kulu on võlgniku juhatuse liikme kanda. G OÜ ees olev võlgnevus on 154 077.36 krooni, kusjuures viivised on 52 029,59 krooni. OÜ G ei ole tasaarvestusi tehtud. Juhul kui võlausaldaja on enda valdusse võtnud vara, on tegemist omavolilise hõivamisega. Ka antud vara tagastamise kulude eest on vastutav äriühingu juhatuse liige. Arvestades asjade tagastamisega seonduvaid kulusid, rendileandja pandiõiguse kohaldamist, on väga raske prognoosida põhivara müügitulemit. Eelduslikult võib olla suurusjärgus ca 100 000 krooni. Võlgnikule kuuluvad omanikuna ARK-i andmetel masinad, kuid võlgniku esindaja seletuste kohaselt ei kuulu enamus varast äriühingule. Autoregistril ei ole omaniku kande tähendust, haldur leiab, et äriühingud, kellel kuuluvad varad, peaksid pankrotimenetluse raames tegema vara välistamise avaldused. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara kokku 157 894.61 krooni ulatuses. Võlgnikul on lühiajalised laenud ja võlakirjad 516 100.50 krooni ulatuses. Bilansis kajastub, et lühiajaline laen on TTL poolt summas 390 927.50 krooni ning UAB TTSS ees, mille puhul kohustus moodustab 125 173 krooni. Ajutisele pankrotihaldurile laenulepinguid ei ole esitatud. Võlad tarnijatele on 9 768 848.53 krooni + liisingu kohustuse suurenemine summas 3 482 730 krooni. Võlad töövõtjatele on 101 192 krooni. Maksuvõlad on võlgnikul 1 249 809 krooni ulatuses. Bilansi kohaselt moodustub maksuvõlg kokku 1 715 385.87 krooni. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt on maksuvõlg 1 249 809 krooni. Erinevus tuleneb asjaolust, et võlgniku bilansis kajastub aktiva poolel maksude ettemaks summas 572 726.26 krooni. Seega on haldur lähtunud maksuameti esitatud andmetest.

2-10-3205 Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks lühiajaliste kohustuste kontrollimatu kasv aastate lõikes, müügitulu järsu vähenemise tingimustes ei kärbitud jõuliselt äriühingu kulusid ega muudetud äriühingu tegutsemisstrateegiat muutunud oludes. Tagasivõitmise aluseid ei ole, kuid antud äriühing on olnud pikemat aega maksejõuetu ning haldur käsitleb juhatuse liikme kohustusi ja sellest tulenevat vastutust. Vaadates, mil äriühingul on tekkinud kohustused, mis on käesoleva ajani tasumata, saab väita, et alaliselt oli äriühing maksejõuetu 2008 aasta teiseks pooleks. Ajutine haldur leiab, et juhatuse liige on vastutav nende kohustuste eest, mis on tekkinud pärast maksejõetuse ilmnemist. Juhatuse liige jättes õigeaegselt pankrotiavalduse esitamata pani selle kohustuse täitmata jätmisega toime õigusvastase teo, milleks oli seaduses ettenähtud kohustus, mille ta pidi isiklikult täitma, et äriühingu võlausaldajatele ei tekiks kahju. Asjaolu, et juhatuse liige võiks loota , et ta tegutses peale pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimist heas usus, et osaühingu maksevõimet taastada ja et juhatuse liige võiks tugineda suhteliselt puudulikule finantsanalüüsi oskusele, mis ei võimalda tal koheselt adekvaatselt osaühingu võimalusi hinnata ehk sisuliselt oleks võimalus juhatuse liikmel tugineda vabandatusele. Taolised juhatuse liikme vastuväited ei ole aga kooskõlas hea usu põhimõttega, sest hea usu põhimõttega kooskõlas tegutsemine eeldab seadusega kooskõlas tegutsemist. Juhatuse liige ei ole toiminud heas usus, jättes täitmata seadusest tuleneva kohustuse esitada pankrotiavaldus. Juhatuse liikme hoolsuskohustus eeldab piisavat informeeritust ja riskide kaalutlemist. Hoolsuskohustus põhimõttest tulenevalt ei saa ega tohigi juhatuse liige võtta ülemääraseid riske maksejõuetuse seisus, sest see on seadusevastane. Kaitsenormi rikkumisest tuleneva delikti puhul vastutab kaitsenormi rikkunud isik kõikide tagajärgede eest, mille ärahoidmiseks oli kaitsenorm ette nähtud, sõltumata sellest, kas ta soovis kahju tekitada või oli selles osas ettevaatamatu. Juhatuse liige peaks tõendama, et ta on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Haldur leiab, et kohustused, mis on tekkinud 2009 aastal, nende kohustuste eest on vastutav juhatuse liige oma isikliku varaga.

III Kohtuistung 17.03.2010 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine pankrotihaldur esitas ajutise halduri aruande.

IV Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.

2-10-3205 ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 21.01.2010 on TTSOÜ seadusliku esindaja juhatuse liige esitanud Harju Maakohtule avaldus TTSOÜ pankroti välja kuulutamiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara kokku 157 894.61 krooni, kohustusi on võlgnikul kokku 15 118 681 krooni. Võlgnik on kahel järjestikusel majandusaastal tegutsenud kahjumlikult: 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum – 1 239 313 krooni ja 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum – 9 743 411 krooni. Kuigi võlgniku osakapital on äriregistri andmetel 1 206 000 krooni, on võlgniku omakapital seisuga 31.12.2009 – 9 567 714 krooni, mistõttu, see ei vasta ÄS § 136 ja 176 nõuetele. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku omakapital ei vasta nõuetele ning võlgnik tunnistab oma maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu. Kuna võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb TTSOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt esinevad pankrotimenetluses võlgniku vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt esinevad pankrotimenetluses võimalused nõude esitamiseks võlgniku juhatuse liikme vastu, kuna on alust arvata, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud oma pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kuna võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud kohtule pankrotiavaldust juba 2008. a, mil võlgniku osakapitali suurusest tuli ÄS § 176 kohaselt esitada pankrotiavaldus, siis tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku juhatuse liige vastutab kahju eest, mis tekkis peale pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimist 2008. aastal. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja väljaselgitatud andmete alusel vara tagasi nõudma. Tulenevalt PankrS § 2 tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused. Koos maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisega tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga ning tulenevalt PankrS § 28 lg 1 teavitada sellest kohut, prokuröri või politseid kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Sirje Tael on andnud nõusoleku enda nimetamiseks TTSOÜ pankrotihalduriks.

2-10-3205

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.