2-08-73477/19 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-7; 54-57, 85). Hageja ja kostja, Piret Paejärv’e, vahel 8.07.2003.a sõlmitud üürilepingu alusel anti Piret Paejärv’e ja tema perekonna valdusse Tartus, XXXX korter nr 2, mis koosneb 2 toast üldpinnaga 30m2. Lisaks anti 1.05.2004.a ja 1.08.2007.a sõlmitud eluruumi üürilepingute alusel Piret Paejärv’e ja tema perekonna valdusse korter Tartus, XXX. Sisuliselt moodustasid viidatud eluruumid ehituslikult ja kasutamise eesmärgilt ühe korteri. Piret Paejärv kasutas eluruume koos oma perekonnaliikmetega ja Kalle Kangur on Piret Paejärv’e täisealine perekonnaliige ning 1.08.2007 ja 8.07.2003.a sõlmitud lepingute p 5.2 kohaselt ja lähtuvalt VÕS §-st 65 lg 1,2 kannavad üürnik ja temaga koos elavad täisealised perekonnaliikmed solidaarset vastutust üürileandjale tekitatud kahju ning muuhulgas ka võla eest. Üürilepingu p 2.2 kohaselt kohustus üürnik tasuma üürileandjale esimese korteri eest igakuiselt üüri 1500 krooni ja teise korteri eest 2500 krooni. Lisaks üürile kohustus üürnik tasuma ka kõrvalkulude eest vastavalt üürileandja poolt esitatud arvetele. Seisuga 27.10.2008.a oli kostjatel võlgnevus üüri ja kõrvalkulude osas kokku 21690, 45 krooni. Kuna kostjad ei ole tasunud võlga, siis võib hageja kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist ja kokku moodustab viivis kogu võlaperioodi eest 8 871,73 krooni. Hageja esitas 13.11.2009.a kohtule avalduse (tl 84-87) täiendava viivitusintressi väljamõistmiseks perioodi 1.11.2008 kuni 1.11.2009, s.o. aasta eest, mille vältel ei ole võlga tasutud. Poolte vahel oli kokkulepitud viivitusintressiks 0,15% päevas. Ajavahemiku 1.11.2008 kuni 1.11.2009 eest kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivitusintress 20 747,25 krooni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks tasumata üüri ja kõrvalkulude põhivõlgnevus 21 690,45 krooni. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt viivitusintress 20 747,25 krooni. KOSTJA, KALLE KANGUR’i, VASTUVÄITED HAGILE (tl 38-42). Kostja, Kalle Kangur’i, poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et Kalle Kangur, ei ole kunagi volitanud Piret Paejärv’e esindama teda üürilepingute sõlmimisel ning seega on hageja esitanud hagi vale kostja vastu. Kui üürileandja leiab, et ta peaks vastutama lepingu tingimuste täitmise eest, siis oleks tulnud talle üürilepingut tutvustada ja võtta sellele ka tema allkiri. Ta on tõesti viibinud Piret Paejärve poolt üüritud korteris tööreiside vahepeal. Tulles 3.09.2007.a tööreisilt, teatas Piret Paejärv talle, et ta välja koliks, mida ta ka tegi. Kuna Piret Paejärvel oli hageja esindaja sõnul tasumata üür, siis leidis ta, et kuna ta kolis välja 3.09.2007.a, siis oleks solidaarne tasuda osa augusti üürist. Tema õde tasus 1500 krooni 29.03.2008.a ja ta ise tasus 22.07.2008.a veel 1500 krooni. Saades hagimaterjalid kätte, nägi ta, et tegelikult on ta tasunud 3000 krooni juba 2007 aasta septembri eest, seega kuu aega rohkem, kui ta seal eluruumis viibis ning seega on igasugused rahalised nõuded tema vastu põhjendamatud ja ta palub hagi tema suhtes jätta rahuldamata.

