Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10. märtsil 2010 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu 2-08-91472
Kohtuasi
AS M hagi V ML vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks
Hagihind
2354.10 krooni
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: AS M(registrikood: lepinguline esindaja Tarmo F
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
XXX,
asukoht:
Kostja: V M L (isikukood: XXX elukoht: XXX), lepinguline esindaja Vassili K 01. veebruar 2010 Jätta AS-i M hagi V ML vastu 1180,00 krooni võla ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata Jätta menetluskulud täies ulatuses AS-i M kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hagiavalduse asjaolud ja nõue Hagiavalduse kohaselt on hageja talle kuuluvas XXX Tallinnas asuvas parklas kehtestanud ja nähtavalt välja pannud tasulise parkimise eeskirjad, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hinnaks 1000 krooni. 27.novembril 2007 parkis kostja hagejale kuuluval kinnistul asukohaga XXX Tallinn asuvas tasulise parkimisega parklas sõiduautot numbrimärgiga XXXi lma parkimise eest eelnevalt tasumata. Vastava asjaolu kohta vormistasid hageja esindaja ning kostja 27.novembril 2007 arveakti, milles fikseeriti muuhulgas parkimistasu suurusega 1000 krooni (lisandus käibemaks). Samal arvel-aktil märgitud tasumise tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemääras arvestusega 0,5 % päevas. 03.12.2007 väljastas hageja kostjale 27.11.2007 vormistatud akt-arve alusel arve nr. 270816 summas 1180 krooni, millest 1180,00 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Hoolimata eelnevast kokkuleppest kostja arvet ei tasunud. Hageja on seisukohal, et kostja pidi nähtavalt välja pandud eeskirjade tõttu olema teadlik
parkimisteenuse hinnast, parkides oma sõiduki tasulise parkimise alale sõlmis lepingu vastava teenuse saamiseks ning akt-arve allkirjastamisega, mida saab käsitleda võlatunnistusena, aktsepteeris parkimisteenuse hinda. Kuna kostja täitmisviivitus on kestnud 399 päeva ning viivisemäär akt-arves oli 0,5% päevas, siis on viivise suuruseks hagi esitamisel 2354,10 krooni. Hageja palub viivise välja mõista alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni 0,5% võlgnetavast summast päevas. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei olnud XXX hoovis märke ega teadetetahvleid sellest, et antud kohas oleks tasulise parkimise ala, millele sisenemisega võiks kaasneda lepingu sõlmimine ja trahv; parkimine toimus maksimaalselt 10 minuti jooksul; arvet 270816 ei ole varem kostjale esitatud; arve nr. 270816 kohaselt tuleks 1000 krooni tasuda parkimise eest ühe kuu jooksul; parkimiskoht asub Tallinna linna tasulise parkimise alal, kus 15 minutit parkimist maksab 4 krooni ning esimesed 15 minutit on parkimine tasuta, järelikult hageja 1000 krooni nõue 10 minutilise parkimise eest on vastuolus hea usu põhimõttega ning on ilmne, et sellist lepingut ei oleks kostja sõlminud; 04.05.2009 vastuses väidab kostja, et tal ei olnud kavatsust sõidukit parkida, ta sõitis hoovi ema kohaleviimiseks Tervisekaitseametisse, kuid hageja töötaja takistas tal territooriumilt väljasõitu ja nõudis arve allkirjastamist; kostja allkirjastas arve üksnes selleks, et pääseda territooriumilt välja, mitte selleks, et sõlmida lepingut. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohtule esitatud kirjalikku tõendit, 27.11.2007 arvet-akti, saab pidada võlatunnistuseks, millega võlgnik on kinnitanud kohustust maksta parkimise eest XXX tasulises parklas 1000 krooni. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et arve-akt 27.novembrist 2007 summas 1000,00 krooni on koostatud parkimise eest XXX tasulises piirkonnas, tasumise tähtajaga 3 päeva ja viivisega 0,5% päevas, ühe päeva - 27.11.2007, kohta. Seevastu arve nr. 270816, 03.12.2007 summas 1180,00 krooni tasumise tähtajaga 5 päeva, on koostatud tasulisel alal parkimise eest ühe kuu kohta, millest lähtudes oleks parkimise hind ühe päeva kohta 39,33 krooni. Erinevad on arve-aktil ja arvel nr. 270816 märgitud arvete tasumise tähtajad ja maksmisele kuuluv summa. Arve-aktis ei ole märgitud, et tasumisele kuuluv summa 1000,00 krooni oleks arvestatud ilma käibemaksuta ning võlgnik peaks arve-aktil maksmisele kuuluvale summale juurde maksma veel käibemaksu. Kostja väitel sai ta arve alles 2009 märtsikuus, hageja ei ole tõendanud kostjale arve varasemat kättetoimetamist. Kostja ema, tunnistajana üle kuulatud Niina L andis kohtule ütlusi selle kohta, et kostjal ei olnud kavatsust hageja parklas parkida, vaid ta sõitis territooriumile üksnes tunnistaja kohaleviimiseks Tervisekaitseametisse, mis oli vajalik tuhaurni välismaale toimetamiseks vajaliku loa saamisega. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt takistas hageja kostjal territooriumilt väljasõitmist, kuid hiljem lubas, et piirdub hoiatusega, kui kostja allkirjastab arve-akti. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja parklas kehtestatud tasulise parkimise eeskirjad ei olnud välja pandud kasutajatele nähtavalt. Tunnistaja ütlustega loeb kohus ka tõendatuks kostja vastuväited selle kohta, et parkla territooriumil ei olnud parkimise eeskirjad välja pandud alale sõitjatele nähtavalt, et kostja viibis hageja territooriumil lühiajaliselt ca 10 minutit; et tal ei olnud tahet hageja territooriumil parkida, vaid ta kasutas hageja parklana kasutatavat ala ema viimiseks ametiasutusele võimalikult lähedale ning, et ta allkirjastas arve-akti hageja survel üksnes territooriumilt välja saamiseks. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lõige 2, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust
tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohtu arvates tähendab kohustus käituda heas usus muuhulgas õiglast ja teise lepingupoolega arvestavat käitumist ning lepingu sõlmimise aluseks olevate asjaoludega arvestamist. Käesoleval juhul on asjas esitatud tõenditega tõendatud, et hageja ei ole käitunud heas usus, kuna ta esitas ca 10 minutilise viibimise eest parkla territooriumil kostjale 1180,00 kroonise nõude, mis ületab mitmesajakordselt tavapärased kohalikud parkimistasud 15 minutilise parkimise aja eest, et ta survestas kostjat arve-akti allkirjastamisel, takistades tema väljasõitu alalt ning esitas kostjale 27.11.2007 arve-kviitungiga vastuolulise arve nr. 270816, 03.12.2007 tasumise kohta alles koos hagiavaldusega, mille kostja sai kätte 2009 märtsikuus. Võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmise tagajärjel oleksid lepingupoolte õigused ja kohustused ebaproportsionaalselt kostja kahjuks ning ta kannaks võrreldes kohalike parkimishindadega olulist kahju. Seega saab asuda seisukohale, et hageja eesmärgiks oli kostjale kahju tekitamine, mistõttu tuleb hagi tuginedes VÕS § 6 lg 2 ja TsÜS § 138 lg 2 jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.