lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-18461/17

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 15.03.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-18461/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.03.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5233
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-07-18461

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.03.2010.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-18461

Tsiviilasi

Ivo Tapneri hagi Jaanika Antsmäe vastu 300 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.11.2008.a otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

49 470.03 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaanika Antsmäe apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Ivo Tapner (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx, aadress: xxxx xx xx, xxxxx xxxxxxx, xxx-xxxxxxx) tehinguline esindaja Jaanus Silm; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Jaanika Antsmäe (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx, aadress: xxxxxxx x-xx, xxxxx xxxxxxx), tehinguline esindaja v.adv Nele Tammemäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Harju Maakohtu 24.11.2008.a otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi 35 764 krooni ja 5 senti ületavas osas. Teha asjas uus otsus, milles hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt Jaanika Antsmäe ́lt hageja, Ivo Tapner ́i kasuks välja 35 764 krooni ja 5 senti. Muus osas jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulu 12% ulatuses kostja Jaanika Antsmäe kanda ja 88% ulatuses hageja, Ivo Tapner ́i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise

1(11)

Tsiviilasi nr: 2-07-18461

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Hageja esitas 10.05.2007.a Harju Maakohtule hagi ja palus kostjalt välja mõista 300000 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. 25.08.2008.a esitas hageja alternatiivnõude, paludes kostjalt välja mõista 128 686.10 krooni. Kostja isale, J. S. kuulus elamu Tallinnas, aadressil XXX XX/XXXXXX XXX XXX. J. S. tekkis võlgnevus, mille tulemusena oleks elamu realiseeritud võlgnevuse katteks. Seetõttu sõlmisid pooled 2000.a mais suulise käsunduslepingu, mille kohaselt hageja tasus J. S. võlgnevuse, teostas toimingud elamu vormistamiseks kostja nimele ning korraldas maa ostueesõigusega erastamise. Vastavalt poolte kokkuleppele oli käsundi täitmise tasu 50% elamu võõrandamise hinnast. 2000.a mais ja juunis tasus hageja osaliselt ise, osaliselt andis J. S. raha elamuga seotud võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja majanduslik seis ei võimaldanud laenu võtta, vormistas hageja käsundi täitmise tagamiseks end kaaslaenusaajaks kostja ja AS Hansapank vahel 04.07.2000.a sõlmitud laenulepingus nr 00-060537-EL. AS Hansapank andis kostjale laenu elamu ostmiseks, kuid faktiliselt finantseeriti laenu arvelt J. S. antud ja tähtaegselt tagastamata laenu. Laenu tagasimaksmiseks tagas hageja igakuuliselt kostja pangakontol tagasimakse summa olemasolu. Alates 2001.a märtsist kostjal sissetulekuid ei olnud. Elamualuse maa ostuga seotud kulud tasus hageja. 16.06.2003.a võõrandas kostja kinnistu hinnaga 1 000 000 krooni. 2003.a detsembris sõlmisid pooled käsunduslepingu muudatuse, mille kohaselt hõlmas käsundi täitmine ka hageja poolt kostjale XXXXXX linnas ettevõtluseks kahe korteri ostmist ning nende eest kommunaalmaksete tasumist. Hageja kohustus tasuma kostja ettevõtlusega seotud kulud. 2003.a detsembris tasus kostja käsundi täitmise eest tasu hageja eest kolmandatele isikutele 200 000 krooni. Hageja tasus 17.03.2004.a XXXXXXs, XXXXXXXXXXXX XX-XX asuva korteri ostmiseks 20 000 krooni ja 02.06.2004.a XXXXXXXXXXXX XX-XX asuva korteri ostmiseks 7000 krooni. 2004.a maist kuni 2005.a märtsini tasus kostja nende korterite kommunaalkulud ning äriühingu asutamise kulud. Kuigi hageja oli käsundi täies ulatuses täitnud, keeldus kostja käsundi tasu lõplikust maksmisest. Hageja esitas ka alternatiivnõude juhuks, kui põhinõuet ei rahuldata. Pooltevahelist suhet on võimalik kvalifitseerida kui käsundita asjaajamist. Hageja on kandnud järgmised kulutused: 17.03.2004.a N. P. tasutud korteriomandi müügihind 20 000 krooni;

2(11)

Tsiviilasi nr: 2-07-18461 02.06.2007.a E. K. tasutud korteriomandi müügihind 7000 krooni; 01.07.2002-31.05.2003.a kostja arveldusarvele laenumaksete tasumine summas 19 825 krooni; aprill 2003 hageja poolt tasutud maamaks kostjale kuuluva kinnistu eest summas 1147 krooni; 19.11.2004.a ja 02.12.2004.a kostja eest tasutud OÜ Heatuju Stuudio asutamise kulud summas 3420 krooni; 18.05.2004-17.03.2005.a kostja korteriomandiga seotud maksed summas 3942.55 krooni. Kostja vastuväited