KOSTJA, PILLE PAEJÄRV’e, VASTUS HAGILE (tl 89-90). Pille Paejärv’e poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et tema on sõlminud hagejaga eluruumi üürilepingud korterile Tartus, XXX. Üürivõlgnevuse tekkimise ajal Kalle Kangur enam selles korteris ei käinud, Kalle Kangur kolis välja septembri alguses 2007.a. Ta on korteri eest tasunud üüri alati ettemaksena ja viimane makse oli 22.08.2007.a ja makse läks seega septembrikuu katteks, kommunaalkulude arve aga eelmise kuu katteks. Hageja esindaja, Leho Laht, on oma vastuses eksinud üüri tasumise tähtajaga. Üüri tasumise tähtajaks on 1.07.2007.a sõlmitud üürilepingu järgi iga kuu 15 kuupäev. Oma isiklikud asjad kolis ta korterist ära 4.12.2007.a ja allkirjastas Leho Laht’ga üürilepingu lõpetamise avalduse. Leho Laht’i poolt koostatud avalduses on küll märgitud ülevõtmise kuupäevaks 17.12.2007.a, kuid kuna ta kirjutas üürilepingu lõpetamise avaldusele alla 4.12.2007.a, siis tuleb lugeda üürilepingu lõpetamise kuupäevaks 4.12.2007.a. Kuna augustikuus tasutud üür läks septembrikuu katteks, siis palub ta lugeda E. Pellenen’i ja Kalle Kangur’i poolt hiljem kantud raha, kokku 3000 krooni, oktoobri kuu üüri ja kommunaalkulude katteks. Pille Paejärv võtab õigeks, et ta on hagejale võlgu novembri ja osaliselt ka detsembri kuu, s.o. kuni 4.12.2007.a eest. Seega Leho Laht poolt esitatud väited, et talle on tekitatud materiaalset kahju hilisema perioodi eest ei vasta tõele, kuna hagejal oli täielik õigus korteris peale 4.12.2007.a kuupäeva toimetada. Leho Laht otsis teda üles 1.04.2008.a ja käskis alla kirjutada akt-kokkuleppele, milles ta annab üle eelnimetatud korteri. Ta on seisukohal, et ta ei oleks tohtinud sellele aktile alla kirjutada, kuna ta oli üürilepingu lõpetanud 4.12.2007.a ja selgesõnaliselt lubanud omanikul ruumidesse siseneda. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA, KALLE KANGUR’i, VASTUVÄIDETE OSAS (tl 59-62, 85-87) ja HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA, PILLE PAEJÄRV’e, VASTUVÄIDETE OSAS (tl 97-100). Asjas ei ole vaidlust, et Kalle Kangur ja Piret Paejärv moodustasid koos oma alaealiste lastega perekonna. Kostja on oma vastuse p-s 1.3 ise õigeks võtnud, et oli Piret Paejärv’e elukaaslane ja üürnik Erste vara OÜ ning põhiüürnik Piret Paejärv’e vahel sõlmitud üürilepingu järgi. Asjas ei omagi määravat õiguslikku tähtsust asjaolu, kas ja millistel asjaoludel Kalle Kangur eluruumist välja kolis. Asjas on oluline, et vaatamata väidetavale lahkumisele, keeldus Kalle Kangur koos pojaga ennast eluruumist välja registreerimast ja kasutas vaadeldavasse eluruumi sissekirjutuse tõttu kohaliku omavalitsuse poolt saadavaid hüvesid. Eeltoodust nähtub üheselt, et kostja on käsitanud XXXX elukohta seonduvalt üürilepinguna, sellega seotud asjaoludega ja kohustusega ka pärast eluruumist väidetavat lahkumist 2007.a septembris. Hageja ja kostjate vahel sõlmitud üürileping kehtis Kalle Kangur’i väidetava lahkumise ajal ja Kalle Kangur oli vältimatult selle üürisuhte kohustatud subjektiks kuni üürilepingu lõppemiseni. Üürileandjat väidetavast eluruumist lahkumisest ei teavitatud, mistõttu oli üürileping kuni 4.12.2007.a kehtiv. Kostja väited, et 22.07.2008.a maksekorraldustega on tõendatud, et ta on oma võlgnevusest tasunud rohkem ei vasta tõele. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt tegi Piret Paejärv eelviimase makse 11.07.2007.a ja see makse oli varasemate nõuete katteks. Asjaolul, et üürilepingu allkirjastas põhiüürnikuna Piret Paejärv, ei ole Kalle Kangur’i jaoks õiguslikku tähendust, kuna Kalle Kangur’i õiguslik staatus täiskasvanud perekonnaliikmena sellest ei muutunud. Vaadeldaval juhul laienes üürileping kõigile isikutele, kes viidatud eluruumi kasutasid. Asjaolu, et üürileping lõpetati 4.12.2007.a koostatud ülesütlemisavaldusega, ei tähendanud samas ruumide vabastamist kostjate poolt, mis toimus alles 1.04.2008.a ruumide üleandmise aktiga. 4.12.2007.a avaldusele kantud märke kohaselt jäid ruumid faktiliselt kostjate valdusesse, kuna nad kohustusid seal tegema remonti, mida nad aga ei teinud. Piret Paejärv’e poolt viidatud üürilepingu tingimustest ei tulene ettemaksu kokkulepe, vaid selgesõnaliselt tasumine nn jooksva kalendrikuu eest. Asjaolu, et 4.12.2007.a allkirjastati poolte vahel eluruumi üürilepingu lõpetamine, ei tähenda, et hagejal puudub õigus võla ja tekitatud kahju

