Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

12.03.2010.a.

Kohtuotsusele

saab

esitada

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Exxxxx Rxxx esitas 15.09.2009.a Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse nõuetega: 1) tühistada AS-i Jõgeva Elamu poolt xxxxx Rxxxxxx koostatud hoiatus 17.08.2009.a nr

2) muuta tööandja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine õigustühiseks 3) muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut ning lõpetada tööleping TLS § 91 lg 1 alusel tööandjapoolsete lepingutingimuste rikkumise tõttu 4) mõista tööandjalt välja osaliselt saamata jäänud töötasu ületunnitöö eest summas 14343 krooni 5) mõista tööandjalt välja kolme kuu hüvis TLS § 100 lg 4 kohaselt 6) kohustada tööandjat esitama Exxxxx Rxxxxxx veoselehed ajavahemiku 04.05.2009.a kuni 02.09.2009.a kohta töödemahu tõendamiseks. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjon 14.10.2009.a otsusega rahuldati avaldus osaliselt: 1) tunnistati töölepingu ülesütlemine AS-i Jõgeva Elamu poolt 02.09.2009.a tühiseks 2) loeti tööleping lõppenuks 02.09.2009.a 3) mõisteti välja hüvitisena 2 kuu keskmine töötasu. Rahuldamata jäeti avaldaja nõue ületunnitasude osas. AS Jõgeva Elamu esitas kohtule nõude töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina. AS Jõgeva Elamu ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega osas, millega tunnistati töölepingu ülesütlemine AS-i Jõgeva Elamu poolt 02.09.2009.a tühiseks ja mõisteti AS-lt Jõgeva Elamu välja hüvitisena kahe kuu keskmine töötasu. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVLS) § 24 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult võis osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. ITVLS § 25 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga; kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Eeltoodust tulenevalt vaatab kohus läbi kostja nõuded tunnistada töölepingu ülesütlemine tühiseks ja mõista tööandjalt välja hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juures tööle prügiveo autojuhi asendaja ametikohale alates 04.maist 2009.a määratud ajaga, s.o kuni prügiveo autojuhtide puhkuse lõpuni 28.07.2009.a. Algul määrati kohaldada katseaega, hiljem muudeti kokkuleppel töölepingut ja hageja asus tööle määramata ajaks. Vastavalt töölepingule oli hageja tööaeg 8.00 kuni 17.00. Täistööajaga töötamise korral oli kokku lepitud töötasu 9000 krooni kuus. 17.08.2009.a tegi tööandja hagejale kirjaliku hoiatuse töölepingu rikkumise eest. Hageja ei nõustunud koostatud hoiatusega, sest hoiatuses märgitud kohustus, mida hageja väidetavalt rikkus, ei kuulunud hageja töökohustuste hulka. 02.09.2009.a esitas kostja hagejale kokkuleppe töölepingu lõpetamiseks, hageja ei olnud nõus töölepingut lõpetama. 04.09.2009.a sai avaldaja tähitud postiga avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja töötas

