Asjaõigus › Omandiasjad

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale XXX 9 Tartus asuv kinnistu, mis külgneb kostjale kuuluva XXX 11 asuva kinnistuga. Kostja poolt teostatud ja kinnistu piirini ulatuva elamu laiendamise ehitustegevuse käigus muudeti oluliselt pinnase senist looduslikku profiili, mille tulemusena valgub valdav enamus kostja ehitise katuselt langevast sadeveest hageja kinnistule. Sedavõrd suures hulgas sadevee valgumine kostja kinnistult hageja kinnistule kahjustab oluliselt hageja kinnistu seisundit (tekivad suured porilombid ja pinnas pehmeneb liigvee tõttu) ning seab pikemas perspektiivis ohtu hageja elamu säilimise (vee valgudes läbi pinnase elamu vundamendi alla ja/või keldrisse). Hageja tegi kostjale kohtuväliselt ettepaneku lõpetada sadevete juhtimine oma kinnistult tema kinnistule, kuid kostja keeldus hageja poolt saadetud kirja vastu võtmast. Probleemile kohtuvälise lahenduse leidmisel ei olnud abi ka pöördumisest Tartu Linnavalitsuse poole. Hagejal ei lasu seadusest ega lepingust tulenevat kohustust taluda kostja kinnistult sadevete juhtimist hageja kinnistule. Omamata selleks õiguslikku alust rikub kostja sadevete juhtimisega hageja tahtevastaselt tema kinnistule hageja omandiõigust. AÕS § 89 alusel nõuab hageja kohustada kostjat lõpetama sadevete kostja kinnistult hageja kinnistule juhtimine. Hageja esitas kohtule tõenditena kinnistusregistri registriosade nr 368703 ja 2057903 väljavõtted, 24.04.2009 kirja kostjale, 26.05.2009 kirja Tartu Linnavalitsusele ja Tartu Linnavalitsuse 26.06.2009 vastuse (tl 10-16). Kostja kirjalik vastus (tl 23-26) Kostja hagiavaldust ega selles toodud nõuet ei tunnistanud. Kostja esitas järgmised vastuväited:

märgukirjade saatmine (nt Tartu Linnavalitsusse) kostja aadressil ja lõpuks kohtusse hagiavalduse esitamine illustreerib ilmekalt hageja kiuslikku käitumist kostja suhtes. Kostjale teadaolevalt ei ole ta koos oma perega mingil viisil andnud hagejale põhjust selliseks käitumiseks ning teiste naabritega saab kostja väga hästi läbi. Hageja kirjalik arvamus (tl 29-31) Hageja esitas oma faktiväidete tõendamiseks fotod (tl 33-37), millega soovis tõendada, et hageja kinnistuni ulatuva juurdeehituse tegemisel on oluliselt muudetud looduslikku maapinna profiili; valdav enamus kostja ehitise katustelt langev sadeveest valgub (on kostja poolt juhitud) hageja kinnistule; niisugusel hulgal sadevee valgumine hageja kinnistule kahjustab seda. Kostja juurdeehituse käigus laotati vundamendi ehitamisel väljakaevatud pinnas ümber ehitise ja selle tulemusena tõusis pinnas kostja kinnistul ning hageja kinnistule hakkasid tekkima porilombid. Hageja ei nõustu kostja vastuses sisalduva faktiväitega, nagu valguks kostja kinnistult sadevesi hageja kinnistule vaid erakorraliste vihma- ja läänesuunaliste tuulehoogude puhul. Tegelikult kogub kostja 100%-liselt ja alati kokku poole elumaja ja kogu garaaži katuselt valguva sadevee ja suunab selle eesmärgikindlalt oma kinnistu asemel (kus see saaks hakata pinnasesse imbuma) hoopis hageja kinnistule. Hageja nõustub kostja vastuses sisalduva selgitusega selle kohta, et midagi oluliselt tähelepanuväärset (eriskummalist ega pahatahtlikku) ei ole iseenesest selles, et