C hagi Y vastu kinnistu Y valdusest väljanõudmiseks ning Y hagi C vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. jaanuari 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
C apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
37 438,71 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja C (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat Menetluse liik
13. september 2021 kohtuistung, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22. jaanuari 2021 otsus tühistada osas, milles C-lt mõisteti Y kasuks välja võlgnevus 61 523,24 eurot ületavas osas. Jätta tühistatud osas Y hagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 22. jaanuari 2021 otsus osas, mille maakohus määras kindlaks Harju Maakohtu 07.02.2019 otsuse täitmise korra selliselt, et Y on kohustatud täitma Harju Maakohtu 07.02.2019 otsuse resolutsiooni punkti 2 üksnes siis, kui C on tasunud Y-le 82 108,38 eurot Harju Maakohtu 22.01.2021 otsuse resolutsiooni punkti 2 kohaselt.
Tühistada Harju Maakohtu 22. jaanuari 2021 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus.
4.Täiendada Harju Maakohtu 22. jaanuari 2021 otsust ning määrata, et C, Y ning aktsiaseltsi Hansapank (uue ärinimega Swedbank AS) vahel 25.04.2005 sõlmitud laenulepingust nr 05-080642-EL tulenev 15.09.2021 seisuga tagastamata
laenusumma 24 737,97 eurot koos lisanduvate intressidega jääb C ja Y omavahelises suhtes C kanda.
5.Täiendada Harju Maakohtu 22. jaanuari 2021 otsust ning määrata, et jätta Harju Maakohtu 11. veebruari 2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
6.Muus osas jätta Harju Maakohtu 22. jaanuari 2021 otsus muutmata.
7.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus (võttes sealhulgas arvesse nii Harju Maakohtu 07.02.2019 otsust kui ka 22.01.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-17-3360) on järgmine: 7.1 Rahuldada C hagiavaldus. 7.2 Välja nõuda Y valdusest C valdusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXXX kantud kinnisasi asukohaga XXX. 7.3 Y on kohustatud otsuse resolutsiooni punkti 7.2 täitma üksnes juhul, kui C on Y-le tasunud 447,38 eurot. 7.4 Jätta rahuldamata C taotlus kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. 7.5 Jätta rahuldamata Y taotlus kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. 7.6 Rahuldada Y hagi osaliselt. 7.7 Mõista C-lt Y kasuks välja 61 523,24 eurot (summa ei sisalda resolutsiooni punktis 7.3 märgitud summat 447,38 eurot). 7.8 Jätta C, Y ning aktsiaseltsi Hansapank (uue ärinimega Swedbank AS) vahel 25.04.2005 sõlmitud laenulepingust nr 05-080642-EL tulenev 15.09.2021 seisuga tagastamata laenusumma 24 737,97 eurot koos lisanduvate intressidega C ja Y omavahelises suhtes C kanda. 7.9 Jätta Harju Maakohtu 11. veebruari 2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. 7.10 Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 40 % ulatuses C kanda ning 60 % ulatuses Y kanda. 7.11 Harju Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
8.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse käik
1.C (hageja) esitas 2.03.2017 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus, et kohus mõistaks kinnistu, asukohaga XXX, registriosa numbriga XXXXXXXX, kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse (tsiviilasi nr 2-17-3360).
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostjal on õigus keelduda kinnistu väljaandmisest kuni hageja on hüvitanud kostja poolt kinnistul asuva maja ehitamiseks tehtud kulud.
3.Maakohus rahuldas 7.02.2019 otsusega hagi ja nõudis kinnistu kostja valdusest välja hageja valdusse. Maakohus märkis, et kostja on kohustatud otsust täitma üksnes juhul, kui hageja on kostjale tasunud 447,38 eurot. Otsusega jäeti rahuldamata poolte taotlused kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale 11.03.2019 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada summa suuruse osas, mida maakohus kohustas hagejat tasuma kostjale, ja menetluskulude jaotuse osas. Kostja palus teha vaidlustatud osas uue otsuse, millega kohustatakse kostjat otsust täitma üksnes juhul, kui hageja on kostjale tasunud 106 996,60 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.02.2020 otsusega maakohtu otsuse osas, milles otsustati, et hageja ei ole kohustatud tasuma kostjale valduse üleandmise vastu enam kui 447,38 eurot ja jaotati menetluskulud. Ringkonnakohus saatis tühistatud osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märkis, et maakohtu otsus on jõustunud osas, milles rahuldati hageja nõue kostja vastu kinnistu väljanõudmiseks ja kostja on kohustatud valduse üle andma, kui hageja on tasunud 447,38 eurot ning osas, milles maakohus jättis taotlused kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et maakohtu otsus kinnistu valduse väljaandmiseks kuulub täitmisele asja uuel läbivaatamisel maakohtu määratavas korras pärast maakohtu poolt kostja nõudes hageja vastu 447,38 eurot ületavas osas tehtud lahendi jõustumist.
6.Kostja esitas 28.01.2019 maakohtule hagi põhivõla 136 922,25 eurot ja viivise 13 077,75 eurot hagejalt väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-19-1379).
