1.Kinnitada T.P. ja S.P.`i vaheline kompromiss, mille kohaselt:
1.1.Lõpetada kaasomand korteriomandile, milline on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxx, katastritunnus 32204:002:0151, elamumaa Ida-Virumaa, Kohtla-Järve linn,
Ahtme linnaosa, Mardi tn 8, 558/4940 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruumile nr 8, mille üldpind on 55,80 m2.
Anda kohtumääruse resolutiivosa punktis 1.1 nimetatud korteriomand S.P.`i omandisse.
1.3.T.P. ja S.P. annavad nõusoleku ning avaldavad soovi kustutada Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 762307 II jakku tehtud kanded omaniku kohta: kanne 2.1 T. P. (T.P.) (isikukood xxx) – 1⁄2 kaasomandist ja kanne 2.2 – S. P. (S.P.) (isikukood xxx) – 1⁄2 kaasomandist ning kanda registriossa nr xxx II jakku omanikuna S.P. (isikukood xxx). Vastavalt T.P. ja S.P.`i kokkuleppele kantakse S.P. kinnistusraamatusse II jakku ainuomanikuna peale kohtumääruse resolutiivosa punktis 1.4 sätestatud rahalise hüvituse maksmist.
1.4.S.P. kohustub maksma T.P.`le rahalist hüvitust omandi kaotamise eest 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni alljärgnevalt: • hiljemalt 15. märtsiks 2010. a 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni; • ülejäänud 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni maksab S.P. T.P.`le 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul osamaksetena: 15.04.2010. a – 2 083,33 krooni 15.05.2010. a – 2 083,33 krooni 15.06.2010. a – 2 083,33 krooni 15.07.2010. a – 2 083,33 krooni 15.08.2010. a – 2 083,33 krooni 15.09.2010. a – 2 083,33 krooni 15.10.2010. a – 2 083,33 krooni 15.11.2010. a – 2 083,33 krooni 15.12.2010. a – 2 083,33 krooni 15.01.2011. a – 2 083,33 krooni 15.02.2011. a – 2 083,33 krooni 15.03.2011. a – 2 083,33 krooni
1.5.Kohtumääruse resolutiivosa punktis 1.4 nimetatud maksed kannab S.P. üle T.P. pangakontole 334033310006 Sampo Pangas selgitusega „kompromiss tsiviilasjas 209-15262“.
1.6.S.P. kohustub maksma T.P.`le menetluskuludena pool (50%) hagiavalduse esitamisel tasutud ja tasuda jäävast riigilõivust summas 3 125 (kolm tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni ühekordse maksena 15. märtsiks 2010. a kohtumääruse resolutiivosa punktis 1.5 nimetatud pangakontole selgitusega „menetluskulu tsiviilasjas 2-09-15262“.
1.7.Poolte muud menetluskulud (sealhulgas kulud õigusabi ja ekspertiisi tasud) jäävad menetlusosaliste endi kanda.
2.Muuta Viru Maakohtu 01.07.2009. a riigipoolse menetlusabi andmise määruse tsiviilasjas 2-09-15262 resolutiivosa punkti 2 järgmiselt:
„Seoses kompromissi sõlmimisega tasuda T.P.`l puudujääv osa riigilõivust kogusummas 4 661 (neli tuhat kuussada kuuskümmend üks) krooni 10 senti osamaksetena 4 (nelja) kuu jooksul alljärgnevalt: 20.03.2010. a – 1 165 krooni 20.04.2010. a – 1 165 krooni 20.05.2010. a – 1 165 krooni 20.06.2010. a – 1 166 krooni 10 senti. Selgitusse märkida „riigilõiv tsiviilasjas 2-09-15262 vastavalt kohtu 08.03.2010. a määrusele“.
3.Lõpetada tsiviilasja 2-09-15262 menetlus.
4.Saata kohtumäärus Raamatupidamiskeskusele.
teadmiseks
menetlusosalistele
ning
Kohtute
EDASIKAEBE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
1.T.P. ja S.P. ostsid 21.11.2003. a korteriomandi müügilepingu alusel korteriomandi KohtlaJärvel Mardi tn 8 -8 (registriosa 762307) ning vastavalt asjaõiguslepingule ja kinnistamisavaldusele lepiti kokku lepingu eseme omandi ülekandmises ning taotleti ostjate T.P. ja S.P.`i kaasomanikena kinnistusraamatusse kandmist vastavalt 1⁄2 mõttelises osas kaasomandist.
2.Kinnistusraamatu registriosa nr 7622307 II jakku on kaasomanikena sisse kantud T.P. (1/2 kaasomandist) ja S.P. (1/2 kaasomandist).
3.T.P. esitas 07.04.2009. a Viru Maakohtule hagi kaasomandi lõpetamiseks ja asja jagamise nõudes. Hageja taotles kaasomandi lõpetamist korteriomandile ning korteriomandi andmist kostjale, samuti kostjalt hageja kasuks rahalise hüvituse väljamõistmist omandi kaotamise eest.
4.Kohtumenetluse ajal saavutasid pooled kompromissi, mille kohaselt kaasomand lõpetatakse, korteriomand jääb kostja ainuomandisse, korteriomandi turuväärtus on 100 000 krooni, millest kostja hüvitab hagejale omandi kaotuse eest 50 000 krooni ühekordse maksena 25 000 krooni ja ülejäänud 25 000 krooni 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena,
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss on mõistlik, ei ole vastuolus seaduse ja heade kommetega, ei riku avalike huve ja kompromissi on võimalik täita. Kompromiss tuleb kinnitada ning asja menetlus lõpetada.
6.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
7.Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooled saavutasid kompromissi ning kompromissi tingimused on fikseeritud menetlusosaliste kirjavahetuses kohtuga ning 23.02.2010. a menetlustoimingu protokollis (tl 139-153).
8.TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral poolte kompromissi kinnitamisega ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
9.Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.
10.TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt, asja lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotuse osas on pooled kokku leppinud.
11.T.P.`le andis kohus riigipoolset menetlusabi vastavalt kohtu 01.07.2009. a kohtumäärusele tsiviilasjas 2-09-15262. T.P.`le anti võimalus tasuda riigilõiv 12 500 krooni osamaksetena 18 kuu jooksul (18 x 694,45 krooni). Hageja on tasunud riigilõivu osamaksetena kokku 1 588 krooni 90 senti (31.07.2009. a 694,45 krooni, 21.10.2009. a 694,45 krooni ja 08.12.2009. a 200 krooni). Seoses kompromissi sõlmimisega tuleb hageja vabastada riigilõivu tasumisest 50% ulatuses (12 500 : 2 = 6 250 krooni). Arvestades seda, et hageja ei ole maksnud ka 50% tasumisele kuuluvast riigilõivust, tuleb hagejal juurde maksta 4 661,10 krooni (6 250 – 1 588,90 = 4 661,10 krooni). Kohus võimaldab hagejal riigilõivu maksta 4 osamaksena. Vastavalt menetlusosaliste kokkuleppele hüvitab kostja hagejale hageja poolt tasutud ja tasumisele kuuluvast riigilõivust poole ehk 3 125 krooni (6 250 : 2 = 3 125 krooni).
12.Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 1, § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 kinnitab kohus pooltevahelise kompromissi, lõpetab tsiviilasja menetluse ja muudab osaliselt riigi menetlusabi andmise määrust.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.