V.S. (IK xxx, elukoht: xxx) Maarika Pähklemäe (OÜ M.Pähklemäe & Co Law Office, Rävala pst 6-405, Tallinn) [email protected] Jõhvi kohtutäitur K. M. (Büroo asukoht: Jaama 14, 41533 Jõhvi) [email protected] Marko Tiirik (Bellum Õigusabi OÜ, Sompa 3, 41533 Jõhvi) [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada V.S. ja kohtutäitur K. M.i vaheline kompromiss, mille kohaselt:
1.1.V.S. tasub hiljemalt 15 (viieteistkümne) päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest kohtutäitur K. M.i ametialasele arveldusarvele nr 10010125026017 SEB Pangas võla jäägi täiteasjas 095/2008/1565 402 (nelisada kaks) krooni selgitusega „nõude jääk, 095/2008/1565“.
Kohtutäitur K. M. lõpetab täitemenetluse täiteasjas 095/2008/1565 ja esitab peale punktis 1.1 nimetatud kohustuse täitmist V.S. poolt 5 (viie) päeva jooksul avalduse Viru Maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke kustutamiseks registriosast nr 2686807 (korteriomand xxx) ning lõpetab V.S. pensionist kinnipidamise täiteasjas 095/2008/1565.
2.Kohus tühistab Viru Maakohtu 13.03.2009. a määruse tsiviilasjas 2-09-9291, millega alusel peatati täitemenetlus täiteasjas 095/2008/1565 (AS EMT avaldus Viru Maakohtu 15.02.2008 kohtuotsuse täitmiseks tsiviilasjas nr 2-07-15268).
3.Lõpetada tsiviilasja 2-09-9291 menetlus.
4.Jätta kohtutäitur K. M.i menetluskulud tema enda kanda.
5.Jätta V.S. menetluskuludest kohtutäitur K. M.i kanda hagi tagamisel makstud riigilõiv 450 (nelisada viiskümmend) krooni. Kohtutäitur K. M. tasub 450 (nelisada viiskümmend) krooni hiljemalt 15 (viieteistkümne) päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest OÜ M.Pähklemäe & Co Law Office (RK 10938724) arveldusarvele nr 10220036595016 SEB Pangas selgitusega „riigilõiv hagi tagamise eest, V.S.“.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
ASJA VARASEM KÄIK
1.V.S. esitas 06.03.2009. a Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur K. M.i 20.02.2009. a otsuse peale täiteasjas nr 095/2008/1565 (AS EMT avaldus Viru Maakohtu 15.02.2008. a kohtuotsuse tsiviilasjas 2-07-15268 täitmiseks).
2.Kaebuse kohaselt kohustas kohtutäitur 14.01.2009. a teatega täiteasjas 095/2008/1565 V.S.t kümne päeva jooksul tasuma nii AS EMT taotletud ajatatud võlajäägi ühekordse maksena kui ka politseitrahvide nõuded. 22.01.2009. a esitas V.S. kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur arestis võlgnikule kuuluva kinnisvara, jättes meelevaldselt tähelepanuta asjaolu, et võlgnik ei hoidu kõrvale võlgade tasumisest ning tasub makseid vastavalt sissenõudja AS EMT-ga sõlmitud kokkuleppele igakuuliste maksetena 400 krooni. Kokkulepet on kinnitanud ka sissenõudja. Ka politseitrahvide osas saavutati sissenõudjaga kokkulepe rahatrahvide asendamiseks arestipäevadega. Kohtutäitur ei ole
nimetatud kokkuleppeid täitmisel arvestanud. Lisaks on kohtutäitur arestinud V.S. riikliku pensioni, so kaebuse esitaja ainsa sissetulekuallika. Kohtutäitur on jätnud ka arvestamata, et kaebuse esitaja ülalpidamisel on alaealine laps. Kaebuse esitaja palub kohaldada hagi tagamist ning peatada täitemenetlus täiteasjas nr 095/2008/1565. V.S.l on üldhaigestumisest tingituna tervisekaotus 80 % (ekspertiisikomisjoni otsus 31.01.2008. a) ning talle on määratud pension 2 920 krooni. Kaebuse esitaja ülalpidamisel on alaealine laps. V.S.l puuduvad muud sissetulekuallikad. Täitemenetluse käigus on arestitud V.S. pangaarve, pension, eluase arestitud. Kaebuse esitaja on täitnud AS EMT nõuet vastavalt sissenõudjaga saavutatud kokkuleppele. Kaebuse esitaja leiab, et kohtutäitur on täitemenetlust läbi viies pannud kaebuse esitaja ebamõistlikult raskesse majanduslikku olukorda. Kaebuse esitaja esitas kohtule ka taotluse menetlusabi saamiseks.