7.Harju Maakohus liitis 25.05.2020 määrusega tsiviilasjad nr 2-17-330 ja 2-19-1379 ühte menetlusse, märkides, et tsiviilasja menetlust jätkatakse tsiviilasja nr 2-17-3360 all. Kostja hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
8.Kostja poolt 28.01.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt alustasid pooled kooselu 1999. aastal. Kuni 2005. aastani elasid pooled koos W talus XXX. Pärast seda kolisid pooled elama XXX kinnistule, kuhu kostja ehitas oma vahenditest maja. Kinnistu kuulub hagejale. 2016. a veebruari lõpus lahkus hageja kinnistult ja poolte kooselu lõppes.
9.Kostja maksis OÜ-le L maja ehitamise lepingu sõlmimisel 2005. a kokku 600 000 krooni (38 346,99 eurot). Kostja võttis Swedbank AS-ist laenu 47 964 eurot (750 473,52 krooni) maja ehitamiseks. Kuigi hageja on laenulepingus märgitud kaaslaenajana, on laenu tagasi maksnud ainult kostja. Kostja on tasunud laenu 32 547,37 eurot. Laenust on tasumata 29 925,42 eurot. Laenukulu on kokku 62 472,79 eurot. Ehitustööde eest on kostja nii saadud laenust kui ka oma töötasust tasunud kokku 33 312,39 eurot. Kodutehnika ja olmeelektroonika soetamiseks on kostja teinud kulutusi summas 2790,08 eurot. Kostja tõendatud kulud kinnistul asuva hoone soetamiseks, ehitamiseks, sisustamiseks ja vajaliku olmeelektroonikaga varustamiseks on kokku 136 922,25 eurot (38 346,99+62 472,79+33 312,39+2790,08). Hageja elamu ehitamisel ei osalenud. Hageja panuseks on kinnistu, mille väärtus seltsingu lõppemise hetkel ilma elamuta on 25 000 eurot.
10.Hageja ja kostja vaheline õigussuhe on seltsinguleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 tähenduses. Seltsingulepingu eesmärk oli kostja poolt ja kostja vahenditest elamu ehitamine hagejale kuuluvale kinnisasjale ning selle edasine kasutamine poolte ja nende laste ühise elukohana. Hageja lõpetas seltsingulepingu ühepoolselt alates 2016. a veebruari lõpust, kolides kostja ja laste juurest ära.
11.Seltsingu lõppemisel tuleb tagastada seltsinglaste panused. Kostja panus ehitatud elamu näol on jäänud hageja omandisse kuuluvale kinnistule. Kostja panus seltsingusse on 136 922,25 eurot, mille tagastamist ta nõuab. Kostja nõue muutus sissenõutavaks 1.03.2016, s.o seltsingu lõppemisest. Kostja nõuab hagejalt seaduses sätestatud viivist summas 13 077,75 eurot.
12.Koos hagiavaldusega esitas kostja hagi tagamise taotluse, mille maakohus rahuldas 11.02.2019 määrusega. Maakohus seadis hagejale kuuluvale vaidlusalusele kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 150 000 eurot tsiviilasjas tehtava kohtulahendi täitmise tagamiseks.
Hageja vastus kostja hagile
13.Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja eesmärgiks oli kostja poolt ja kostja vahenditega elamu ehitamine hagejale kuuluvale kinnisasjale ning selle edasine kasutamine poolte ja nende laste ühise elukohana. Poolte ühiseks eesmärgiks oli ühine kooselu ja pereelu, sh laste saamine ning ühise eluaseme soetamine ja selle kasutamine.
14.Kostja väide selle kohta, et hageja ainus panus oli kinnistu (väärtusega ilma elamuta 25 000 eurot), ei ole õige. Ka hageja on teinud panuseid poolte ühise kooselu ajal, sh kommunaalmaksed 17 070,20 eurot, lastehoid ja huviringid 8410,67 eurot, muud kulud leibkonda 32 916,04 eurot, kokku 58 396,91 eurot.
15.Pooltevaheline kooselu ei alanud mitte 1999, vaid 1997, mil kostja kolis hageja vanemate juurde W elama. Kostja elas W tasuta, kasutades hageja vanemate elamispinda, garaaži koos selle sisustusega ja sai ilma üüriraha maksmata osa majapidamisega kaasnevatest hüvedest. Kokku elas kostja W umbes 100 kuud. Üürihinnad olid sel ajal umbes 3000 krooni kuus (200 eurot), millele lisandusid kommunaalmaksed. Selle raha arvelt oli kostjal võimalik koguda maja ehitamiseks isiklikku raha 20 000 eurot. Seega on 20 000 eurot hageja vanemate panus.
16.Hageja ema kinkis hagejale kaks kinnistut, millest ühele ehitati elamu. Nendele kinnistutele seati laenu tagatiseks ühishüpoteek väärtusega 124 629,71 eurot. Ilma ühishüpoteegi tagatiseks olevate kinnistuteta ei oleks pooled maja ehitamiseks laenu saanud.
17.Kostja jäi eemale maja projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotlemiseks vajalikest läbirääkimistest ametnikega ja spetsialistidega, ega panustanud aega ehitamiseks vajalike lubade taotlemisele. Seda kõike tegi vaid hageja.