Hageja esindaja, Rein Pärtel’i, poolt antud seletuste kohaselt hageja soovib kuni 2007.a septembrini üüri ja kõrvalnõuete võla kostjatelt väljamõistmist ja kahju, mis on märgitud 2008.a aprilli arvel. Ruumid olid lõhutud, neid ei olnud võimalik kasutada ja üürileandjal ei olnud võimalik neid ruume välja üürida ja jäi saamata nende kuude eest üür, s.o. saamatajäänud tulu e. lauskahju. Lisaks on ka tegemist summaga, mis põhimõtteliselt kulub ruumi remontimisele. Põhivõla üle vaidlust ei ole, kuna Piret Paejärv on 4.04.2008.a sõlminud akt-kokkuleppe, kus on võlga tunnistanud. Kalle Kangur elas oma pojaga selles ruumis, kolis välja, aga ta vastutab samuti nendele ruumidele tekitatud kahju eest. Ruumide valdus öeldi üles septembris 2007.a, kuid ruumid anti Piret Paejärv’e poolt üle alles 2008.a aprillis. Piret Paejärv on omakäeliselt akt-kokkuleppele alla kirjutanud ja valduse mitteüleandmine, ruumide kahjustamine ei võimaldanud neid ruume teistele üürile anda. VÕS § 137 näeb ette vastutuse sõltumata sellest, kas tegemist oli lepingulise või lepinguvälise suhtega ja sellisel juhul on võimalik üürnike erinev vastutuse alus kahju tekitamise osas ja lg 1 sätestab, et vastutus on solidaarne. Piret Paejärve konto väljavõtetest nähtub, et alates 2007.a augustist on ta lõpetanud maksmise hagejale. Algselt olid ruumid heakorrastatud, remonditud, kuid üürnike poolt on muudetud seapesaks ja hea kasutamise korral nad selliseks ei muutu. Vastutus on kostjatel ühesugune, Kalle Kangur oleks pidanud ennast välja registreerima, kui ta neid ruume ei kasutanud, siis oleks hageja saanud neid kellelegi teisele üürida. Piret Paejärv on andnud võlatunnistuse, mille alusel juba üksi võib hagi rahuldada. Detsembri arves on näidatud 10 460,2 krooni, millele on viivis 422,45 krooni juurde arvestatud. Piret Paejärv ei olnud maksnud alates augustist 2007.a, augustis maksis ta juuli eest, üüri suurus on teada ja kui üüri suurus on 2 500 krooni, siis seda neljaga korrutades saame 10 000 krooni ja viivis on 460 krooni. Põhivõlg puudutab viimast perioodi. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlana 21 690,45 krooni ja viivitusintressina 20 740,25 krooni. Kostja Kalle Kangur’i esindaja, Maia Ploom’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et septembris 2007.a teatas Pille Paejärv, et tal on uus mees ja viskas Kalle Kangur’i asjad eluruumist välja. Kalle Kangur ei ole selle suhte osaline, ei ole tõendatud, et ta on mingit kahju korteris tekitanud. Kalle Kangur’il ei ole lepingujärgseid kohustusi, ta ei ole lepinguosaline ja lepingust tulenevad kohustused ei saa temale laieneda. Lepinguvälist kahjunõuet Kalle Kanguri vastu ei ole esitatud ja ei ole tõendatud tema süü. Hageja poolt 2003.a, 2004.a ja 2007.a esitatu üürilepingutes on märgitud, et üürnik peab üle andma korteri nii nagu ta selle sai. Üürid olid makstud ajani, mil Kalle Kangur selles korteris elas. 03.12.2007.a on hageja esitatud üürilepingu lõpetamise kokkulepe Piret Paejärve ja Leho Lahe vahel ja lepiti kokku, et Piret Paejärv ei tee korteris remonti, hüvitab remondi maksumuse. Üürileping oli lõppenud ja hageja pidi hakkama remonti tegema. Kohtule ei ole esitatud remondi maksumuse nõuet ja seega ei ole nõue ka Piret Paejärv’e vastu tõendatud, va. septembri, oktoobri ja novembrikuu üürivõlg. Samuti on tõendamata millises seisus oli eluruum 01.08.2008.a, kui leping sõlmiti. Kalle Kangur’i vastu tuleb hagi jätta rahuldamata.