kostja juures prügiveoautojuhina, kelle esmaseks ülesandeks oli prügiveoautoga sõitmine tööandja poolt antud saatelehtede alusel ning auto kohaloleku tagamine antud aadressil. Ei töölepinguga ega muu õigusaktiga ei ole pandud autojuhile ülesandeks prügikonteinerite tühjendamine. Hageja ei ole ka kunagi kellegi vara varastanud, kuigi nii väidab kostja. Hageja leiab, et tööandja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine on alusetu ning tööleping tuleks lõpetada TLS § 91 lg 1 alusel tööandjapoolsete lepingutingimuste rikkumise tõttu ning tuginedes TLS § 100 lg 4 kohustada tööandjat maksma avaldajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja väidete kohaselt hageja rikkus tööülesandeid, saadud hoiatus talle ei mõjunud ning kostja oli sunnitud hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetama. Exxxxx Rxxx töötas prügiveo autojuhi asendajana. Hageja töökohustused on sätestatud ametijuhendis ja töölepingus ning samuti on antud selgitusi ja korraldusi otsese juhi poolt. Töökohustuste täitmise osas on antud ka suulisi korraldusi ja juhiseid jäätmeosakonna nõupidamistel. Nõupidamistel on jäätmeosakonna juht selgitanud autojuhtidele ja autojuhi abidele, et konteinerid tuleb korrektselt tühjendada ja kui ei leita konteinerit, tuleb helistada ettevõtte klienditeenindajale või kliendile, selleks on antud ettevõtte poolt töötelefon autosse. Iga päeva kohta on AS Jõgeva Elamu klienditeenindaja printinud hiljemalt eelmise tööpäeva õhtuks veolehed, kuhu on märgitud kliendi asukoht, nimi, konteineri suurus, telefoninumber jm andmed. Hagejale saadeti tema soovi alusel neljapäeviti järgmise nädala veolehed meilile, et ta saaks nendega tutvuda. Prügiveoautojuhi kohustuseks on veolehe alusel sõita õige kinnistu juurde ja veenduda, et õige konteiner on tühjendatud. Tühjenduse kohta tuleb teha märge ja kui on probleemid, märgitakse ka probleemid veolehele. Hageja oleks pidanud tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi ehk siis sõitma veolehe alusel teatud päeval teatud kinnistu juurde ja veenduma, et abi tühjendab õige konteineri. Autojuhi abi ametinimetus tähendab seda, et ta on autojuhile abiks. Autojuhi abi ametijuhendi kohaselt on tema kohustuseks tööülesannete kvaliteetne teostamine vastavalt otsese juhi ja autojuhi korraldustele. Seega vastutab õige konteineri tühjenduse eest ka prügiveoautojuht, kes vajadusel annab korraldusi abile. Hageja oleks pidanud hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Hageja aga käis kostja kliendi põllult xxxxx vallas kurke võtmas, klient teatas sellest kostjale. 17.08.2009.a hoiatati hagejat kirjalikult. Kirjalikule hoiatusele eelnes tööandja poolt hagejale palju suulisi märkusi ja hoiatusi, et on tühjendatud vale konteiner või on jäetud konteiner tühjendamata. Märkusi ja hoiatusi tegid kostja jäätmeosakonna juht ja klienditeenindaja. Selliseid märkusi ega hoiatusi ei ole pidanud kostja tegema teiste piirkondade autojuhtidele ega autojuhi abidele. Kostja on kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnad võitnud avalike konkursside tulemusena. Igas vallas või linnaosas on sõlmitud jäätmeveo leping, milles on sätestatud ka sanktsioonid trahvide näol, kui kohustusi ei täideta nõuetekohaselt. Tapa Vallavalitsuse ja AS-i Jõgeva Elamu vahel sõlmiti 10.08.2007.a korraldatud jäätmeveo leping. Lepingu punktis 4.2 on sätestatud vedaja kohustused; punkti 4.2.7 kohaselt tuleb teostada veopiirkonnas korraldatud jäätmevedu vastavalt pakkumise kutse dokumentides sätestatule ja järgides jäätmeseaduse, jäätmehoolduseeskirja, korraldatud jäätmeveole ülemineku korra ja registri põhimääruse nõudeid; punkti 4.2.8 kohaselt tuleb jäätmemahuteid tühjendada vastavalt jäätmevaldajaga sõlmitud lepingule; punkti 4.2.9 kohaselt tuleb tühjendada lepingut mitte sõlminud jäätmevaldajate jäätmemahuteid vastavalt korraldatud jäätmeveole ülemineku korra lisas 1 sätestatule, kuid mitte harvemini kui on ette nähtud jäätmehoolduseeskirjas; lepingu punktis 5.2 on sätestatud, et juhul, kui vedaja rikub lepinguga endale võetud kohustusi ja vald ei ole seejuures algatanud ainuõiguse äravõtmist, on vallal õigus nõuda vedajalt rikkumise eest