19.Elamu jaoks võeti laen ühiselt, kusjuures hageja andis enda osa käsutamiseks kostjale vaba voli. Elamu ehitati kooselu ajal ühiselt laenatud raha (47 964 eurot) ja ühiselt säästetud raha (33 312,39 eurot) arvelt. Sealjuures maksti OÜ-le L palkmaja materjali ja paigalduse eest 38 346,99 eurot, ühiselt laenatud summa, s.o 47 965 euro, arvel. Ehitustöödeks kulutati peale palkmaja materjalide ja paigalduse veel 33 312,39 eurot, kuid seda ei saa lugeda kostja isiklikuks panuseks, hoolimata asjaolust, et see tasuti kostja pangakontolt. Nimetatud summast tasuti 9617,01 eurot laenu arvelt ja 23 695,38 eurot ühiselt kogutud rahaliste vahendite arvelt. Ka olmeelektroonika summas 2790,08 eurot osteti kooselu ajal ühiselt kogutud raha eest.
20.Hageja leiab, et seltsingu varaks on palkmaja ehitusliku väärtusega 71 659,38 eurot (38 346,99 eurot + 33 312,39 eurot) ning kodutehnika ja elektroonika 2790,08 eurot.
21.Palkmaja ehitusväärtusest 71 659,38 eurot, tuleb maha arvata tasumata pangalaenu summa 29 925,42 eurot, mis teeb palkmaja väärtuseks seltsingu lõppedes 41 733,96 eurot. Kummagi seltsinglase panuseks palkmaja osas jääb 20 866,98 eurot. Kuna hageja nõustub võtma pangalaenu kohustuse 29 925,42 eurot enda kanda, siis väheneb kostjale tagastamisele kuuluva panuse suurus 4529,22 euro võrra (29 925,42 – 20 866,98 =9058,44 : 2 = 4529,22) ja moodustab 16 337,76 eurot (20 866,98 – 4529,22). Kodutehnika ja olmeelektroonika seadmed väärtuses 2780,08 eurot on hageja nõus jätma kostjale, millest tulenevalt hageja poolt tasumisele kuuluva hüvitise suurus väheneb 1390,04 euro võrra (2780,08 : 2) ja moodustab 14 947,72 eurot (16 337,76 – 1390,04).
22.Lisaks esitas hageja menetluses väite, et kostja nõue seoses OÜ-le L makstud summaga, samuti ehitustööde ja elektroonika maksumuse hüvitamisega, on aegunud. Samuti esitas
hageja väite, et kui järgida kostja loogikat, et ehitise kinnistule rajamine pidi moodustama poolte seltsinguvara, siis muutudes kinnisasja oluliseks osaks, pidi seltsinguleping olema sõlmitud notariaalses vormis. Maakohtu otsus ja põhjendused
23.Harju Maakohus rahuldas 22.01.2021 otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 82 108,38 eurot. Maakohus määras kindlaks maakohtu 7.02.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-3360 täitmise korra, mille kohaselt on kostja kohustatud täitma 7.02.2019 otsuse resolutsiooni p 2 üksnes siis, kui hageja on tasunud kostjale 447,38 eurot 7.02.2019 otsuse resolutsiooni p 3 kohaselt ja 82 108,38 eurot 22.01.2021 otsuse resolutsiooni p 2 kohaselt. Kostja menetluskulud jättis kohus 54,74% ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulud 45,26% ulatuses kostja kanda. Kohus määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
24.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: - poolte kooselu algas 1999. a; - kuni 2005. a elasid pooled hageja vanematele kuuluvas W talus XXX; - XXX kinnistu kinkisid hagejale vanemad ning kinnistu kuulub hagejale; - Swedbank AS-i ja solidaarvõlgnikest poolte vahel sõlmiti 25.04.2005 laenuleping nr 05080642-EL laenulimiidiga 70 348 eurot, millest laenusaaja poolt võeti kasutusse: 10.05.2005 31 976 eurot ja 22.12.2005 15 988 eurot. Laenust summas 47 964 eurot on Swedbank AS-ile tagasi maksmata 29 925,42 eurot, laenukulu koos intressiga on kokku 62 472,79 eurot; - 2004. – 2006. a on XXX kinnistule poolte ühisel tahtel rajatud elamu; - ehitustööde raames kulutati palkmaja materjalidele ja paigaldusele 38 346,99 eurot (OÜ-le L tasutu) ja täiendavalt 33 312,39 eurot (kostja 28.01.2019 hagi p 1.6); - 2006. – 2016. a veebruarini elasid pooled kinnistul perekonnana ja ühise majapidamisega, kusjuures 2007. a sündis poolte kooselust esimene laps; - 2016. a veebruari lõpus lahkus hageja kinnistult – poolte kooselu lõppes ning hageja asus elama oma vanemate juurde; - kostja valdab kinnistut tänaseni; - pangalaenu on ainuisikuliselt tasunud kostja.
25.Maakohus tugines VÕS § 580 lg-le 1 ja leidis, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping. Kostja on tuginenud suulisele seltsingulepingule ja hageja on nõustunud, et poolte suhet võib kvalifitseerida seltsinglepinguna. Maakohus märkis, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele. Seega ei oma tähtsust, mis oli poolte kooselu eesmärgiks. Tähtsust omab, mis oli poolte vahelise seltsingu eesmärgiks. Kohus leidis, et poolte vahel sõlmiti 2004. a, mil hakati kinnistule elamut ehitama, suuline seltsinguleping, mille eesmärgiks oli elamu ehitamine hagejale kuuluvale XXX kinnisasjale, eesmärgiga kasutada seda poolte ja nende laste ühise elukohana.