2.Kostja hagi ei tunnistanud ja taotles aegumise kohaldamist. Kui hageja väidab, et poolte vahel oli käsundusleping, siis pidi kostja tasuma hagejale käsundi eest elamu võõrandamisel, so 16.06.2003.a. Sellest tehingust tulenev aegumistähtaeg 3 aastat on hagi esitamise ajaks möödunud. Ka alusetu rikastumise nõue oleks aegunud. Kostja ei ole hagejale tasunud käsunditasu 200 000 krooni ning on selle raha kostjalt alusetu rikastumise sätete järgi tagasi nõudnud. Kostja leidis, et alternatiivnõue on tõendamata. Käsundita asjaajamise instituut jõustus alles 01.07.2002.a ning enne seda aega kuuluvad kohaldamisele tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. TsK § 477 alusel esitatud nõue oleks aegunud. Maamaksu tagasinõudmiseks puudub hagejal õigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1023 lg 3 alusel, kuna käsundita asjaajajal puudus kavatsus seda raha tagasi nõuda. Hageja ei ole enne hagi seda raha kostjalt tagasi nõudnud. N. P. ja E. K. tasuti kostja raha eest. Hageja ei ole tasunud kostja laenumakseid. Tegemist oli ühise lapse ülalpidamiseks vajalike maksetega ning kostjal oli endal raha, et laenu eest tasuda. Kommunaalteenuste eest tasumine ei ole tõendatud. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 49 470.03 krooni. Hageja väitel sõlmisid pooled 2000.a mais suulise käsunduslepingu. Kostja eitab sellise lepingu sõlmimist. Puudub vaidlus, et hageja vormistas end kostjaga kaaslaenusaajaks AS Hansapank ees (t.lk 8-12), kostja ostis J. S.t Tallinnas, XXXXXX XXX XXX/XXX XX asuva ehitise (t.lk 13-16), hageja tasus elamualuse maa erastamise eest 13.12.2001.a 20 250 EVP krooni (t.lk 17), maa erastati kostja nimele (t.lk 18-19) ning kostja müüs kinnistu 16.06.2003.a hinnaga 1 000 000 krooni (t.lk 20-23). Samas puuduvad kohtul tõendid, et tuvastada poolte kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale nende toimingute eest tasu. Kohus leidis, et nimetatud asjaoludel ei ole poolte vahel mais 2000.a sõlmitud kokkulepet käsunditasu 300 000 krooni kohta. Hageja väitel tasus ta kostja korteriomandite ostmiseks 17.03.2004.a N. P. 20 000 krooni XXXXXXXXXXXX XX-XX XXXXXX korteriomandi eest ja 02.06.2007.a E. K. 7000 krooni XXXXXXXXXXXX XX-XX XXXXXX korteriomandi eest. Kostja võttis omaks, et hageja andis sularahas N. P. 20 000 krooni ja E. K. 7000 krooni. Samuti puudub vaidlus, et korteriomandid omandas kostja ettevõtlusega tegelemiseks ning pooled nendes eluruumides ei elanud. Vaidlus seisneb selles, kelle raha hageja nimetatud isikutele andis. Kostja väitel oli tegu tema rahaga, kuid kostja ei esitanud oma väite kinnituseks tõendeid (t.lk 131). Kohus lähtus asjaõigusseaduse (AÕS) § 90 lg-s 1 sätestatud valdaja omandi eeldusest, mille kohaselt vallasasja valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kuivõrd sularaha oli hageja käes, luges kohus selle raha hageja omandisse kuuluvaks. Hageja tasus raha kostja ettevõtluseks vajaminevate korteriomandite ostmiseks. Selle raha maksmiseks pidi olema poolte kokkulepe – hageja tasus nimetatud raha kostja palvel. Kostja

3(11)

Tsiviilasi nr: 2-07-18461 tunnistas, et notari juurde läksid pooled koos (t.lk 118). Seega on vastav leping sõlmitud vähemalt kaudse tahteavaldusega. Kuivõrd kohus leidis, et tegemist on kokkuleppega ehk lepingulise suhtega, ei saa tegemist olla käsundita asjaajamisega või alusetu rikastumisega. Kuna tegemist ei olnud poolte kooselulise huviga, vaid kostja personaalse äritegevusega, ei saa seda lepingut pidada ka seltsinguks. Kohus leidis, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 järgi. Käsunduslepingu järgi pidi hageja tasuma kostja ettevõtluseks vajaminevate korteriomandite omandamiseks raha. Poolte vahel ei olnud tasus kokku lepitud ning seetõttu tuleb asuda seisukohale, et käsund on tasuta. VÕS § 628 lg 2 alusel on hagejal õigus käsundi täitmiseks vajalike kulude hüvitamist nõuda. Kohus rahuldas selle nõude ning mõistis kostjalt välja kulutuste katteks N. P. tasutud 20 000 krooni ja E. K. tasutud 7000 krooni. Puudub vaidlus, et hageja tasus 08.04.2003.a kostja eest maamaksu summas 1147 krooni XXX XX/XXXXXX XXX XXX asuva elamu eest. Pooled kasutasid nimetatud elamut kooseluks. Kuivõrd tegemist oli kooseluga seotud kulutuste kandmisega, leidis kohus, et poolte vahel oli seltsingusuhe VÕS § 580 lg 1 järgi. Poolte kooselu ja sellega ka seltsing on käesolevaks hetkeks lõppenud. VÕS § 603 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda enda panuse tagastamist. Kohus rahuldas selle nõude ning mõistis kostjalt välja 1147 krooni. Hageja taotles kostjalt välja mõista ajavahemikul 18.05.2004-17.03.2005.a kostja korteriomanditega seotud kommunaalkulud AS-ile XXXXXX XXXXXXs 6150 krooni ja XXXXXX K.e OÜ-le 3942.55 krooni (t.lk 28-29, 147-153, 158-172). Kostja sellises ulatuses kulutuste kandmist ei vaidlustanud. Pooled nõustusid, et tegemist on käsundita asjaajamisega. Kostja möönis, et hagejal oli kokkuleppeliselt vaid poolte elukoha, so XXXXXX XXX XXX/XXX XX asuva eluruumi kommunaalteenuste tasumise kohustus (t.lk 119), kuid XXXXXXs asuvate korterite osas on tegemist käsundita asjaajamisega. Seetõttu leidis kohus, et poolte vahel ei olnud kokkulepet XXXXXXs asuvate korteriomandite kommunaalteenuste maksmiseks hageja poolt. Kuivõrd tegemist ei ole poolte kooseluks vajaliku vara osas tehtud kulutustega, ei kantud neid seltsingu raames. Kuna puudus ka muu kokkulepe nende kulutuste kandmiseks hageja poolt, ei ole tegemist lepingulise suhtega. Vastavalt VÕS § 1018 lg 1 kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja muu hulgas nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused. Kulutuste hüvitamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikult vajalikuks. Kui asjaoludest nähtuvalt on ilmne, et asjaajamisele asumisel käsundita asjaajajal ei olnud kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis VÕS § 1023 lg 3 järgi ei ole tal kulutuste hüvitamise nõudeõigust. Kohus leidis, et tegemist on käsundita asjaajamisega, kuna asjaajamine vastas kostja huvile ja tegelikult tahtele ning kostja kiitis asjaajamise heaks. Kuivõrd pooled olid kooselus, pidi kostja olema teadlik vastavate kulutuste kandmisest, neid nägi ta ka kommunaalteenuste arvetel. Nende kulutuste kandmise aktsepteerimisel on kostja asjaajamise heaks kiitnud. Kostja juhib põhjendatult kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja võõrandas korteriomandid OÜle Heatuju Stuudio 02.12.2004.a. Kohus leidis, et kuivõrd alates 02.12.2004.a ei ole kostja enam nimetatud korteriomandite omanik, ei pea kostja hüvitama hagejale käsundita