leppetrahvina kuni 10000 krooni; punkti 5.1. alusel on vallal õigus ennetähtaegselt ära võtta vedajalt õigus teostada veopiirkonnas korraldatud jäätmevedu, sellisel juhul on leppetrahvi suuruseks 100000 krooni. AS Jõgeva Elamu ei saanud enam hageja poolse mittekvaliteetse töö tegemise tõttu jätkata koostööd hagejaga ja loota, et Tapa Vallavalitsus ehk ei tee trahvi veel seekord. Iga sellise juhtumi osas, kui konteiner jäeti tühjendamata, tegi klient ka kaebuse vallavalitsusele. Kui kliendid ja omavalitsus pöörduvad AS-i Jõgeva Elamu poole, et konteinerid on tühjendama, siis see kahjustab AS-i Jõgeva Elamu mainet ja põhjustab klientide või partnerite usaldamatust ettevõtte vastu. Selline olukord, vähe sellest, et tekitas piinlikkust töö tegematajätmise pärast, näitas AS-i Jõgeva Elamu sellise ettevõttena, kes ei suutnud kohustusi täita. Kõikidel uutel jäätmeveo konkurssidel tuleb kõikidel pakkujatel, ka AS-1 Jõgeva Elamu pakkumises kinnitada, et kõik eelnevad lepingud on täidetud nõuetekohaselt ja korrektselt. Piisanuks vaid ühest ettekirjutusest või leppetrahvist valla poolt ja AS Jõgeva Elamu ei oleks saanud jäätmeveo konkurssidel osaleda edaspidi. Seega prügikonteinerite mittekohane tühjendamine või tühjendamata jätmine ei avalda mõju ainult ühele-kahele inimesele ettevõttes, vaid mõjutab kogu ettevõtet ning seega töösuhte jätkamine Exxxxx Rxxxxxx osutus võimatuks. Kostja on töölepingu üles öelnud kirjaliku ülesütlemisavaldusega ja ülesütlemine on toimunud TLS § 88 lg 1 p 3, 5 ja 6 alusel ning on seaduslik. TLS § 88 lõike 1 punkt 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks ja hüvise maksmiseks puudub alus. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures 23.04.2009.a AS-i Jõgeva Elamu ja Exxxxx Rxxxx vahel sõlmitud töölepingu alusel. Lepingu kohaselt asus töötaja tööle alates 04.05.2009.a prügiveo autojuhi asendajana töökohaga Narva linnas (TVK toimik lk 57). Tegelikkuses olid tööpiirkondadeks Rannu vald, Rõuge vald, Tapa vald ja Tapa linn. AS Jõgeva Elamu ütles kostjaga sõlmitud töölepingu üles 02.09.2009.a TLS § 88 lg 1 punktide 3 ja 6 alusel. Töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 ja 6 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. AS Jõgeva Elamu on 17.08.2009.a teinud Exxxxx Rxxxxxx hoiatuse selles, et tema pidi tühjendama 10.08.2009.a Tapa linnas Jxxxxxxx olmejäätmete konteineri, kuid tühjendas Jxxxxxxxxkonteineri; samal päeval pidi ta tühjendama Tapa linnas xxxxxxxxxxolmejäätmete konteineri, kuid tühjendas xxxxxxx olmejäätmete konteineri. AS Jõgeva Elamu hoiatas, et kui esineb veelkord töötajast tulenevalt põhjusel töölepingu rikkumine, ütleb tööandja töölepingu erakorraliselt üles. 02.09.2009.a on AS Jõgeva Elamu öelnud Exxxxx Rxxxxxx sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 l g 1 punktide 3 ja 6 alusel töötajast tuleneval põhjusel. Ülesütlemisavalduse kohaselt pidi AS-i Jõgeva Elamu auto tühjendama Tapa linnas xxxxxxx Saiaäri OÜ-le kuuluva 800-liitrise olmejäätmete konteineri, mille juurde veolehel oli märgitud „metallist konteiner“, Exxxxx Rxxxxtühjendas põhjuseta vale konteineri; AS-le Jõgeva Elamu saabus kaebus Kxxx Hxxxxxx elukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