26.Kohus oli seisukohal, et hageja poolt väljatoodud vorminõude järgimata jätmise temaatika ei ole asjakohane, kuivõrd antud juhul ei olnud seltsinguleping suunatud kinnisasja omandamisele, vaid selle raames tehti panuseid hagejale kuuluvale kinnistule elamu rajamiseks. Seega on seltsingulepingu suuline vorm seaduslik.
27.Maakohus leidis, et asjakohane ei ole ka hageja viide nõude aegumisele. Võimalikud seltsingulepingulised nõuded aeguvad TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi kolme aasta jooksul sissenõutavaks muutumisest. Kuna kostja nõue on suunatud seltsingu likvideerimisest tulenevalt panuse tagastamisele (VÕS § 603 lg 1), ei muutu see nõue sissenõutavaks enne likvideerimise raames kohustuste kandmist (VÕS §-d 600, 602, 603; RKTKo nr 3-2-1-129-16, p 44). Puudub vaidlus, et kinnistuga seotud laenukohustust ei ole tänaseni kustutatud. Seega ei ole kostja nõue aegunud.
28.Järgnevalt hindas maakohus poolte panuseid VÕS § 581 järgi eramu ehitusse ja selle majandamisse, kui seltsingulepingu objekti. Maakohus tuvastas, et hageja on algselt vaidlustanud kõik kostja poolt viidatud panused, kuid hilisema menetluse käigus on hageja õigeks võtnud, et OÜ-le L on 2005. a tasutud 38 346,99 eurot ning muude ehitustööde ja materjalide eest täiendavalt 33 312,39 eurot, ühtlasi on kulutatud koduelektroonikale 2790,08 eurot, kokku 74 449,46 eurot. Kuivõrd pooled ei vaidle nimetatud kulutuste kandmise tõendatuse üle ning kulude seltsinguga seotuse osas, siis maakohus vastavaid tõendeid sisuliselt ei analüüsinud.
29.Swedbank AS-i ja solidaarvõlgnikest poolte vahel sõlmiti 25.04.2005. a laenuleping nr 05080642-EL, millest võeti maja ehitamiseks kasutusse kokku 47 964 eurot. Laenukulu koos intressiga on kokku 62 472,79 eurot. Kuigi hageja on laenulepingus märgitud kaaslaenajana, on laenu tagasi maksnud ainult kostja. Ajavahemikul 25.04.2005– 06.12.2019.a tasus ta eelnimetatud laenulepingu alusel laenusumma osamakseid ja intressi makseid kokku summas 32 088,30 eurot, millest 19 949,69 eurot moodustasid laenusumma osamaksed ja 12 138,61 eurot intressimaksed. Seega tasumata laenu põhiosa moodustab 06.12.2019.a seisuga 28 014,31 eurot (47 964 - 19 949,69). Maakohus leidis, et kuna laen võeti mõlema poole osalusel ja tegemist on solidaarkohustusega, siis laenuraha arvelt tehtud kulutusi summas 47 964 eurot tuleb käsitada poolte ühise ja võrdse panusena seltsingusse, st kumbki pool on panustanud laenurahaga kaetud ehitustöödesse ja materjalidesse 23 982 eurot. Ülejäänud panuste summas 26 485,46 eurot (74449,46 eurot - 47964 eurot) osas on maakohtu hinnangul tegemist kostjapoolsete panustega, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks ise kostja poolt nimetatud panused tegelikkuses teinud. Seltsingu olemasolu ei muuda seltsinglasele kuuluva vara asjaõiguslikku kuuluvust ehk kui kostja teeb oma isikliku vara arvelt panuseid, siis on tegemist kostjapoolsete panustega, mitte poolte ühiste säästude arvelt tehtud panustega. Kuna pooled ei olnud abielus, siis ei saa nende sissetulekuid käsitada ühisvarana.
30.Maakohus tugines Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-129-16 (p 23) ja leidis, et põhjendatud on käsitleda hageja panusena kommunaalmakseid summas 17 070,20 eurot. Samuti on põhjendatud käsitleda hageja panusena kinke teel saadud hoonestamata kinnistu väärtust
25 000 eurot. Maakohus tugines Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-109-14 (p 21) ja ei käsitlenud seejuures seltsinguvarana kinnistut, vaid hageja varaliselt hinnatavat panust hoonestamata kinnistu väärtuse ulatuses. Kostja ei ole kinnistuga seonduva osas vastuväiteid esitanud.
31.Hageja on menetluse käigus väitnud, et on teinud kulutusi maja ehitamiseks, sisustamiseks ning kommunaalmaksetele kokku 21 291,64 eurot. Maakohtule arusaadavalt on kommunaalkulude osa nimetatud summast 17 070,20 eurot. Seega on elamu ehitamiseks, sisustamiseks tehtud kulud arvestuslikult kokku 4 221,44 eurot (21291,64-17070,20). Kostja ei ole hageja väitele konkreetseid vastuväited esitanud, mistõttu leidis maakohus, et hageja poolt elamu ehitamiseks, sisustamiseks tehtud kulud summas 4221,44 eurot kuulub arvestamisele hageja panusena seltsingusse.