4(11)

Tsiviilasi nr: 2-07-18461 asjaajamisest tulenevaid kulutusi. VÕS § 1023 lg 3 ei ole kohaldatav, kuna ei ole ilmne, et hageja ei sooviks kostja äritegevusega seotud kulutuste hüvitamist nõuda. Selline eeldus võiks esineda poolte ühiste kooseluliste kulutuste kandmisel. Kohus mõistis kostjalt välja hageja poolt kantud XXXXXXXXXXXX XX-XX ja XX korteriomandite kommunaalkulud ajavahemikus 18.05.2004-02.12.2005.a. AS-ile XXXXXX XXXXXX on hageja sellel ajavahemikul tasunud 1632.30 krooni. Kohus arvestas nimetatud ajavahemiku sisse ka 03.01.2005.a tasutud arve nr 4898, kuna reeglina esitatakse arved tarbitud kommunaalteenuste eest järgmisel kuul. Viimane makse toimus 02.11.2004.a, so oktoobri 2004 eest. Seega on põhjendatud alus arvata, et hageja tasus jaanuaris 2005 novembri 2004 eest. 03.01.2005.a on tasutud kaks arvet, kuid kohus arvas novembri 2004 arveks väiksema numbriga arve. XXXXXX Kinnisvara OÜ-le on hageja nimetatud ajavahemikul tasunud 3711.75 krooni. Kohus arvestas nimetatud ajavahemiku hulka eeltoodud põhjendustel ka 03.01.2005.a tasutud arve. Seega mõistis kohus kostjalt välja kokku 5344.05 krooni ja ülejäänud ulatuses jättis hageja nõude kommunaalteenuste hüvitamiseks rahuldamata. Hageja taotles kostjalt välja mõista ajavahemikul 01.07.2002-31.05.2003.a kostja arveldusarvele laenumaksete tasumiseks tehtud ülekanded kogusummas 19 825 krooni (t.lk 139-142). Nimetatud laenumaksed tulenesid AS Hansapank ja poolte vahelisest laenulepingust (t.lk 8-12), kus pooled olid kaaslaenusaajateks. Laenu tasuti kostja konto kaudu. Seega täitis hageja raha kostja kontole ülekandmisel enda laenulepingust tulenevaid kohustusi. Samas ostsid pooled laenuraha eest XXX XX/XXXXX XXX XXX asuva elamu, mis oli poolte ühiseks eluruumiks. Seega kasutasid pooled laenuraha ühistes huvides, so seltsinguks. Kuigi kohus tuvastas, et poolte vahel puudus elamu võõrandamisel käsunditasu kokkulepe, ei tähenda see seda, et nende vahel puuduks seltsing. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 603 lg 1 alusel panuse tagastamist. Vaidlus seisneb aga selles, kas hageja tasus laenumakseid või lapse ülalpidamise eest nagu väidab kostja. Kohus leidis, et tegemist on mõlemaga. Ühelt poolt on hageja raha eest tasutud laenumakseid, teiselt poolt ühiseid kulutusi. Kuigi hageja on kostja kontole tasunud ebakorrapäraselt ja erinevaid summasid, on siiski hageja rahast tasutud ka laenumakseid - näiteks laenumakse 01.07.2002.a, mil kostja kontol oli 778.42 krooni ja hageja tasus 1000 krooni. Esimene laenumakse oli 1545.15 krooni. Sellega on ümber lükatud kostja väide, et hageja raha eest peeti vaid last ülal. Kohus rahuldas selle nõude osaliselt ning lähtus seejuures laenumaksete kuupäevadest, analüüsides, millises ulatuses hageja tasutust tuleb pidada laenu tasumiseks: 1) 01.07.2002 .a– 1000 krooni, so hageja poolt tegelikult kostja kontole kantud raha; 2) 01.08.2002.a – 1569.94 krooni, so kogu laenusumma; hageja tasus kostjale sel perioodil kokku 3000 krooni, kostjal endal sissetulekud puudusid. Sellest rahast ülejäänud summa arvestas kohus selle perioodi ühiste kulutuste ja mitte laenu tasumise hulka. Kuivõrd hageja ei konkretiseerinud, et raha on vaid laenu eest, võis kostja raha kasutada ühiste kulutuste tegemiseks ning ei ole põhjust väita, et hageja raha kostja arvel seisis või pidi seisma vaid laenu tasumise tarbeks. Kohus arvestas ka järgmistel kuudel laenusummast ülejäänud raha ühiste kulutuste katteks; 3) 01.09.2002.a - 1573.23 krooni, so kogu laenusumma; 4) 01.10.2002.a - 1578.10 krooni, so kogu laenusumma; 5) 01.11.2002.a – 1573.24 krooni, so kogu laenusumma; 6) 01.12.2002.a - 1578.10 krooni, so kogu laenusumma; 7) 01.01.2003.a - 1573.24 krooni, so kogu laenusumma; 8) 01.02.2003.a - 600 krooni, so hageja poolt tegelikult kostja kontole kantud raha; 9) 01.03.2003.a - 1513.13 krooni, so kogu laenusumma; 10) 01.04.2003.a - 0 krooni, kuna hagejalt sel perioodil makseid ei laekunud. Pärast seda kuupäeva ei nähtu laenu pangakonto väljavõttest laenu maksmist kostja poolt ning hilisemad

