2-09-63392/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (arve nr 10220034799018) või AS-s Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100078463. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik 25.11.2009.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub OÜ B välja mõista kostjalt poolte vahel 29.02.2008.a. sõlmitud laenulepingu alusel põhivõlga 100.000.- krooni, intressivõlga 9000.- krooni, leppetrahvi 10.000.- krooni ja viivist nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni 81.000.- krooni. Kohus toimetas hagiavalduse, selle lisad ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale kätte 18.12.2009.a. isiklikult TsMS § 313 lg 1 kohaselt. TsMS § 313 lg 1 alusel, mis on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva pärast kohtuteate kättesaamist. Kostja kohtule kirjalikku vastust koos vastuväidetega ning tõenditega tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Hageja taotles lahendada tsiviilasi tagaseljaotsuse tegemisega ja määrata tagaseljaotsuses kindlaks ka kohtukulud. Hageja palus tagaseljaotsusega mõista kostjalt välja hagi esitamisel riigi tuludesse tasutud riigilõiv 10.900.- krooni ja hageja kulud õigusabile summas 43.680.- krooni. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja hagile vastanud ei ole, on tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud. TsMS § 407 lg 5 sätestatud asjaolusid, mis keelavad tagaseljaotsuse tegemist, käesoleval juhul ei esine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kuna hageja poolt hagiavalduses toodud väidete kohaselt ei ole kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud, on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulud, kui hageja esitab kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 10 900 krooni ja hageja õigusabikulud summas 43 680 krooni. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 lg 1, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukuluna hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 10.000.- krooni, sest just nimetatud summas on hageja riigilõivu hagi esitamisel tasunud. Suuremas summas riigilõivu tagastamine ei ole põhjendatud. Arvestades tsiviilasjas tehtud menetlustoimingute mahtu, s.o. seda, et hageja esindaja koostas hagejale kohtusse esitamiseks vaid hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega ja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ning, et tegemist ei ole vandeadvokaadi jaoks keeruka vaidlusega, peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kohtuväliste menetluskulude – hageja esindaja kulu katteks 10.000.- krooni.