32.Maakohus leidis, et ülejäänud hageja panused ei ole asjakohased. Seltsingu eesmärgiks ei olnud laste saamine ning see ei ole võimalik ka seltsingulepingu olemust arvestades. Laste ülalpidamisega seonduvat reguleerivad vastavad perekonnaseaduse sätted, millest tulnuks pooltel lähtuda. Seega hageja panus lastehoidudele ja huviringidele summas 8410,67 eurot tuleb jätta arvestamata. Muud kulud leibkonda summas 32 916,04 eurot on sedavõrd umbmäärased, et seda ei ole võimalik hinnata. Leibkonna hüvanguks tehtud kulud ei ole iseenesest automaatselt seltsingu eesmärgiga seostatavad. Hageja vanemate panus 20 000 eurot on asjakohatu, kuna ajal, mil pooled hageja vanemate juures elasid, ei olnud poolte vahel seltsingut. Samuti ei haaku nimetatud panus seltsingu eesmärgiga. Hüpoteegi seadmise võimaldamine hageja kinnistutele iseenesest aitas kaasa seltsingu eesmärkide saavutamisele, kuna elamu ehitamine sai võimalikuks laenuraha abil ning laenuraha saamise eelduseks oli pangale piisava tagatise andmine, mida hageja ka võimaldas. Siiski ei saa hageja panusena käsitada hüpoteegisummat 124 629,71 eurot. Hüpoteegi puhul on tegemist instrumendiga, mis võimaldab tagada pangale laenukohustuse täitmise panditud kinnisasjade arvel. Hüpoteegisumma ei näita võla olemasolu ega selle suurust. Hageja ei ole tõendanud ega saagi tõendada, millises väärtuses panusena saaks hüpoteegi seadmise võimaldamist käsitada. Samuti on võimalik hageja panusena seltsingusse käsitada maja jt ehitiste ja rajatiste tarbeks vajalike lubade jm dokumentide hankimist, kuid hageja ei ole tõendanud nimetatud toimingute varalist väärtust. Likvideerimise raames panusega arvestamise eelduseks on panuse rahaliselt hinnatavus VÕS § 581 mõttes.
33.Kostja on menetluse käigus väitnud, et raha, mille hageja seltsingusse panustas, oli pärit kostjalt, mistõttu ei saa eelnimetatud makseid lugeda hageja panusteks. Kostja ei ole oma väidet tõendanud. Kostja esitatud tõendid viitavad, et raha oli hagejale kantud muudel eesmärkidel, kui seltsingusse panustamiseks. Hageja on vastu väitnud, et tal olid endal vahendid, mille arvelt nimetatud panuseid teha. Hageja on tõendanud, et tema sissetulek perioodil 2006 – 2016 oli kokku 105 206,9 EUR.
34.Maakohus tuvastas, et poolte panused seltsingusse on järgmised. Hageja panus on kokku 70 273,64 eurot, mille moodustavad ehitustööde ja -materjalide panus laenuraha arvelt 23 982 eurot, kommunaalmaksed 17 070,20 eurot, kinnistu 25 000 eurot, ehitamine ja sisustamine hageja lahusvara arvelt 4221,44 eurot. Kostja panus on kokku 82 555,76 eurot,
mille moodustavad ehitustööde ja -materjalide panus laenuraha arvelt 23 982 eurot, ehitustööde ja -materjalide panus kostja lahusvara arvelt 26 485,46 eurot, laenu- ja intressimaksed 32 088,30 eurot. Seega on pooled teinud eramu valmimisse olulised ja võrreldavad majanduslikud panused. VÕS § 581 lg 2 kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed.
35.Pooled ei vaidle, et seltsing lõppes 2016. a veebruari lõpus, mil pooled oma kooselu lõpetasid (VÕS § 596 lg 1 p 1). Maakohus selgitas, et käesolevas asjas ei ole võimalik füüsilisel kujul panuseid tagastada nende olemuse tõttu (ehitusmaterjalid ja seadmed, millest on maja ehitatud ning ehitustööd). Kuna seltsingu tegevuse tulem jääb hagejale, kuulub kostjale hüvitamisele panuste tegemise aegne väärtus VÕS § 603 lg 3 järgi. Seega on asjakohatu kostja seisukoht, et panuste tagastamisel tuleks lähtepunktiks võtta elamu turuväärtus.
36.Esmalt tuleb täita seltsingu kohustused (VÕS § 602 lg 1). Seltsingu ainsaks kohustuseks on pangalaen, mille tasumata põhiosa moodustab 6.12.2019.a seisuga 28 014,31 eurot. Kohus leidis, et arvestada tuleb üksnes põhiosa suurusega, mitte laenu kogukuluga (st laen + intress), kuna laenukohustuse ennetähtaegsel kustutamisel tuleb tasuda üksnes tasumata põhiosa (vt laenulepingu p 5.2). Õigusrahu saavutamise huvides on mõistlik lähtuda võimalikult hilisest laenujäägist. Seltsingu lõppemise seisuga olid seltsingul täitmata kohustused Swedbank AS ees summas 29 925,42 eurot, samas 6.12.2019 seisuga olid need vähenenud 28 014,31 euroni. Maakohus on sellega arvestanud ka kostja poolt tasutud laenumaksete kui panuste arvestamisel.
