Tsiviilasi nr 2-09-52944
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. märts 2010, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-52944
Tsiviilasi
Petr Tšepulkovski hagi OÜ Tarmetec vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
364 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja Petr Tšepulkovski kostja OÜ Tarmetec (registrikood 10322549; asukoht Ringtee 6, 51013 Tartu); lepinguline esindaja Argo Tali (epost [email protected]).
Kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata Petr Tšepulkovski hagi OÜ Tarmetec vastu töövaidluses. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Petr Tšepulkovski kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist ( lg 6).
Hageja sai 06.08.2009 koondamisteate, mille kohaselt on tema ja kostja vahel sõlmitud tööleping erakorraliselt üles öeldud 04.09.2009. Kostja pidi erakorralisest ülesütlemisest hagejale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Kuna kostja teatas ülesütlemisest ette kaks päeva vähem
seaduses sätestatust, siis on hagejal õigus saada hüvitist kahe päeva eest, kuid kostja maksis hagejale lõpparves hüvitist etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 364 krooni, s.o ühe päeva eest. Hageja palub mõista kostjalt välja hüvitis töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest summas 364 krooni.
Kostja leiab, et hagejale on makstud hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel, s.o ühe päeva eest. 04.09.2009 hagejat koondades oleks etteteatamise nõue (30 päeva) täidetud 05.08.2009 koondamisest teatades. Kuna kostja teatas koondamisest 06.08.2009, siis tuligi maksta hagejale hüvitist ühe vähem ette teatatud päeva eest. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.
Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et 04.09.2009 kavandatavast hageja koondamisest teatati talle ette 06.08.2009. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja puhul oli etteteatamise tähtajaks 30 kalendripäeva. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejale on töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem ette teatatud üks päev või on vähem ette teatatud kaks päeva. Nimetatust sõltub hagejale makstava hüvitise suurus, sest vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 100 lõikele 5 kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 134 lõike 1 kohaselt tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Vastavalt TsÜS § 135 lõikele 1 tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lõikest 6 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Seega tuleneb eeltoodust, et 30-ne päevane etteteatamistähtaeg hakkas kulgema 07.08.2009, mis on koondamisteate kättesaamisest järgmine päev, ja tähtpäev saabus 05.09.2009, mis on ajavahemiku viimaseks päevaks. Järelikult teatas kostja hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem ette ühe kalendripäeva. Kuna kostja on hagejale 04.09.2009 lõpparve maksmisel maksnud hüvitist koondamise etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest 364 krooni, s.o ühe vähem ette teatatud päeva eest, siis ei ole hageja nõue veel ühe päeva eest hüvitise saamiseks põhjendatud, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel jätta hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.