kostja juhib sadeveed maapinda. Hageja taotleb kohtult kostja sundimist oma kinnistu sadevete juhtimisele temale kuuluva kinnistu piiridesse jäävasse pinnasesse, mitte aga hagejale kuuluva kinnistu pinnasesse, nagu kostja seda praegu teeb. Hageja nõustub kostja vastuses sisalduva väitega selle kohta, et krundi kaetus muruga tagab kinnisõtkutud pinnasega võrreldes üldteatavalt oluliselt parema sadevete ärajuhtivuse pinnasesse. Hageja krunt on kaetud muruga. Ja seda enam protesteerib hageja sellega seoses kostja tegevuse vastu, kes juhib oma sadeveed kuni kinnistute piirini kinnisõtkutud pinna kaudu. Hageja peab üldteada asjaoluks seda, et maapinnal asuv liigvesi (aga seda ju porilombid ometi olevat näivad) toob tahes tahtmata kaasa pinnase ülemäärase täitumuse vee ja niiskusega. Samuti tundub hagejale üldteada ja ilmne olevat, et liigniiske veerohke pinnas kahjustab iga ehitise vundamenti. Hageja on arvamusel, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 1 kohaselt eeltoodud asjaolu tõendada vaja ei ole. Hageja ei nõustu kostja vastuses esitatud arutluskäiguga selle kohta, nagu ei oleks kostja keeldunud hageja saadetud kirja vastu võtmast. Hagiavaldusele lisatud ümbrikult nähtub, et kostja ei olnud kodus

vabatahtlikuks täitmiseks. Kostja nõustus, et novembrikuus jõudis ta oma elamu renoveerimis- ja ehitustöödega nii kaugele, et sai asuda ehitusjäätmete äraviimisele. Selle käigus sai likvideeritud ka ehituspraht, sh saepuruhunnik, mis asus hagejale kuuluva kinnistu piiri läheduses, ning osaliselt tasandatud ja ümber paigutatud krundil asuvat pinnast. Kostja rõhutab, et eemaldatud saepuruhunnik ei saanud ühelgi moel mõjutada sadevete võimalikku liikumist hageja kinnistule, sest hageja ja kostja kinnistute profiilid välistasid sellise olukorra tekke. Kostja on varasemalt selgitanud, et tulenevalt loodusseadusest ei saa vesi liikuda ülesmäge, samuti on tavapärane, et sademeveed juhitakse pinnasesse nagu antud juhul ka kostja tegi. Väärib märkimist, et hageja piiri ääres asunud saepuruhunnik on oma koostiselt vett imav ning edasijuhtiv, mistõttu ei saanud kostja katuselt tulev vihmavesi langeda hageja kinnistule. Seega kostja ei nõustu, et sellise tegevusega oleks ta mingilgi moel tunnistanud hageja haginõuet või veelgi vähem - seda vabatahtlikult täitnud. Asjaolu, et hageja on kostja vastu esitanud hagi omandiõiguse rikkumise nõudes, ei tähenda, et iga väiksemgi tegevus, mida kostja oma kinnistul hagi järgselt teostab ja mis võib kuidagi olla seotud hageja omandiõigusega, on automaatselt käsitletav hageja haginõude vabatahtliku täitmisena kostja poolt. Kostja teostas ehitusprahti koristades ja pinnast ära vedades oma elamu renoveerimis- ja ehitustöid, milleks oli vastavasisulise ehitusloa andnud ka kohalik omavalitsus. Hageja loobus 04.12.2009 avaldusega (tl 66-67) hagist loobumisest, kuna kostja eitab oma 16.-18. novembri käitumises vähimagi seose olemasolu tema vastu esitatud hagi tunnustamise ja selle vabatahtliku täitmisega ning süüdistab hagejat hoopis kostja kui noore ja eduka perekonna igapäevase elu pahatahtlikus häirimises. Arvestades kostja seisukohti vastuses hagist loobumisele, ei soovi hageja enam kostja vastu esitatud hagist loobuda. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kohtule hagi omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõudes, kohustamaks kostjat lõpetama sadevete kostja kinnistult hageja kinnistule juhtimine. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Hageja ja kostja on naaberkinnisasjade – XXX 9 ja XXX 11 – omanikud. Hageja väitel on kostja hageja kinnistuni ulatuva juurdeehituse tegemisel oluliselt muutnud looduslikku maapinna profiili, mille tõttu valdav enamus kostja ehitise katustelt langevast sadeveest valgub hageja kinnistule ja niisugusel hulgal sadevee valgumine hageja kinnistule kahjustab seda: tekivad suured porilombid ja pinnas pehmeneb liigvee tõttu, seades pikemas perspektiivis ohtu hageja elamu säilimise. Kohus leiab, et hageja väide, et kostja on juurdeehituse tegemisel oluliselt muutnud looduslikku maapinna profiili ei ole tõendatud ega 14.12.2009 vaatluse käigus tuvastamist leidnud. Kostjale on ehitustööde läbiviimiseks väljastatud ehitusluba ning tööd on tehtud projekti kohaselt ja juurdeehituse asendiplaan on hagejaga kui naabriga kooskõlastatud. Nimetatud asjaolu nähtub Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 26.06.2009 vastusest (tl 16), kus ehitusjärelevalve ametnik on pärast XXX 11 kinnistul kontrolli teostamist kinnitanud, et ehitustegevus käib vastavalt osakonna poolt registreeritud ehitusprojektile, pärast ehitustööde lõpetamist tuleb hoone omanikel taotleda kasutusluba. 14.12.2009 vaatluse käigus tuvastas kohus, et XXX 9 ja XXX 11 krundid asuvad samal tasapinnal. Hoonete vahel loodiga toimunud mõõtmistulemused ei andnud objektiivset tulemust, sest maapind oli ebatasane ja tulemused olid kohati erinevad, hoonete keskel oli mõnevõrra kõrgem koht ja kruntidel märgatav kalle tahapoole mitte hageja kinnistu poole (vaadatuna XXX poolt). Seega ei ole tuvastamist leidnud, et kostja oleks oma kinnisasjal ehitustegevuse tulemusena muutnud maapinna profiili selliselt, et hageja kinnisasi asetseks madalamal, põhjustades sadevee valgumise hageja kinnistule, või et taoline maapinna profiil oleks olemas looduslikult. Kohtu arvates ei ole põhjendatud ka hageja väide, et kostja juhib eesmärgikindlalt oma katustelt sadevee hageja kinnistule. 14.12.2009 vaatlusel tuvastas kohus, et kostja katustelt toimub sadevee ärajuhtimine viie vihmaveetoru kaudu, kusjuures vaidlusaluse juurdeehitise katuselt maja taha garaaži nurka paigaldatud vihmaveetoru jäi seinast ~10 cm kostja enda 4(5)

kinnistu piiresse suunatuna paremale (tl 34 foto). Asjaolu, et osa sadevetest võib valguda juurdeehitise katuselt läbi kostja kinnistu ka hageja kinnistule, on pigem füüsikaline tõsiasi kui kostjapoolne tahtlik sadevete suunamine hageja kinnistule ja tema omandiõiguse rikkumine. Poolte kinnistutelt toimub sadevete ärajuhtimine otse maapinda. Tunnistajate A.A. ja V.S. ütlustest (tl 99-101) nähtub, et 2009 kevadel oli kruntide vaheline maapind märg ning hageja keldri seinad ja põrand märjad. Samas ei tõenda tunnistajate ütlused hageja keldri märgumise põhjusi. Üldteada on, et suuremate ja pikaajaliste sademete korral on maapinna imevus madalam ja sajud põhjustavad paratamatult pinnase märgumist, sh ka porilompide teket. Vee imendumise kestvus ja maapinna niiskus