5(11)

Tsiviilasi nr: 2-07-18461 maksed tuleb arvata ühiste kulutuste katteks. Seega mõistis kohus kostjalt välja laenumaksete eest kokku 12 558.98 krooni. Hageja taotles välja mõista 19.11.2004.a ja 02.12.2004.a kostja eest tasutud OÜ Heatuju Stuudio asutamise kulud kogusummas 3420 krooni. Tegemist on juriidilisele isikule makstud rahaga, kuid hageja maksis selle kostja eest. Kostja eitab kokkulepet ning tegemist ei ole ka seltsinguga, kuivõrd raha ei ole makstud ühiste eesmärkide saavutamiseks, vaid see on seotud kostja personaalse äritegevusega. Seetõttu kohaldab kohus käsundita asjaajamise sätteid ning peab võimalikuks VÕS § 1023 lg 1 alusel selle raha kostjalt välja mõista. VÕS § 1023 lg 3 sätestatud aluseid ei esine, kuivõrd ei ole ilmne, et hageja kostja juriidilisele isikule tehtavat kulutust ei sooviks hiljem tagasi saada. Kohus rahuldas selle nõude. Apellatsioonkaebus

4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldatud osas, so 49 470.03 krooni osas ja jätta selles osas hagi rahuldamata. TsMS § 436 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Käesoleval juhul andis kohus kohtuotsuses teistsuguse hinnangu vastustaja nõuete õiguslikule alusele ning rahuldas käsundita asjaajamise sätete alusel esitatud alternatiivnõude käsundi ja seltsingu sätete alusel, milliste puhul on aga lühem aegumistähtaeg ning tegemist on aegunud nõuetega. Hageja esitas alternatiivnõude konkreetsete kulutuste hüvitamiseks käsundita asjaajamise sätete alusel, enne seda nõudis hageja väidetavalt suuliselt kokkulepitud tasu summas 300 000 krooni maksmist kostjalt, milline nõue erineb kardinaalselt alternatiivselt esitatud konkreetsete kulutuste hüvitamise nõudest. Seetõttu peatus aegumine nimetatud nõude puhul TsÜS § 160 lg 1 alusel alles alternatiivnõude esitamisest, so 25.08.2008.a. Kohus kohaldas käsundi sätteid XXXXXXs XXXXXXXXXXXX XX asuvate korterite ostusummade tagasinõudmisele. Nõue muutus sissenõutavaks käsundi täitmisest ehk rahasummade üleandmisest, so 20 000 krooni puhul 17.03.2004.a ning 7000 krooni puhul 02.06.2004.a. Kuna vastavalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat, aegus eelnimetatud käsundist tulenev nõue vastavalt 18.03.2007.a ning 03.06.2007.a. Ka esialgne hagiavaldus väidetavalt kokkulepitud tasu maksmise nõudes esitati kohtule alles 10.05.2007.a, so ajal, mil 20 000 krooni tagastamise nõue käsundi sätete alusel oli juba aegunud. Kostja kinnitab jätkuvalt, et korteriomandite soetamismaksumuse tasus ta endale kuulunud kinnisasja müügist saadud raha arvelt. Kohus rahuldas vastustaja nõude 08.04.2003.a tasutud maamaksu summas 1147 krooni tagastamise osas seltsingu sätete alusel. Kuivõrd seltsingust tulenevate nõuete 3-aastane aegumistähtaeg hakkab kulgema seltsingu lõppemisest, so käesoleval juhul pooltevaheliste suhete lõppemisest 2004.a oktoobris, siis alternatiivnõude esitamise ajaks oli nimetatud nõue aegunud. Kohtuotsusega mõisteti kostjalt välja ajavahemiku 18.05.2004.a kuni 02.12.2005.a eest XXXXXXs XXXXXXXXXXXX XX korterite XX ja XX kommunaalkulud summas 5344.05 krooni. Ilmselt on kohtuotsuses tehtud viga aastaarvu märkimisel, kuna eelnevas lõigus on kohus aktsepteerinud kostja viiteid selle kohta, et ta oli korteriomandite omanik vaid kuni 02.12.2004.a. Seega rahuldas kohus vastustaja nõude siiski eelduslikult perioodi 18.05.2004 kuni 02.12.2004.a eest, arvutades täiendavalt juurde hageja poolt 03.01.2005.a tasutud summad AS-ile XXXXXX XXXXXX, vaatamata asjaolule, et selleks ajaks ei olnud kostja juba kuu aega nimetatud korterite omanik. Samuti ei nähtu toimikus olevatest tõenditest, millist perioodi nimetatud arve hõlmas, mistõttu ei ole nimetatud summa väljamõistmine