37.Maja ehitamise (ja selle finantseerimise), sisustamise ja kasutamise kulude kogusumma on 152 829,40 eurot, millest tuleb seega maha arvestada täitmata laenukohustus summas 28 014,31 eurot. Seega on seltsinguvara väärtus pärast kohustuse täitmist 124 815,09 eurot (152829,40-28014,31). Järgnevalt tuleb järelejäänud seltsinguvarast tagastada kostjale tema panused. Kuna kostja panustas seltsingusse 82 555,76 eurot, siis on järelejäänud seltsinguvara piisav kostja panuste väärtuse hüvitamiseks ja kostjal on õigus saada hagejalt 82 555,76 eurot. Kuna ringkonnakohtu otsusega on juba tuvastatud, et hageja on kohustatud kostjale tasuma panuste koosseisu kuuluva kulutuse summas 447,38 eurot, siis arvestab kohus selle kostjale hüvitamisele kuuluvate panuste väärtusest maha, misjärel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 82 108,38 eurot (82555,76-447,38).
38.Maakohus märkis, et kostja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna kostja nõue on suunatud seltsingu likvideerimisest tulenevalt panuse tagastamisele, ei muutu see nõue sissenõutavaks enne likvideerimise raames kohustuste kandmist. Puudub vaidlus, et seltsingu kohustused ei ole tänaseni likvideeritud, mistõttu ei saanud ka kõne alla tulla panuste tagastamise nõue. Kuna nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, siis tuleb viivisenõue rahuldamata jätta.
39.Maakohus määras kindlaks Harju Maakohtu 07.02.2019.a otsuse täitmise korra, mille kohaselt on kostja kohustatud täitma Harju Maakohtu 07.02.2019.a otsuse resolutsiooni
punkti 2 (andma kinnistu valduse hagejale üle) üksnes siis, kui hageja on tasunud kostjale 447,38 eurot Harju Maakohtu 07.02.2019.a otsuse resolutsiooni punkti 3 kohaselt ja 82 108,38 eurot käesoleva otsuse kohaselt. Apellatsioonkaebus
40.Maakohtu otsusele esitas 22.02.2021 apellatsioonkaebuse ja 05.03.2021 selle täpsustuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning teha uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja 44 669,67 eurot. Hageja palub tagastamata pangalaenu jääk koos intressidega 29 925,42 eurot jätta hageja kanda ning kohustada kostjat tasuma hagejale pool laenujäägist 14 962,71 eurot, tasaarvestades väljamõistetud summad. Muus osas palub hageja jätta kostja hagi rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
41.Vaidlusalune kinnistu oli poolte kooselu ajal ja on kuni käesoleva ajani hageja ainuomandis. Kohus on jõudnud meelevaldsele järeldusele, et asjas tuleb kohaldada VÕS § 110 lg 1. Olukorras, kus hageja nõue on suunatud tema ainuomandis oleva kinnistu väljaandmisnõudele, mida on kostja kasutanud tasuta alates 2016. aastast, puudub kostja rahalistel nõuetel hageja nõuetega piisav seos ning proportsionaalsus, piiramaks hageja omandiõigust. Kostja rahalisi nõudeid tuleb lahendada eraldi ning nendel ei saa tekkida seotust hageja omandis oleva kinnistu väljanõudmise nõudega. Seda eriti olukorras, kus kostja hagi on ületagatud. 11.02.2019 hagi tagamisega on hageja kinnistule seatud kohtulik hüpoteek 150 000-eurose nõude tagamiseks. Hageja kinnistu ei ole kunagi poolte seltsinguvarasse kuulunud, kuid see tagab siiani poolte ühiselt võetud laenu, mille tasumist korraldab kostja.
42.Maakohus on põhjendamatult jaganud kooselu jooksul tehtud panused, millised jagamisele ei kuulu. Vaidluse lahendamisel kuulub kohaldamisele VÕS § 603 lg 1. Selle sätte osas on Tallinna Ringkonnakohus asjas 2-07-18461 leidnud, et olukorras, kus pool ei käinud tööl ja kasvatab ühist last ning teine pool teeb kooselu ning lapse kasvatamise eesmärgil jooksvaid kulutusi, tuleb seltsingu-suhet hinnata selliselt, et pooled on VÕS § 603 lg 1 tuleneva nõudeõiguse kokkuleppeliselt välistanud. Seega ei oma poolte panused tähtsust.
43.VÕS § 603 lg 3 kohaselt tuleb lähtuda elamu ehitusaegsest väärtusest ehk summast 74 449,46 eurot, millele lisandub materjali turuväärtuse hinnatõus 20%. Elamu ehitusaegne väärtus on seega kokku 89 339,35 eurot. Selle järgi tunnistab hageja oma kohustust summas 44 669,67 eurot.
44.Laenujääk on koos intressidega 29 925,42 eurot. See kuulub poolte poolt võrdsetes osades tagastamisele, s.o kumbki pool maksab 14 962,71 eurot. Hageja on nõus laenu tagastamise võtma enda kanda määrates, et kostjale hüvitamisele kuuluvast summast arvutatakse maha pool kostja poolt tasumisele kuuluvast pangalaenu jäägist. Vastus apellatsioonkaebusele
45.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
46.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagejalt mõisteti kostja kasuks välja võlgnevus 61 523,24 eurot ületavas osas. Tühistatud osas jääb hagi rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus määras, et kostja on kohustatud hagejale kinnistu üle andma juhul, kui hageja on tasunud kostjale 82 108,38 eurot. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuses osas ning teha uus menetluskulude jaotus. Maakohtu otsust tuleb ka täiendada ning jätta Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust tulenev laenujääk poolte omavahelises suhtes hageja kanda. Lisaks jätab ringkonnakohus jõusse maakohtu 11.02.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu otsuse täitmist tagava abinõuna. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2).