sõltub suures osas pinnase struktuurist ja -kattest. Ka hageja kinnistul paiknevate ehitiste vihmavett (kaks vihmaveetoru) juhitakse kinnistu osale, mis külgneb kostja kinnistuga, mistõttu ei ole võimalik eristada milline sadevesi on võimaliku kinnistule tekkiva niiskuse põhjustajaks. Ühtlasi ei ole hageja tõendanud, et niiskuse teke põhjustaks pinnase soostumist, pehmenemist või vajumist ning seaks pikemas perspektiivis ohtu hageja elamu säilimise. Neil asjaoludel leiab kohus, et antud juhul ei ole tegemist hageja omandiõigusele ebaproportsionaalsete või oluliste mõjutustega, et hagi AÕS § 89 alusel rahuldada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus, jättes hagi rahuldamata, leiab, et antud naabrite vahelises vaidluses oleks kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt ebaõiglane, mistõttu tulevad poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seda alljärgnevatel põhjendustel. Hageja on edastanud kostjale kohtueelselt 24.04.2009 kirja (tl 12), milles on juhtinud kostja tähelepanu viimase ehitustegevuse tulemusena sajuvete valgumisele hageja kinnistule. Kiri on tagastatud „hoiutähtaja möödumisel“. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Eeltoodud alusel võib hageja edastatud kirja kostja elukohta lugeda kostja poolt kättesaaduks. Kostja on väitnud, et oli sel ajal seotud tööülesannete täitmisega välismaal ega viibinud kodus ja on hagejale ette heitnud kirjalikku suhtlusvormi. Samas nähtub poolte esitatud seletustest ja hageja varasematest pöördumistest ehitusjärelevalve küsimustes Tartu Linnavalitsuse poole, et naabrite vahelised suhted ei olnud enam head, kui mitte tõdeda, et konfliktsed ja taolises olukorras hageja kirjalikku pöördumist kostja poole võib pidada õigustatuks. Tartu Linnavalitsuse 22.08.2005 vastusest hagejale (tl 70) nähtub, et kostja ehitustegevus ei ole toimunud alati kooskõlas kinnitatud ehitusprojektiga ning ehitustegevus on peatatud. Seega ei ole alust väita, et hageja pöördumised abi saamiseks ametiasutuste poole ehitusjärelevalve küsimustes oleksid olnud täiesti põhjendamatud. Pärast hagiavalduse kohtule esitamist on kostja koristanud ära vaidlusaluse vihmaveetoru ümbrusse jäänud ehitusprahi, enda väitel vedanud ära pinnast (tl 55) ja suunanud vihmaveetoru paremale, so enda kinnistu poole paralleelselt garaaži seinaga. Nähtuvalt tl 36 ja 37 olevatelt fotodelt on vihmaveetoru olnud enne kohtuvaidlust suunatud ettepoole paralleelselt kinnistu piiriga, mitte ka hageja kinnistu poole nagu on väitnud hageja ise ja andnud ütlusi tunnistaja A A. Olenemata asjaolust, kas kostja tegevus oli objektiivselt ehitustegevuse käigus jõudnud sinnamaani ja juhuslikult kokku langev nõude kohtule esitamisega või teadlikult suunatud olukorra leevendamisele, on tema faktiline tegevus rahuldanud hagejat määral, et hageja loobus esitatud hagiavaldusest. Ainuüksi mõjutatuna kostja vastusest esitatud loobumise avaldusele ja menetluskulude nõudest on hageja oma loobumise tagasi võtnud. Kohus nõustub kostjaga, et taolist hageja subjektiivset hinnangut ja tema tegevust kinnistul pärast hagiavalduse esitamist ei ole põhjendatud käsitada nõude vabatahtliku täitmisena. Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.