6(11)

Tsiviilasi nr: 2-07-18461 kostjalt põhjendatud. Kohus rikkus TsMS §-s 442 lg 8, jättes põhjendamata, miks ta ei nõustu kostja väitega, et hagejal puudub alus nimetatud summade kostjalt tagasinõudmiseks tulenevalt VÕS § 1023 lg-st 3. Kostja ei ole enne käesolevat kohtuvaidlust palunud kordagi hagejal mingisuguseid summasid tagastada, mistõttu on hageja väited, et ta ajas käsundita kostja asja kulutuste hüvitamise või tasu saamise kavatsusega, ilmselgelt ebaõiged ning pahatahtlikud. Hageja rõhutas 03.09.2008.a kohtuistungil, et XXXXXX korterid omandati selleks, et kostja, kes viibis samal ajal poolte ühise alaealise lapsega kodus lapsehoolduspuhkusel, saaks ettevõtlust arendada. Asjaolu, et tegemist oli pooltevahelise kokkuleppega kulude kandmiseks, on hageja rõhutanud ka kohtule 03.11.2008.a esitatud kirjalikus kohtukõnes, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli sel juhul käsundiga, millise kohaselt hageja aitas kostjal ettevõtlusega alustamist, milline nõue on aga alternatiivnõude esitamise ajaks, so 25.08.2008.a aegunud. Kohus rahuldas osaliselt hageja nõude ajavahemikul 01.07.2002.a kuni 31.05.2003.a kostja kontole tehtud ülekannete tagasimaksmiseks summas 12 558.98 krooni seltsingu sätete alusel, leides, et tegemist oli laenumaksetega kostjale kuulunud kinnistu eest. Kohus küll osaliselt nõustus kostja väidetega, et hageja tegi ülekandeid pere ülalpidamise eesmärgil, kuid leidis samas, et just hageja rahast on tasutud ka laenumakseid. Samas esitas kostja kohtule oma pangakonto väljavõtte eelnimetatud perioodi kohta, millest nähtub üheselt, et kostja on tasunud laenu tagasimakseid ajavahemikul 01.07.2002.a kuni 31.05.2003.a summas 16 987.19 krooni ja samal ajal oli laekumisi kostja kontole lisaks hageja poolt tehtud ülekannetele 20995.00 krooni. Seega puudub igasugune alus väita, et laenu tagasimakseid tehti hageja raha eest. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest tuleneb, et kostjal oli ka muid sissetulekuid, mille arvelt laenu tagasimakseid teha, mistõttu on kohtuotsus nimetatud nõude rahuldamise osas ebaseaduslik ja põhjendamatu. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldas nimetatud nõude seltsingu sätete alusel, on tegemist jällegi aegunud nõudega. Kohus rahuldas hageja nõude OÜ Heatuju Stuudio asutamisega seonduvate kulude väljamõistmiseks kostjalt, märkides, et tegemist on küll juriidilisele isikule makstud rahaga, kuid hageja maksis selle kostja eest. Kostja eeltoodud seisukohaga ei nõustu, kuivõrd juriidilise isiku asutamisega seonduvad kulud on käsitletavad siiski üksnes juriidilise isiku huvides tehtud kulutustena. Juhul, kui kohus siiski peaks leidma, et ettevõtte asutamisega seonduvaid kulusid saab füüsiliselt isikult tagasi nõuda, on tegemist aegunud nõudega. Vastustaja seisukoht

5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohtu otsuse vaidlustas kostja osas, milles hagi rahuldati. Hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus. Seega ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata. Rahuldatud osas hindab ringkonnakohus haginõudeid eraldi.
7.Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus 27 000 krooni nõuet, mille maakohus rahuldas seetõttu, et hageja tasus kostja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud korteriomandite

7(11)