47.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et käesoleval juhul saab kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid elamu ehitamisega seotud panuste jaotamisele (vt Riigikohtu 21.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 22). Ka hageja on apellatsioonkaebuses möönnud, et kostjal on õigus nõuda panuste tagastamist, kuid ei nõustu sellega, kuidas maakohus panuseid arvestas ja jagas.
48.Hageja on apellatsioonkaebuses tuginenud asjaolule, et maakohus on jaganud kooselu jooksul tehtud panused, mis jagamisele ei kuulu. Hageja on seisukohal, et lähtuda tuleb elamu ehitiseaegsest väärtusest 74 449,46 eurot (47 964 eurot pangalaen + 26 485,46 eurot kostja poolt tõendatud kulud ehitustöödele) + materjali turuväärtuse tõus 20 %. See teeb kokku 89 339,35 eurot. Hageja kohustus sellest on pool ehk 44 669,67 eurot. Lisaks soovib hageja enda kanda võtta laenukohustuse jäägi ning taotleb, et kostja hüvitaks temale sellest pool. Kostja leiab, et laenujääk peab jääma hageja kanda.
49.Ringkonnakohus ei nõustu hageja nägemusega tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramisel. Samuti ei nõustu ringkonnakohus osaliselt sellega, kuidas maakohus panuseid määras.
50.VÕS § 600 lg 1 sätestab, et seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 602 lg 1 järgi, tuleb seltsinguvarast esmajärjekorras täita seltsingu kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased ühiselt, sealhulgas kohustused, mis on võlausaldajate suhtes seltsinglaste vahel jagatud või mille eest vastutavad seltsinglase ees võlgnikena teised seltsinglased. Kui kohustus ei ole veel sissenõutavaks muutunud või on vaieldav, tuleb selle täitmiseks vajalik hoiustada. Vastavalt VÕS § 603 lg-le 1, tuleb pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tagastada seltsinglaste panused. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval
juhul arvestada, et elamu jääb kinnistu olulise osana hageja omandisse. Sealjuures on pooled soovinud, et kohus jagaks ära laenujäägi nende omavahelises suhtes.
51.Kostja leidis hagiavalduses, et tema panus elamu ehitamisse oli 136 922,25 eurot (OÜ-le L makstud 38 346,99 eurot, ehitustööde eest tasutud 33 312,39 eurot, olmetehnika eest tasutud 2790,08 eurot ja laenukulu 62 472,79 eurot).
52.Vaidlust ei ole, et aktsiaseltsi Hansapank (uue ärinimega Swedbank AS) ja poolte vahel sõlmiti 25.04.2005 laenuleping nr 05-080642-L, laenulimiidiga 70 348 eurot, millest 10.05.2005 võeti kasutusele 31 976 eurot ja 22.12.2005 15 988 eurot, kokku 47 964 eurot. Samuti ei ole vaidlust, et laen summas 47 964 eurot kasutati elamu ehitamiseks.
53.Hageja ei vaidlustanud, et kostja on palkmaja materjalide ja paigalduse eest maksnud 38 346,99 eurot ning, et lisaks on kostja oma arveldusarvelt tasunud ehitustööde eest 33 312,39 eurot ning olmetehnika eest 2790,08 eurot. Seega kokku 74 449,46 eurot. Arvestades, et nimetatud summast 47 964 eurot tasuti laenuga, siis on kostja panuse suurus 26 485,46 eurot (laenu arvestamata). Hageja on seisukohal, et nimetatud summa on makstud poolte ühise raha arvelt, kuna pooled elasid koos. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asjaolust, et pooled elasid koos, ei tulene, et kostja makstud summat saaks käsitleda ühise raha arvelt makstud summana. Abieluväline kooselu ei muuda iseenesest poolte omandisuhteid.
54.Swedbank AS-i tõendi kohaselt tasuti ajavahemikul 24.04.2005 – 15.09.2021 laenusumma osamakseid ja intressimakseid kokku summas 35 485,16 eurot, millest 23 226,03 eurot moodustasid laenusumma tagasimaksed ja 12 259,13 eurot intressi maksed. Vaidlust ei ole, et nimetatud makseid tegi kostja. Seega tuleb lugeda 35 485,16 eurot kostja panuseks. Põhjendatud ei ole pidada kostja panuseks laenu kogukulu 62 472,79 eurot, kuna sellises summas ei ole kostja laenu ja intressi tasunud. Seega on kostja panuse suuruseks kokku 61 970,62 eurot (26 485,46 + 35 485,16).
55.Maakohus on hageja panustena käsitlenud kommunaalmakseid summas 17 070,20 eurot, kinnistu väärtust ilma hoonestuseta summas 25 000 eurot, elamu ehitamiseks ja sisustamiseks tehtud kulusid summas 4 221,44 eurot ja laenatud summast (47 964 eurot) poolt ehk 23 982 eurot. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses selles osas seisukohta võtnud, kuna leiab, et tema kohustus kostja ees tuleb kindlaksmäärata teistest alustest lähtuvalt. Kostja ei ole apellatsioonimenetluses hageja panuste suurusele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et laenatud summast poolt summat ehk 23 982 eurot ei saa käsitleda hageja panusena, kuna ta ei ole laenumakseid ja intresse tasunud. Kuna ringkonnakohus ei nõustu hageja nägemusega kostjale hüvitamisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramisel, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks hageja panuste kindlaksmääramisel lähtuda maakohtu tuvastatust, välja arvatud osas, milles maakohus käsitles hageja panusena poolt laenusummast ehk 23 982 eurot. Seega on hageja panuse suurus kokku 46 291,64 eurot (17 070,20 + 25 000 + 4 221,44).