a) üüri ja kõrvalkulude põhivõlgnevus summas 21 690,45 krooni. b) viivis võlaperioodi eest 23.07.2008.a kuni 1.11.2008.a eest summas 8 871,73 krooni. c) viivis perioodi 1.11.2008.a kuni 1.11.2009.a eest summas 11 875,52 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab üürilepingu mõiste, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest. 8.07.2003.a sõlmitud eluruumi üürilepingu järgi andis Erste Vara OÜ kui üürileandja, Pille Paejärve, kui üürniku, kasutusse eluruumi asukohaga XXX kuni 8. märtsini 2004.a. (tl 10). 1.05.2004.a sõlmitud eluruumi üürilepingu järgi andis Erste Vara OÜ kui üürileandja, Pille Paejärve, kui üürniku, kasutusse eluruumi asukohaga XXX kuni 30. aprillini 2005.a. (tl 11). 1.08.2007.a sõlmitud eluruumi üürilepingu järgi andis Erste Vara OÜ kui üürileandja, Pille Paejärve, kui üürniku, kasutusse eluruumi asukohaga XXX kuni 31. juulini 2008.a. (tl 12). Üürilepingu poolteks on VÕS § 271 kohaselt üürnik ja üürileandja. Üürilepingu alusel saab lepingust tulenevaid nõudeid esitada üksnes selle isiku vastu, kes endale lepinguga vastavad kohustused võttis. Seega on eelpoolnimetatud üürilepingute poolteks Erste Vara OÜ ja Pille Paejärv ja poolte vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid nõudeid saab hageja esitada Pille Paejärv’e vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel 8. juulil 2003.a sõlmitud eluruumi (tl 10) üürilepingu p. 4.2 ja 4.3 kohaselt üürnik kohustub eluruumi kasutamise eest tasuma üürileandjale üüri 1500 krooni kuus iga kalendrikuu 15 kuupäevaks. Lisaks üürile kohustub üürnik tasuma kommunaalteenuste eest vastavalt eluruumi üürileandja poolt esitatud arvetele. Üürilepingu p. 4.4 kohaselt üürnik kohustub üürileandjale tasuma juulikuu üüri summas 1125 krooni 15. juuliks 2003.a. Poolte vahel 1. mail 2004.a sõlmitud eluruumi (tl 11) üürilepingu p. 2.2 kohaselt üürnik kohustub eluruumi kasutamise eest tasuma üürileandjale üüri 2000 krooni kuus ja poolte vahel 1. augustil 2007.a sõlmitud eluruumi (tl 102) üürilepingu p. 2.2 kohaselt üürnik kohustub eluruumi kasutamise eest tasuma üürileandjale üüri 2500 krooni kuus. Nii 1. mail 2004.a, kui ka 1. augustil 2007.a poolte vahel sõlmitud üürilepingutes on pooled kokku leppinud, et üürnik tasub üüri iga kalendrikuu 15. kuupäevaks. Nähtuvalt üürilepingute sisust oli poolte vahel kokku lepitud, et üürnik tasub üüri jooksva kuu eest ning üüri ettemaksu kokkulepet lepingus poolte vahel kokku lepitud ei ole. Pille Paejärv on seisukohal, et temaga lõppes üürileping 4. detsembril 2007.a ja Pille Paejärv võtab õigeks, et ta on hagejale võlgu novembri ja osaliselt ka detsembri kuu üüri- ja kommunaalteenuste eest, s.o. kuni 4.12.2007.a eest. Hageja on nõus kostja vastuväitega, et poolte vahel üürileping lõpetati kostja poolt näidatud kuupäeval, s.o. 4. detsembril 2007. Hageja on aga seisukohal, et eluruum jäi kuni 1. aprillini 2008.a kostja valdusesse. Poolte poolt allkirjastatud XXX eluruumi üürilepingu lõpetamise kokkuleppest nähtuvalt (tl 19) lõpetasid pooled 1.08.2007.a poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu kokkuleppe allkirjastamisega. Piret Paejärve poolt on kokkulepe allkirjastatud 4.12.2007.a. Kuna pooled üürilepingu lõpetamise kuupäeva üle ei vaidle, siis loeb kohus üürilepingu lõppemise kuupäevaks 4. detsember 2007.a.