Tsiviilasi nr. 2-09-69174
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Määruse tegemise aeg ja koht
30.märts 2010.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-69174
Tsiviilasi
A. T. ́i hagi X OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A. T. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx)
esindajad
Kostja: X OÜ (reg.kood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxx;
asukoht:
Kostja põhikirjajärgne esindaja: A. B.
Juhindudes TsMS §428 lg.1 p.4, §§430-§433, §§463-§466, ja §661, kohus määras: Kinnitada A. T. ́i (is.kood xxxxxxxxxxx) ja X OÜ (reg.kood xxxxxxxx) vahel 30.märtsil 2010.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
nr.2-09-69174,
seoses
TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada A. T. ́ile pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (tasutud 18.12.2009.a. 1 000 krooni, viitenumber 2900072699, selgitus riigilõiv A. T. xxxxxxxxxxx) s.o. 500.- (viissada ) krooni A. T. ́i a/a-le xxxxxxxxxxxxxx SEB Pank.
Edasikaebamise kord Kuna pooled loobusid kaebeõigusest, määrus jõustub ja kuulub täitmisele teatavakstegemisest.
Menetluse käik 18.12.2008.a. on A. T. esitanud Tartu Maakohtule hagi X OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes. 30.03.2010.a. toimunud kohtuistungil selgitas kohus pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Poolte taotlus 30.03.2010.a. toimunud kohtuistungil avaldavad pooled, et soovivad õigusvaidlust lahendada kompromissiga. Poolte poolt avaldatud ja kohtuistungi protokolli kantud kompromissilepingu tingimuste kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub haginõude (kahju) ja menetluskulude katteks tasuma hagejale A. T. ́ile kolm tuhat viissada (3500) krooni. Hageja kinnitab, et loobub hagiavalduses toodud nõudest mahus, mis ületab käesoleva kompromissiga kokkulepitud summat. Kohus selgitab pooltele kokkuleppe kinnitamise ja/või hagist loobumise ning sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kokkuleppe sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Eelmenetluses on kostja kohtule saadetud kirjalikus vastuses hagi tunnistanud, kuid vaielnud vastu kahju suurusele /tl.12-13/. Kohus on kohtuistungil (30.03.2010.a.) selgitanud pooltele kahju hüvitamisega seonduvaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat samaliigilistes vaidlustes, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on kohtuistungil avaldanud, et soovivad sõlmida
kompromissi tõstatatud õigusvaidluse osas, kandes kompromissilepingu tingimused kohtuistungi protokolli. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja – kindluse huvides on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kohtule kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kokkuleppe tingimusi. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p 4 sätestavad, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil selgitanud kompromissi kinnitamise ning sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulud TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni /tl.5/, millest 1⁄2 moodustab 500 krooni. Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o. summas 500 krooni. Pooled on loobunud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õigusest.
Hele Ilisson kohtunik 30.03.2010.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.