Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
22. märts 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-09-23007
Tsiviilasi
V Z hagi OÜ TIvastu 261 000 krooni saamiseks 261 000 krooni
Hagi hind Menetlusosalised ja nende
hageja V Z (isikukood XXX elukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Oksana Smirnova kostja OÜ TI(registrikood XXX asukoht XX) kostja seaduslik esindaja RP kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Gennadi Kull 03.03.2010.a avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 20.05.2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid ST ja kostja 29.06.2006.a eellepingu, millega võtsid kohustuse sõlmida müügileping. Lepingu esemeks oli maatükk . 22.03.2007.a sõlmiti leping, millega hageja võttis ST eellepingust tulenevad õigused ja kohustused üle. Eellepingu kohaselt pidi müügileping olema sõlmitud hiljemalt 30.04.2007.a. 22.03.2007.a lepingu sõlmimisel avaldas müüja, et detailplaneeringu kehtestamine pikeneb ja hageja nõustus, et müügileping sõlmitakse natuke hiljem. 19.01.2009.a esitas hageja eellepingust taganemise avalduse, kuna müüja ei täitnud senini oma kohustust ning nõudis ettemaksu summas 130 500 krooni tagasi. Kostja varjas hageja eest olulist informatsiooni, kuna ei teatanud, et detailplaneeringuga seoses on käimas kohtuvaidlus. Tulenevalt eellepingu punktist 9.1 on hagejal õigus nõuda kostjalt ka leppetrahvi 130 500 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista ettemaksu 130 500 krooni ja leppetrahvi 130 500 krooni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja oli teadlik detailplaneeringu kehtestamise pikenemisest. Hageja oli nõus detailplaneeringu kehtestamisega ootama. Eellepingu sõlmimise ajal ei olnud kostja veel teadlik detailplaneeringu peatamisest. Hagejaga eellepingu ülevõtmise lepingu sõlmimise ajaks oli kostja asunud takistusi kõrvaldama ja pöördunud kohtusse. Kostja kohustused on jäänud täitamata kostjast sõltumatutel põhjustel. Kostja poolne lepingu rikkumine on vabandatav, kuna kohaliku omavalitsuse poolt seatud takistust (kohalik omavalitsus soovis enne detailplaneeringu kehtestamist ära oodata ka teiste detailplaneeringute kehtestamise) saab lugeda vääramatuks jõuks. Hageja ei ole eellepingust taganemisel kinni pidanud mõistlikust ajast. Samuti ei ole leppetrahvi nõue esitatud mõistliku aja jooksul. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on kostja müüjana ning ST ostjana sõlminud 29.06.2006.a eellepingu, millega ST kohustus ostma kinnistu XXX jagamise tulemusena tekkiva
kinnisasja pindalaga 1500 m . Lepingu punktis 4.2 leppisid kostja ja ST kokku, et sõlmivad lepingu eseme müügilepingu 30 päeva jooksul pärast lepingu eseme registreerimist iseseisva katastriüksusena maakatastris või neljakümne päeva jooksul pärast seda, kui müüja on jaganud kinnistu iseseisvateks kinnistuteks ja on võimalik ostjale kinnisomand üle anda, kuid mitte hiljem kui 30.04.2007.a. Eellepingu järgi kohustus ST lepingu eseme eest tasuma 652 500 krooni, millest 130 500 krooni eellepingu sõlmimisest kolme päeva jooksul. 22.03.2007.a on hageja ning ST sõlminud eellepingu ülevõtmise lepingu, millega ST andis hagejale tervikuna üle eellepingust tulenevad õigused ja kohustused. Samuti andis kostja nõusoleku eellepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmisele. Lisaks on hageja 22.03.2007.a väljastanud kinnituse, mille kohaselt on ta teadlik detailplaneeringu peatamisest ja on nõus ootama.
Eellepingu punkt 9.1 sätestab, et ostjal on kuni müügilepingu sõlmimiseni õigus eellepingust taganeda, kui müüja ei täitnud tähtaegselt käesoleva lepingu p 4.2 võetud kohustust. 19.01.2009.a on hageja esitanud kostjale eellepingust taganemise teate, kuna kostja ei ole sõlminud mõistliku aja jooksul ostu-müügilepingut. Hageja nõudis ettemakstud 130 500 krooni tagastamist ning leppetrahvi 130 500 krooni. Eellepingu järgselt pidi müügileping sõlmitama hiljemalt 30.04.2007.a. 22.03.2007.a kirjaliku kinnituse andmisega on hageja nõustunud, et eelleping sõlmitakse hiljem. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hageja taganes lepingust 19.01.2009.a. Kohus leiab, et lepingust taganemise ajaks oli lepingu sõlmimiseks mõistlik vajalik aeg möödunud. Seda, et lepingust taganemise ajaks oli kohustuse täitmise mõistlik aeg möödunud, kinnitab ka kostja enda vastuväide, et hageja ei taganenud lepingust mõistliku aja jooksul lepingu rikkumisest teadasaamisest. Kohus ei nõustu kostjaga, et detailplaneeringu peatamist saab käsitleda vääramatu jõuna. VÕS § 103 lg 2 sätestab, et vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Eellepingu sõlmimise ajaks ei olnud detailplaneeringut kinnitatud. Seega pidi kostja ette nägema, et detailplaneeringu kehtestamise peatamine ei ole välistatud. Sellest tulenevalt ei saa detailplaneeringu kehtestamise peatamist pidada selliseks ootamatuks takistuseks, mida saaks käsitleda vääramatu jõuna. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kohus leiab, et lepingu sõlmimisega viivitamist nii pika aja jooksul saab pidada oluliseks lepingurikkumiseks. Seega oli hageja õigustatud lepingust taganema. Tähtsust ei oma kohtu hinnangul see, kas hageja taganes lepingust lepingu rikkumisest teadasaamisest mõistliku aja jooksul või mitte, kuna eellepingu punkti 9.1 kohaselt oli hagejal õigus eellepingust taganeda kuni müügilepingu sõlmimiseni. Vastavalt VÕS § 189 lg 1, lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kostja ei ole vaidlustanud, et temale on eellepingu järgi makstud 130 500 krooni. Seega tuleb kostjal hagejale tagastada 130 500 krooni. Tulenevalt eellepingu punktist 9.3 on lepingust taganemisel punktis 9.1 nimetatud alusel müüja kohustatud tasuma ostjale leppetrahvi 130 500 krooni. Ebaõige on kostja väide, et leppetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Hageja sai leppetrahvi nõude esitada alates lepingust taganemisest ja hageja on leppetrahvi nõude esitanud lepingust taganemise avalduses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka leppetrahv 130 500 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 261 000 krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.