Tsiviilasi nr: 2-07-18461 müügilepingute täitmise eesmärgil N. P. ́ile ja E. K. ́ule kokku 27 000 krooni. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et raha kuuluvuse tuvastamisel tuleb lähtuda AÕS §90 lg-s 1 sätestatud eeldusest, ning et sellest lähtuvalt tuleb eeldada, et vaidlusalune rahasumma kuulus hagejale. Kostja ei ole ei maakohtus ega ka apellatsioonkaebuses esitanud asjaolusid, mis lükkaksid selle eelduse ümber. See, et kostjal võis põhimõtteliselt selline rahasumma sularahas olemas olla, ei tõenda kostja väidet, mille kohaselt andis ta vaidlusaluse rahasumma hageja kätte vahetult enne notari juurde minekut. Ka see kostja poolt öeldu, et kostja ei julgenud ise 27 000-kroonise rahasummaga ringi liikuda, ei muuda kostja väiteid usutavaks. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja sõlmis ostjana kolmandate isikutega kahe XXXXXXs asuva korteriomandi (aadressil XXXXXXXXXXXX XX- XX ja XXXXXXXXXXXX XX- XX) müügilepingud, mille kohaselt pidi kostja tasuma müüjatele kokku 27 000 krooni. Maakohus tuvastas õigesti, et vastava rahalise kohustuse täitis hageja, põhjusel, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja asemel korteriomandite müügilepingutest tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitma hageja. Kuivõrd hageja maksis raha hageja ja kostja vahelise kokkuleppe täitmise eesmärgil, tuvastas maakohus õigesti, et kõnealuse rahasumma maksmisest tuleneva nõude rahuldamine ei saa kõne alla tulla käsundita asjaajamisest ega alusetust rikastumisest tulenevalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja ja kostja vaheline seltsingusuhe ei hõlmanud kostja poolt kostja äritegevuseks mõeldud korterite omandamist kostja ainuomandisse. Ringkonnakohus ei nõustu õigusliku kvalifikatsiooniga, mille andis maakohus hageja ja kostja vahelisele kokkuleppele, mille raames leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja täidab kostja eest raha maksmise kohustuse, mis kostjale korteriomandite müügilepingutest tulenes. Maakohus leidis, et sellist hageja ja kostja vahelist kokkulepet tuleb kvalifitseerida käsunduslepinguna. Kriteeriumid, mille alusel tuleb otsustada, kas konkreetse lepingu puhul on tegemist käsundiga, on sätestatud VÕS §-s 619. Käsunduslepinguga on tegemist juhul, kui kaks isikut lepivad omavahel kokku selles, et üks isik osutab teisele isikule teenuse. Kuigi hageja pidi kostjaga sõlmitud kokkuleppest tulenevalt maksma korteriomandite müüjatele raha, oli hageja ja kostja vahel kokkulepitud soorituse puhul primaarne eelkõige mitte raha üleandmise protsess kui teenus, vaid varalise hüve (rahasumma) kuuluvuse loovutamine kolmandatele isikutele. Sellist õigussuhet, kus üks isik kokkuleppest tulenevalt annab teise isiku hüvanguks, kas kokkuleppe teisele poolele või teise poolega kokkuleppel kolmandale isikule, üle rahasumma, tuleb käsitleda kas kinkena, kui poolte kokkuleppest tulenevalt kohustus raha üleandja loovutama selle ilma vastusoorituseta, või laenuna, kui raha üleandja loovutas selle ajutiselt ning tingimusel, et kokkuleppe teine pool peab vastava rahasumma kunagi tagasi maksma. Konkreetsel juhul ei ole kostja esitanud kohtule asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et hageja soovis kostjale vastava rahasumma kinkida. Nende asjaolude alusel, et korteriomandid, mille omandamise eest hageja kostja kohustuse täitis, läksid kostja ainuomandisse kostja äritegevuse arendamise eesmärgil, saab järeldada, et hageja loovutas kostja kohustuste täitmise eesmärgil kolmandatele isikutele üle antud raha ajutiselt, st selliselt, et hageja võib selle kunagi kostjalt tagasi nõuda. Nendel põhjustel tuleb hageja ja kostja vahelist kokkulepet, mille kohaselt hageja lubas kostjale, et täidab kostja poolt müügilepinguga võetud kohustuse, käsitleda laenulepinguna ning hageja võib seetõttu kostjalt tasutud rahasumma tagastamist nõuda VÕS § 396 lg 1 alusel. Kuivõrd hageja ja kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et hageja ja kostja oleksid kokku leppinud selles, millal tuleb kostjal hagejale raha tagasi maksta, oli tegemist tähtajatu laenulepinguga, mis kehtib selle ülesütlemiseni ning raha tagasimaksmise kohustus muutub sissenõutavaks lepingu ülesütlemisest alates. Seega ei hakanud raha tagasisaamise nõue aeguma mitte raha maksmisest alates, vaid alles siis, kui kostja hagejalt raha tagasimaksmist nõudis. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest tulenevalt saaks tuvastada, et hageja nõudis kostjalt laenuraha tagastamist enam kui kolm aastat enne käesoleva hagi esitamist,

8(11)

Tsiviilasi nr: 2-07-18461 mistõttu ei saa käesolevas lõigus käsitletavat nõuet aegunuks lugeda. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja esitas käesolevas lõigus käsitletava nõude 25.08.2008.a esitatud hagi täienduses. Hageja viitas esialgses hagiavalduses selgesti, et tasus kostja eest korteriomandite ostuhinna summas 27 000 krooni. See, et hageja kvalifitseeris raha maksmise aluseks oleva õigussuhte ringkonnakohtust erinevalt, ei tähenda, et vastava rahasumma tagasisaamisele suunatud nõue oleks esitatud esialgsest hagiavaldusest hiljem. Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 27 000 krooni ning vastav nõue ei ole aegunud. Selle nõude osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, muutes kohtuotsuse põhjendusi.