3.10.03.2009. a teavitas kohus avaldaja esindajat, et hagi (kaebuse) tagamiseks tuleb tasuda riigilõivu 450 krooni ning avaldaja menetlusabi taotluse lahendamiseks alustab kohus vastavate päringute tegemisega (tl 46). Riigilõivu 450 krooni hagi tagamise eest (RLS § 56 lg 2-1) tasus 12.03.2009. a OÜ M.Pähklemäe & Co Law Office (tl 52-53). Maakohtu 13.03.2009. a kohtumäärusega peatati täitemenetlus täiteasjas 095/2008/1565 (tl 54-55). Maakohtu 12.05.2009. a kohtumäärusega rahuldati V.S. menetlusabi taotlus ning avaldaja vabastati täielikult menetluskulude kandmisest menetluskulude hüvitamise kohustuseta (tl 83-84).
4.Kohtuistungil 18.02.2010. a teatas kohtutäituri esindaja, et täiteasjas 095/2008/1565 on nõude jääk 402 krooni, mis koosneb osaliselt kohtutäituri tasu nõudest ja EMT nõudest. Muudes täitemenetluse asjades, mida kohtutäitur täitis (* 095/2005/55171, 095/2005/5172, 095/2003/1440 ja 072/2004/1073) on täiteasjad lõpetatud seoses kohtlahenditega, mis tunnistasid täitmise aegunuks. Kohus märkis, et pooltel on mõistlik sõlmida kompromiss ja lõpetada asja menetlus.
5.Kohus tegi pooltele 26.02.2010. a kompromissettepaneku, mille kohaselt V.S. tasub kohtutäiturile nõude jäägi 402 krooni ning kohus tühistab täitemenetluse peatamise määruse, kohtutäitur tühistab täitmise tagamiseks seatud abinõud (pensioni arestimine, keelumärge kinnisasja käsutamiseks).
6.Pooled nõustusid esitatud kompromissettepanekuga. Poolte vahel jäi ainsaks lahkarvamuseks menetluskulude jaotus. Kaebuse esitaja esindaja leidis, et kohtutäituri menetluskulud peaksid jääma kohtutäituri enda kanda ning kaebuse esitaja menetluskuludest tuleks hüvitada esindaja poolt tasutud riigilõiv hagi tagamise eest. Kohtutäituri esindaja märkis, et menetluskulud peaksid jääma poolte endi kanda, sest 450 krooni suuruse riigilõivu tasumine 402 kroonise nõude puhul on ebaotstarbekas ning selliste kulude väljamõistmine kohtutäiturilt ei ole mõistlik ega põhjendatud. Ka on kaebuse esitaja ise põhjustanud kohtutäiturile põhjendamatuid menetluskulusid, kuna pole suutnud kaebuse nõuet korralikult formuleerida ega soovinud kordagi kohtuistungist osa võtta.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et asja menetlus tuleb lõpetada kompromissiga, millise pakkus välja kohus ning milliste kompromisstingimustega pooled ka nõustusid. Menetluse jätkamine on vaidlusaluse täitemenetluse staadiumit arvestades ja teiste sama kohtutäituri menetluses olnud täitemenetluste lõpetamist ebaotstarbekas, kompromissi sõlmimine on mõistlik, ei ole vastuolus seaduse ja heade kommetega, ei riku avalike huve ja kompromissi on võimalik täita. Kompromiss tuleb kinnitada ning asja menetlus lõpetada.
8.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
9.Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooled on nõustunud kohtu pakutud kompromissi tingimustega ning kompromissi tingimused ja menetlusosaliste vastavad tahteavaldused on fikseeritud kohtu ja menetlusosaliste elektroonilises kirjavahetuses.
10.TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral poolte kompromissi kinnitamisega ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
11.TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt, asja lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotuse osas, täpsemalt kaebuse esitaja menetluskulu hüvitamiseks kaebuse esitaja esindaja kontole on menetlusosalised erinevatel seisukohtadel (vt kohtumääruse p 6).
12.TsMS § 174-1 lg 1 järgi määrab kohus kompromissi korral menetlus lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, andes enne menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
13.Kohus peab mõistlikuks ja õiglaseks menetluskude jaotuseks, arvestades asjaolusid, et kohtumenetluses oli kaebus hagita menetluses, kaebuse esitaja on vabastatud menetluskulude kandmisest, menetluskulu (riigilõiv hagi tagamise eest) on kandnud kaebuse esitaja esindaja mitte kaebuse esitaja, samuti arvestades TsMS § 172 lg 1 teise lauses sätestatut, järgmist menetluskulude hüvitamise viisi. Kohtutäituri menetluskulud jäävad kohtutäituri enda kanda. V.S. menetluskuludest peab kohtutäitur tasuma tema esindaja poolt hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 450 krooni ning nimetatud summa tuleb maksta riigilõivu maksjale (OÜ M.Pähklemäe & Co Law Office).
Kohus ei nõustu kohtutäituriga selles, et kohus peaks võrdlema ja arvestama täitemenetluse nõude jääki (402 krooni) ja riigilõivu suurust (450 krooni), mis pole väidetavalt proportsionaalne. Kohus märgib, et arvestada ei saa käesolevas asjas proportsionaalsust ning
nimetatud rahasummasid ei olegi võimalik võrrelda, sest riigilõiv hagi tagamise eest (käesolevas asjas täitemenetluse peatamine) on vältimatu kulu, mida kaebuse esitaja esindaja tasus selleks, et täitemenetluses välistada kaebuse esitaja kinnisvara müük, mis arvestades võla kogusummat, pensionist kinnipidamist, kaebuse esitaja majanduslikku olukorda, oli igal juhul õigustatud ning tõhus vahend.
Kohus märgib kohtutäiturile, et täitemenetluses peab kohtutäitur arvestama ka võlgniku õigustega määral, mida kohustab seadus, eriti aga selgitama täitemenetluse osaliste nende õigusi ja kohustusi, sealhulgas ka sissenõudja ja võlgniku vahel maksete ajatamise kohta kokkulepete sõlmimise korda. Mõistliku ja inimliku suhtlemise korral poleks tekkinud täitemenetluses olukorda, kus kohtutäitur otsustab ühepoolselt lõpetada võlgniku ja sissenõudja vahel sõlmitud kokkuleppe põhjendusel, et igakuistele maksetele ei olnud lisaks makstud täituri tasu (osamaksed 400 krooni + täituri tasu).
Ka ei nõustu kohus sellega, et menetluskulude rahalisel väljamõistmisel peaks kohus arvestama, et kaebuse esitaja pole suutnud formuleerida selget nõuet ja kordagi soovinud istungist osa võtta. Vaatamata mõningatele puudustele kaebuses (kaebuse punkt 3) on kaebuse esitaja oma esindaja vahendusel oma õigusi tõhusalt kaitsnud (kokkulepete sõlmimine võlausaldajatega, täitemenetluste aegumise kohta taotluste esitamine ja täitemenetluste lõpetamine kohtumääruste alusel, võlgniku kinnisvara enampakkumise on läbi viimata).
14.Kohtumäärust saab vaidlustada TsMS § 178 sätestatut arvestades, mille kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ning kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, arvestades sama paragrahvi 3. lõikes nimetatud kaebuse hinda.
15.Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 174-1 ja § 178 kinnitab kohus pooltevahelise kompromissi, lõpetab tsiviilasja menetluse, tühistab kohtu määruse kaebuse tagamiseks tehtud täitemenetluse peatamise kohta ning jaotab poolte menetluskulud rahalises suuruses.
Kohtunik
Ärakiri õige Nooremreferent
Alla Kuzmina
Tartu Ringkonnakohus 07. mail 2010.a. otsustas:
Tühistada Viru Maakohtu 18.03.2010 määruse p. 5 ja teha selles osas uus otsustus, millega jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Lugeda määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
1.Kinnitada V.S. ja kohtutäitur K. M.i vaheline kompromiss, mille kohaselt:
1.1.V.S. tasub hiljemalt 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest kohtutäitur K. M.i ametialasele arveldusarvele nr 10010125026017 SEB Pangas võla jäägi täiteasjas 095/2008/1565 402 krooni selgitusega „nõude jääk, 095/2008/1565".
1.2. Kohtutäitur K. M. lõpetab täitemenetluse täiteasjas 095/2008/1565 ja esitab peale punktis 1.1 nimetatud kohustuse täitmist V. S. poolt viie päeva jooksul avalduse Viru Maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke kustutamiseks registriosast nr 2686807 (korteriomand xxx) ning lõpetab V. S. pensionist kinnipidamise täiteasjas 095/2008/1565.
2.Kohus tühistab Viru Maakohtu 13.03.2009 määruse tsiviilasjas 2-09-9291, millega alusel peatati täitemenetlus täiteasjas 095/2008/1565 (AS EMT avaldus Viru Maakohtu 15.02.2008 kohtuotsuse täitmiseks tsiviilasjas nr 2-07-15268).
3.Lõpetada tsiviilasja 2-09-9291 menetlus.
4.Jätta kohtutäitur K. M.i menetluskulud tema enda kanda.
5.Jätta V.S. menetluskulud tema enda kanda. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu TsMS § 433 lg 2 alusel.
Nooremreferent
A. Kuzmina
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.