Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-59314 puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

12.11.2009 esitas Swedbank AS hagi JJ vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 17 007,75 krooni, intressi 1459,08 krooni ja viivise 3984,95 krooni ning viivise protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 17 007,75 krooni) alates 12.11.2009 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 4000 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni. Kostja võttis 09.02.2010 kohtule saadetud e-kirjas kohtule hagi õigeks. 14.02.2010.a ekirjas täpsustas kostja oma vastust ning teatas kohtule, et tunnistab hageja nõuet 22 451,78 krooni ulatuses, millest põhivõlg on 17 007,75 krooni ja intress 1459,08 krooni. Kostja ei tunnista viivisenõuet, kuna hageja ütles lepingu üles 26.07.2007.a ning viivitas võla tagasinõudmisega ligikaudu kaks aastat. Samuti palub kostja jätta hageja kanda maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 250 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja vastates kirjaga hagile võttis hagi õigeks. Samas palus kostja jätta välja mõistmata viivise. Kostjale on 03.12.2009 kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 järgi krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on 11.07.2007.a lepingu ülesütlemise teatises kostjat teavitanud, et võlgnevuse tasumata jätmisel ja lepingu ülesütlemisel tuleb kostjal lisaks laenujäägile ja intressile tasuda ka viivist. Seega oli kostja viivise tasumise kohustusest teadlik. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1,

2-09-59314 ja TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist. Seega ei ole viivisenõude rahuldamata jätmine põhjendatud. Vastavalt VÕS § 113 lg 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuna hageja palub kostjalt välja mõista viiviseid seadusjärgses määras, ei saa kohus asuda seisukohale, et viivisesumma, mida hageja palub kostjalt välja mõista, oleks ebamõistlikult suur. Sellest tulenevalt puudub alus viivise vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 22 451,78 krooni, millest 17 007,75 krooni on põhivõlgnevus, 3984,95 krooni on viivis ja 1459,08 krooni on intress. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis protsendina põhinõude jäägilt (otsuse tegemise seisuga 17 007,75 krooni) alates 12.11.2009 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 4000 krooni riigilõivu tasumisel hagiavalduse esitamisel ning 250 krooni riigilõivu tasumisel maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt riigilõivu ning maksekäsu kiirmenetluse kulude väljamõistmiseks on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt välja hageja kohtukulu 4000 krooni ning kohtuvälise kulu 250 krooni, kokku 4250 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heli Käpp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.