8.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus 1 147 krooni saamisele suunatud nõuet, mille hageja esitas kostja vastu seetõttu, et hageja tasus 08.04.2003.a kostja eest maamaksu XXX XX/XXXXXX XXX XXX asunud elamu eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ja kostja vahel oli seltsinguleping, mille eesmärgiks oli ühine kooselu ja ühise lapse kasvatamine, ning et maamaks tasuti selle kinnisasja eest, mida kasutasid hageja ja kostja ühise eluasemena seltsingu kehtivuse ajal. Sellest tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hageja tasus vastava rahasumma seltsingulepingu raames, seltsingu eesmärgi täitmisele suunatud panusena. Kuigi seltsing on tänaseks lõppenud, ei saa ringkonnakohus nõustuda maakohtuga selles, et hagejal oleks õigus vastav rahasumma kostjalt VÕS § 603 lg 1 alusel välja nõuda. Ühise eluasemena kasutatava hoonestatud kinnisasja eest maamaksu tasumise puhul on tegemist jooksva kulutusega, mida tehti ühise kooselu finantseerimise eesmärgil. Kuigi hageja ja kostja kooselu jooksul ilmselt ei sõlminud selgesõnalist kokkulepet, et juhul, kui kooselu peaks lõppema, ei pea hageja ja kostja vastastikku üksteisele jooksvaks elamiseks tehtud kulutusi hüvitama, tuleb siiski antud juhul hageja ja kostja vahelist seltsingusuhet selliselt hinnata. Olukorras, kus kostja ei käi tööl ja kasvatab hageja ja kostja ühist last ning hageja teeb hageja ja kostja vahelise kooselu ning lapse kasvatamise eesmärgil jooksvaid kulutusi, tuleb hageja ja kostja vahelist seltsingusuhet hinnata selliselt, et hageja ja kostja on VÕS § 603 lg-st 1 tuleneva nõudeõiguse kokkuleppeliselt välistanud. VÕS § 603 lg 1 puhul on tegemist dispositiivse sättega, millest võivad lepingupooled kokkuleppega kõrvale kalduda. Üldisest elukogemusest lähtuvalt tuleb mitteabielulise kooselusuhte raames sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt üks elukaaslane võimaldab teisel elukaaslasel kodus olla ja väikest last kasvatada, mõista selliselt, et teine elukaaslane ei eelda, et ühel päeval, kui elukaaslased peaksid kooselu lõpetama, peab teine elukaaslane kõik teise elukaaslase poolt tehtud kulutused kas osaliselt või täielikult hüvitama. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja tasus 1 147 krooni seltsingulepingu raames, kuid hageja ja kostja vahelisest seltsingulepingust tulenevalt ei tule vastavat panust hagejale tagastada ning seetõttu tuleb hagi vastava nõude osas jätta rahuldamata ning maakohtu otsus selle nõude rahuldamise osas tühistada.
9.Käesolevas lõigus kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas hagi 5 344 krooni ja 5 sendi osas põhjusel, et hageja tasus kostja eest XXXXXX korteriomandite (XXXXXXXXXXXX XX- XX ja XXXXXXXXXXXX XX- XX) kommunaalkulusid. Ringkonnakohus leiab, et selle nõude rahuldamise osas on vaidlustatud maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selles osas ei anna apellatsioonkaebuse väited maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks alust. Ringkonnakohus nõustub selle nõude osas maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. See asjaolu, et maakohus on otsuse põhjendavas osas ühe korra ekslikult märkinud aastaarvu „2004“ asemel aastaarvu 2005“, ei muuda maakohtu otsust ebaseaduslikuks. Õigest aastaarvust saab selgesti aru. Maakohus ei ole ka summade väljamõistmisel valest aastaarvust lähtunud. Valet aastaarvu on

9(11)

Tsiviilasi nr: 2-07-18461 mainitud vaid korra ning kõikidel muudel juhtudel on kohus nimetanud õige aastaarvu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et 03.01.2005.a tehtud ülekanne toimus kostja kohustuste täitmisena, sest vastav kohustus täideti perioodi eest, mil korterite omanikuks oli kostja. Maakohus on oma vastavasisulist järeldust kohtuotsuses piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohus vastavate põhjendustega nõustub. Maakohus on oma otsuses piisavalt põhjendanud ka VÕS § 1023 lg 3 kohaldamata jätmist ning selles osas on maakohtu otsus piisavalt motiveeritud ja kostja poolt apellatsioonkaebuses selles osas esitatud etteheited on alusetud. See väide, et XXXXXX korterid omandati selleks, et kostja saaks lapsega kodus olemise ajal ettevõtlust arendada, ei viita kuidagi sellele, et hageja kavatsus oleks olnud kõik kostja ettevõtlusega seotud kulutused teha nii, et ta nende hüvitamist ei nõua. Kostja poolt ettevõtlusega seotud vara (korteriomandid) hakkas kuuluma kostja ainuomandisse ning kostja ettevõtlustulemit hagejaga ei jagatud. Seega ei viita miski sellele, et hageja soov oleks olnud finantseerida kostja ettevõtlust selliselt, et ta ei võiks tehtud kulutuste tagastamist nõuda. Maakohus kvalifitseeris käesoleva nõude põhjendatult käsundita asjaajamisest tulenevaks nõudeks. Sõltumata sellest, kas tegemist oli käsundiga või käsundita asjaajamisest tuleneva nõudega, ei ole kõnealune nõue aegunud, sest hageja viitas algses hagiavalduses XXXXXXs asuvate korteriomandite kommunaalmaksete tegemisele ning soovis sellega seoses saada raha (vt t lk 6). Sellest tulenevalt tuleb järeldada, et hageja esitas käesoleva nõude algses hagiavalduses ning kulutuste tegemise (18.05.2004.a- 03.01.2005.a) ja hagi esitamise (10.05.2007.a) vaheline periood on lühem kui kolm aastat. See, et kohus kvalifitseeris nõude hagejast erinevalt, ei anna alust vastupidist väita. Eespool toodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus selle nõude osas jätta muutmata.