56.Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu panuste kindlaksmääramisel käesoleval juhul VÕS § 581 lg 2, mille kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Tegemist on eeldusega. Käesolevas asjas on tuvastatud, et poolte panuste erinevus on oluline.
57.Nagu ülal märgitud, on kostja panuse suuruseks 61 970,62 eurot (26 485,46 + 35 485,16). Kuna Harju Maakohtu 07.02.2019 otsus on jõustunud osas, milles kostja on kohustatud kinnistu valduse välja andma üksnes juhul, kui hageja tasub temale 447,38 eurot (milline summa puudutab elamu ehitamist), siis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele panus summas 61 523,24 eurot (61 970,62 – 447,38 eurot). Panuse väljamõistmisel arvestab kohus, et elamu jääb kinnistu olulise osana hageja omandisse.
58.Hageja on viidanud, et arvestada tuleb, et tema on teinud kulutusi laste ja perekonna ülalpidamiseks. Lisaks on kostja elanud kinnistul alates 2016.a tasuta. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole eeltooduga seonduvalt esitanud nõudeid ega teinud tasaarvestusi. Seega puudub alus kostja kasuks väljamõistmisele kuuluva panuse vähendamiseks.
59.Samuti ei ole kolleegiumi hinnangul käesoleva asja asjaolude pinnalt alust vähendada kostjale väljamõistetavat panust VÕS § 602 lg 1 alusel laenujäägi tõttu, kuna elamu jääb kinnisasja olulise osana hagejale. Kui kostja oleks laenu kogu ulatuses tasunud, siis oleks saanud seda kogu ulatuses käsitleda kostja panusena. Seetõttu puudub alus kostjale väljamõistetavat summat vähendada seetõttu, et laen on osaliselt tagastamata. Elamu, mille ehitamiseks laenu võeti, jääb hagejale.
60.Pooled on soovinud, et kohus jagaks poolte omavahelises suhtes laenujäägi. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista seadus panuse väljamõistmise küsimuse lahendamisel laenulepingust tuleneva kohustuse jagamist, kui pooled seda soovivad. Kostja on 17.09.2021 esitanud Swedbank AS-i tõendi, mille kohaselt on 15.09.2021 seisuga tagastamata laenusumma 24 737,97 eurot. Vaidlus puudub, et sellele lisandub ka intressi maksmise kohustust. Hageja leiab, et laenujääk tuleb jätta tema kanda ning hageja poolt kostjale väljamõistetavat panust tuleb vähendada poole laenusumma jäägi võrra. Kostja leiab, et laenujääk peaks tervikuna jääma hageja kanda.
61.Ringkonnakohus leiab, et laenujääk 24 737,97 eurot koos lisanduva intressiga tuleb poolte omavahelises suhtes jätta hageja kanda. Kuna laenu kasutati elamu ehitamiseks ja elamu jääb kinnisasja olulise osana hagejale, siis on põhjendatud, et hageja kanda jääb ka laenu jääk.
62.Hageja leiab, et maakohus on alusetult sidunud kinnisasja üleandmise nõude hüvitise tasumisega. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu 07.02.2019 otsus on jõustunud osas, milles kostja on kohustatud hagejale valduse üle andma juhul, kui hageja on tasunud kostjale 447,38 eurot. Maakohus on 22.01.2021 otsuses täiendavalt määranud, et kostja on kohustatud kinnistu valduse üle andma juhul, kui hageja on lisaks 447,38 eurole tasunud kostjale veel 82 108,38 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on 22.01.2021 otsuses põhjendamatult sidunud kinnistu üleandmise kohustuse hageja poolt 82 108,38 euro tasumisega. VÕS § 110 lg 1 kohaselt saab kohustuse täitmisi omavahel siduda juhul, kui
nõue ei ole piisavalt tagatud. Harju Maakohus on 11.02.2019 hagi tagamise määrusega seadnud XXX kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 150 000 eurot kostja kasuks. Nimetatud kinnistule on küll seatud eelnevalt ühishüpoteek summas 1 950 000 krooni Swedbank AS-i kasuks. Arvestades aga laenujäägi suurust Swedbank AS-i ees (24 737,97 eurot), kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetavat summat ning kinnistu väärtust (Domus Kinnisvara hinnangu järgi 167 000 eurot 26.04.2016 seisuga), siis on kostja nõue hüpoteegiga tagatud ning puudub alus määrata, et kostja on kohustatud kinnistu hagejale üle andma juhul, kui hageja on tasunud kostjale 82 108,38 eurot. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada. Lisaks tuleb märkida, et maakohtu 11.02.2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna (TsMS § 442 lg 5). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
63.Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et lisaks käesolevalt lahendatud rahalisele nõudele, on eelnevalt selles tsiviilasjas lahendatud ka hageja nõue kinnistu valduse väljanõudmiseks. Eeltoodust arvesse võtta peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 40 % ulatuses hageja kanda ja 60 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.