vallas selles, et 14.08.2009.a kella 10.00 paiku tühjendati tema naabri olmejäätmete konteiner ja juht läks Kxxx Hxxxx põllule kurki võtma, juht oli Exxxxx Rxxx. Mõistetavad on kostja väited selles, et hageja tegevus kahjustab kostja mainet. On ilmne, et kui kostja jäätmevedajana ei täida oma kohustusi korrektselt, siis see kahjustab oluliselt kostja võimalusi võita järgmine konkurss jäätmete vedamiseks. Valede prügikastide tühjendamine tekitab kostjale piinlikkust klientide ees ja näitab kostjat ettevõttena, kes ei suuda täita oma kohustusi. Samuti võib olemasoleva Tapa Vallavalitsuse ja AS-i Jõgeva Elamu vahel sõlmitud jäätmeveo lepingu rikkumine tuua kostjale kaasa leppetrahvi rikkumise eest (tl 43-46). Kohus leiab, et hageja ei ole rikkunud töökohustusi Tapa linnas xxxxxxxx ja xxxxxxxx konteinerite valest tühjendamisel ja hageja ei ole süüdi kurkide varguses kliendi põllult xxxxxxxxxxxxxxxxxxxvallas. Hageja on aga rikkunud töökohustusi Tapa linnas xxxxxxx konteineri valesti tühjendamisel. Kostja väitel oli hageja kohustus ka prügikastide tühjendamine. Prügiveo autojuhi ametijuhendi (TVK toimik lk 24-25) punktis 5 on sätestatud prügiveo autojuhi tööülesanded. Tööülesanded ei sisalda kohustust tühjendada prügikaste. Exxxxx Rxxx töötas koos autojuhi abi Jxxx Sxxxxxxxx. Ka autojuhi abi ametijuhendis (tl 55-56) ei ole sätestatud kohustust prügikaste tühjendada. Mõlema ametijuhendis on aga töö põhieesmärgina sätestatud tagada jäätmete äraveo kvaliteetne teostamine. Exxxxx Rxxxxja tunnistaja Jxxx Sxxxxx andsid ütlusi selles, et prügikasti tühjendamine oli autojuhi abi töö, samuti prügikasti vedamine auto juurde, vajadusel Exxxxx Rxxx aitas autojuhi abi. Kostja väidab, et autojuhi abi ametijuhendi kohaselt on tema kohustuseks tööülesannete kvaliteetne teostamine vastavalt otsese juhi ja autojuhi korraldustele ning seega vastutab õige konteineri tühjenduse eest ka prügiveoautojuht, kes vajadusel annab korraldusi abile. Kohtu arvates ei saa see nii olla. Autojuhi ametinimetusest tuleneb, et tema töökohustuseks on auto juhtimine, seega konkreetselt prügikastide tühjendamisel auto juhtimine õige prügikasti lähedusse ning autoga prügi äraviimine. Asjaolu, et autojuhi abi ametijuhendist tuleneb tema tööalane alluvus hagejale – autojuhi korraldustele allumine - ei pane töökohustusi autojuhile. Autojuhi töökohustused saavad tuleneda tema töölepingust ja ametijuhendist, aga mitte kolmanda isiku s.o autojuhi abi tööjuhendist. Hageja osa jäätmete kvaliteetses äraveos ongi õigele kinnistule sõitmine ja prügikastis olnud prügi vedamine prügilasse. Kohus ei lasknud pooltel tõendada kurkide võtmist kliendi põllult põhjusel, et Exxxxx Rxxxx poolt kurkide võtmist võõralt põllult s.o vargust ei saa tõendada muu tõendiga, kui jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas. Kurkide varguse küsimuses ei ole keegi avaldusega politsei poole pöördunud. Seega jättis kohus kurkide varguse täielikult tõendamisesemest välja. Tapa linnas xxxxxxx konteineri kohta seletas Exxxxx Rxxx, et oli kaks ühesugust konteinerit. Mõlemadxxxxxx tänava konteinerid asusid xxxx tänaval, see oli hagejale teada. xxxx tänaval võeti konteiner, mis asus tee ääres, õige konteiner oli aga maja taga heki sees. xxxxxxxxx konteiner asus teisel tänaval. Sellest sai hageja teada siis, kui järgmisel päeval helistati Jõgeva Elamusse ja öeldi, kus konteiner asub. Konteiner asus tegelikult xxxxxx tänaval. xxxxxxx tänaval tühjendasid selle konteineri, mis vastas veolehel etteantud mõõtudele. Pooled kinnitasid, et probleemide korral prügikastide tuvastamisel pidid autojuht või tema abi helistama kliendile või AS-i Jõgeva Elamu dispetšerile. Exxxxx Rxxx selgitas, et mõnel korral ka helistati, kuid enamasti ei olnud helistamisest kasu, dispetšer ei osanud infot anda ja klient ei võtnud telefoni vastu.

Õigete prügikastide leidmiseks andis kostja hagejale veolehed, kus olid märgitud prügikastide asukohad ning muud märkused prügikastide kohta (TVK toimik lk 27-31). Prügikastide xxxxxxxx ja xxxxxxxxx Tapa linnas tühjendamata jätmine ei ole hagejale süükspandav. Hageja kohustuseks ei olnud prügikastide tühjendamine, tühjendamine oli autojuhi abi kohustus. Hageja väitis, et mõnda prügikasti tühjendati harva, näiteks kord kuue kuu tagant, ja seega ei tekkinud autojuhil ja abil vilumust, kus prügikast asub. Kostja esitas tõenditena Tapa linnas xxxxxxxxx ja xxxxxxxx konteinerite tühjendamise graafikud (tl 24, 25). xxxxxxxxx konteineri kohta nähtub, et konteinerit on enne 10.08.2009.a tühjendatud 23.02.2009.a.xxxxxxxxx konteineri kohta nähtub, et konteinerit on enne 10.08.2009.a tühjendatud 23.02.2009.a ja 18.05.2009.a. Exxxxx Rxxx asus kostja juures tööle 23.04.2009.a, seega ei saanud temas töövilumust tekitada tühjendamised 2009.a veebruaris. Mais 2009.a on ta tühjendanud xxxxxxxx konteinerit, seega pidi talle olema teada, kus prügikast paikneb. 10.08.2009.a veolehel on märkuste all kirjas, et nimetatud konteiner asub xxxx tänaval (TVK toimik lk 28). Exxxxx Rxxx kinnitas, et nad otsisidki konteinerit Axxx tänaval, kuid võtsid vale, selle, miks paiknes tee ääres ning ei võtnud konteinerit, mis paiknes heki sees. Nxxxxxxxx konteineri kohta ei ole veolehele märgitud, et see asub teisel tänaval (TVK toimik lk 29). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta Jxxxxxxx ja Nxxxxxxxx prügikastide tuvastamiseks oleks helistanud kliendile või dispetšerile. Kohtu arvates nendel juhtudel ei olnud helistamine vajalik, kuna Jxxxxxxx juhtumi korral õige konteiner paiknes heki sees ja vale tee ääres, hageja seda ei näinud. Nxxxxxxxx konteiner asus teisel tänaval, hagejal selle kohta info puudus. Seega nimetatud kahel juhul ei saanudki tekkida valikut kahe konteineri vahel ning seega puudus vajadus kliendile või dispetšerile helistada ja täiendavalt konteinerite kohta välja selgitada. Tapa linnas Pxxxxxx Saiaäri konteineri kohta selgitas Exxxxx Rxxx, et õuel oli kaks metallkasti ja plastkast. Autojuhi abi tühjendas selle kasti, mis oli täis, kaks kastidest olid täis alla poole. xxxxxx konteineri valesti tühjendamine on hoolimata sellest, et hageja kohustus ei olnud otseselt prügikasti tühjendamine, ka hagejale süükspandav. Autojuhi abi pidi tühjendama metallkonteineri, kuid tühjendas plastkonteineri. Kostja esitas tõendi selles, et enne 24.08.2009.a oli hageja sellest prügikastist prügi ära vedanud juba neljal korral (tl 23) ning seega pidi olema tekkinud töövilumus. Veolehel on märgitud, et tegemist on metallkonteineriga (TVK toimik lk 31). Kohus analüüsis eelnevalt, et hagejal ei olnud õigust ega kohustust anda autojuhi abile tööalaseid korraldusi. Sellest hoolimata oleks hageja tavalise hoolsuskohustuse täitmisel pidanud juhtima autojuhi abi tähelepanu sellele, et ta tühjendab vale konteineri. Klientidele kuuluvad ja nende poolt renditavad konteinerid on sageli tähistamata, konteinerite tähistamise kohustus puudub. Kindlasti oleks jäätmevedaja töö lihtsam, kui konteinerid oleksid aadressiga tähistatud. Eeltoodule tuginedes jõudis kohus järeldusele, et hageja oli süüdi PxxxxxxxTapa linnas konteineri vales tühjendamises. Ainuüksi see ei ole aga kohtu arvates piisav põhjus hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohtus on leidnud tõendamist, et hageja töökoormus oli suur ning töökohustusi oli raske korrektselt täita töökohustuste täitmiseks ettenähtud aja jooksul. Kogutud tõenditest on näha, et mais 2009.a tegi hageja keskmiselt 4,7 ületundi päevas, juunis 2009.a keskmiselt 3 ületundi päevas, juulis 2009.a keskmiselt 1,4 ja augustis keskmiselt 2 ületundi päevas (tl 33-38). Selles, et pidevalt töötati ületunde, andsid ütlusi hageja ja tunnistaja Jxxx Sxxxxx. Asjaolust, et kahel esimesel töökuul oli ületundide arv märgatavalt suurem kui kahel järgmisel töökuul nähtub, et hagejal tekkis teatud

töövilumus, nagu oli ka eeldada. Ületundide tegemine tõendab, et hageja püüdis töökohustusi korralikult täita. TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Käesoleval juhul kohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemiseks alus puudus. TLS § 107 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Ülesütlemise kehtivuse korral oleks tööleping lõppenud 02.09.2010.a. Exxxxx Rxxxx taotlusel tuleb nimetatud kuupäev määrata töölepingu lõppemise kuupäevaks. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. ITVLS § 25 lg 1 kohaselt on kohus seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Töövaidluskomisjon mõistis hüvitisena välja kahe kuu töötasu, seda ei ole vaidlustatud. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul menetluslikult võimalus kaaluda rohkem kui kahe kuu töötasu väljamõistmist. Hüvitise väljamõistmisel arvestab kohus, et töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkus on sisuline, mitte formaalne. Eduard Roobile tuleb välja mõista hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.

Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.