10.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 12 558 krooni ja 98 senti perioodil 01.07.2002.a – 31.05.2003.a hageja poolt kostja kontole tehtud ülekannete eest. Hageja leidis, et viidatud maksed tehti seoses sellega, et kostja ja AS-i Hansapank vahel oli sõlmitud laenuleping, milles hageja oli kaaslaenaja ning mis oli sõlmitud hageja ja kostja ühise eluaseme ostu finantseerimiseks. Maakohus tuvastas õigesti, et konkreetne laen võeti ühise eluasemega seotud kulude finantseerimiseks ning vastava laenu tagasimaksed tehti hageja ja kostja vahelise seltsingu raames. Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et hageja ja kostja vahel sõlmitud seltsingulepingu raames kaldusid pooled kõrvale VÕS § 603 lg-s 1 sätestatud reeglist, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda panuste tagastamist. Seetõttu ei saa hageja ka käesolevas lõigus käsitletud nõuet maksma panna. Isegi siis, kui hageja ja kostja vahelist seltsingulepingut mõista selliselt, et laenu tagasimaksete osas pooled VÕS § 603 lg-st 1 kõrvale ei kaldunud, tuleks jätta nõue rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et raha ülekanded, mida ta viidatud perioodil kostjale sooritas, oleksid olnud tehtud laenumaksete finantseerimise eesmärgil. Hageja tegi sellel perioodil kostjale rahalisi makseid ka ühise lapse ülalpidamise eesmärgil, samuti muude seltsingu eesmärkide (kooselu) finantseerimiseks, ning muude seltsingu panuste osas tuvastas ringkonnakohus, et hageja ja kostja kaldusid VÕS § 603 lg-s 1 sätestatud põhimõttest kõrvale (vt eespool). Isegi siis, kui leida, et seltsingu, mille raames käesolevas lõigus käsitletud laenumaksed tasuti, eesmärgiks oli kinnisasja omandamine, tuleks jätta hagi käesolevas lõigus käsitletava nõude osas rahuldamata, sest sellisel juhul oleks seltsinguleping kinnisasja omandamist ja laenumakseid puudutavas osas seaduses sätestatud vorminõude (AÕS § 119 lg 1) järgimata jätmise tõttu tühine ning hageja nõue võiks kõne alla tulla alusetust rikastumisest tulenevalt. Kuid selleks, et hageja saaks kostja suhtes VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneva nõude maksma panna, peaks hageja tõendama, et konkreetsed rahaülekanded tehti just laenumaksete finantseerimise eesmärgil ja mitte muul põhjusel. Sellele vaidles aga kostja vastu ning hageja vastavasisuline väide on tõendamata.

10(11)

Tsiviilasi nr: 2-07-18461 Eespool toodust tulenevalt tuleb käesolevas lõigus käsitletud hageja nõue jätta rahuldamata ning maakohtu otsus, millega nõue 12 558 krooni ja 98 sendi osas rahuldati, tuleb tühistada.

11.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude kostja vastu summas 3 420 krooni ning mis tulenes OÜ Heatuju Stuudio asutamisest. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on selle nõude rahuldamise osas seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei hakka ringkonnakohus põhjendusi üle kordama. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et juriidilise isiku asutamisega seotud kulusid saab pidada üksnes juriidilise isiku kulutusteks või juriidilise isiku kasuks tehtud kulutusteks. Juriidilise isiku asutamisega seotud kulud kannab juriidilise isiku asutaja ning neid kulusid ei saa asutatava juriidilise isiku kuludena käsitleda. Vastavatest kuludest saab kasu juriidilise isiku osanik, sest osanikule tekib juriidilise isiku asutamise läbi osalus vastavas osaühingus. Vastav nõue ei ole ka aegunud, sest käesolevas lõigus käsitletavad kulud kanti hageja poolt 19.11.2004.a ja 02.12.2004.a. Hageja esitas Harju Maakohtusse hagiavalduse 10.05.2007.a, mis oli suunatud raha maksmisele ning milles ta tugines selgelt asjaolule, et ta kandis kostja eest äriühingu asutamisega seotud kulusid. See, et maakohus kvalifitseeris vastava nõude hagejast erinevalt, ei anna alust väita, et hageja ei oleks kulutustest tulenevat raha maksmise nõuet kohtusse enne kulutuste tegemisest kolme aasta möödumist esitanud. Eespool toodust tulenevalt on maakohtu otsus selle nõude rahuldamise osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna selles osas maakohtu otsuse muutmiseks alust. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud 12% ulatuses kostja ja 88% ulatuses hageja kanda, sest hageja esitas kostja vastu 300 000 kroonise maksmisele suunatud nõude, millest kohus rahuldab hagi ca 12% ulatuses. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja