Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

JOÜ esitas 11.12.2009.a. Harju Maakohtule hagi P R ’i vastu võla nõudes. Nõue tuleneb kostja ja AS-i EMvahel sõlmitud lepingutest: - 09.08.2005.a. liitumisleping ning selle lisa (Mobiiltelefoni müük järelmaksuga); - 06.05.2006.a. liitumisleping ning selle lisa (Mobiiltelefoni müük järelmaksuga). Nimetatud lepingute alusel esitatud arved jättis kostja maksmata. Hageja omandas EMAS-i lepingutest tulenevad nõuded 28.12.2008.a. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 12 704,72 krooni, millele lisandub viivis protsendina alates hagi esitamisest 11.12.2009.a. kuni põhivõlgnevuse (6352,86 krooni) täieliku tasumiseni määraga 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kõik hageja poolt kantud menetluskulud kogusummas 4200,00 krooni.

Menetluse käik Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte 29.12.2009 a.Kostja kohtule määratud tähtajaks ei vastanud. 17.12.2009 a määrusega määras kohus menetleda hagi lihtsustatud korras. TsMS § 405 lg.1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihined ei ületa summat ,mis vastab 2000 eurole. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele võimaluse esitada avaldusi,tõendeid ,dokumente ja teatada soovist olla ärakuulatud.Kohtu määratud tähtaja jooksul menetlusosalised avaldusi,tõendeid ja soovi ärakuulamiseks ei esitanud.

Kohtu seisukoht EM AS ja kostja vahel on 08.08.2005 sõlmitud mobiilsideteenuste liitumisleping ja 06.05.2006 a sõlmitud leping ,millede alusel kasutas kostja mobiiltelefoniteenust.Hageja väitel jättis kostja talle teenuse osutamise eest maksmata. Hageja väitel teatas AS EM30.12.2008 a kostjale nõude loovutamisest hagejale alates 28.12.2008.a. Hageja ei ole ühegi arve ega nõude loovutamise teatise väljastamist kostjale tõendanud. Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud. VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. TsMS § 230 lg.1 sätestab,et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid ,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud väidetavalt kostjale väljastatud arvete väljatrükid.Hageja väitel võlgneb kostja arve nr.0017437858 01.11.2006 järgi 954.49 krooni,arve nr.0017676443 01.12.2006 järgi 2024.83 krooni,millest võlg 954.49 krooni ja teenused 1070.34 krooni,arve nr.0017839095 01.01.2007 järgi 2395.41 krooni,millest 2024.83 krooni võlg,120.58 krooni teenused ja 249.99 krooni miinimumarves sisalduvate teenuste eest ja arve nr.0018002868 01.02.2007 järgi 4687.86 krooni,millest 2395.41 krooni võlg,point kuutasu 42.46 krooni,miinimumarves sisalduvate teenuste eest 249.99 krooni ja käsitlustasu 2000 krooni. Hageja ei ole tõendanud,et kostja kasutas kõnepaketti,mille osas kehtis nn miinimumarve,ei nähtu millise teenuse eest tasumist sisaldas miinimumarve . Lepingust tulenevalt on

miinimumarve esitamine ja tasumine seotud ka mobiiltelefoniteenuste kasutamise piiramise või lepingu lõpetamise või peatamisega.Hagiavaldusest ei nähtu ja hageja ei ole tõendanud asjaolu,et kostjal oleks piiratud mobiiltelefoniteenuste kasutamine,leping üles öeldud või lõppenud. Tõendamata on ,millisel alusel põhineb hageja nõue käsitlustasu saamiseks. Hageja 23.02.2009 koostatud võlateatisest ei nähtu,mille eest kostja hagejale võlgneb,milliste kuude eest on kostjal osamakse telefonide eest tasumata,teatises viidatud arveid ei ole hagile lisatud,ei nähtu,et hageja oleks kostjale kolme aasta jooksul arveid esitanud. Hageja koostatud võla arvestused on arusaamatud , vasturääkivad ja ebausaldusväärsed. Eeltoodu alusel leiab kohus,et hageja nõue miinimumarves sisalduva teenuse 499.98 krooni ja käsitlustasu 2000 krooni osas on põhjendamata ja tõendamata ,mistõttu tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab,et hagi tuleb rahuldada osaliselt summas 2187.87 krooni (954.49+1070.34+120.58+42,46 ). Liitumislepingust tulenevalt kohustus kostja maksetega viivitamisel tasuma viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest . Kohus leiab,et hageja nõue viivise saamiseks põhinõude ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 2187.87 krooni. Põhjendatud on hageja nõue viivise saamiseks 0,15 % ulatuses iga põhivõla tasumisega viivitatud päeva eest. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud jätta kostja kanda kõik hageja poolt kantud menetluskulud kokku summas 4200,00 krooni, s.o riigilõiv 1400,00 krooni + esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2800,00 krooni. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud kogusummas 1500 krooni,millest riigilõiv 1000 krooni ja õigusabikulude katteks 500 krooni.

Mare Kõlvart kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.