Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 06.05.2009.a. esitas OÜ Ahagi OÜ MKO viivise nõudes.

vastu kokku 139 886,47 krooni nõudes ning täiendava

Hageja ja kostja sõlmisid 13.05.2008.a. praamikohtade broneerimislepingu nr 2008/051. Hageja on kostjale esitanud arved nr 180796, 180816, 180835, 180848, 180896 kokku summas 101 093 krooni. Kostja ei ole tasu maksnud. Vastavalt lepingule kohustub kostja tasuma viivist määras 0,2% tasumata summalt iga tähtaja ületanud kalendripäeva eest. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisnõude suuruseks hagiavalduse esitamise hetke seisuga on 38 793,47 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulu kokku summas 30 250 krooni. Kostja seisukoht Kostja esitas 23.07.2009.a. vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kohtu põhjendused Kohus on kostjale kohtukutse kättetoimetanud 09.02.2010 hoiustamisega. Kostja 17.02.2010.a. toimunud korraldavale kohtuistungile ei ilmunud, taotlusi ei esitanud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ei ilmunud ning ilmumata jäämiseks puudub mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 2 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepinguile, seadusele. Kooskõlas VÕS § 619 kohustub käsunduslepingu alusel üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid, käsundiandja aga maksma talle tasu, kui see on kokku lepitud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

2 (3)

Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 139 886,47 krooni, millest põhivõlgnevus 101 093 krooni ja viivis 38 793,47 krooni ning alates 06.05.2009.a. viivis 0,2% päevas põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda, s.o tasutud riigilõiv 12 500 krooni, õigusabikulu 9 416,67 krooni, riigilõiv hagi tagamise avalduselt 450 krooni ning hagi tagamise tagatis 6 950 krooni, s.o kokku 29 316,67 krooni. Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele riigilõiv summas 12 500 krooni ning hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv summas 450 krooni. Õigusabikulu on kohtu arvates liialt suur, arvestades antud tsiviilasja keerukust. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulu summas 4 500 krooni. Seega tuleb kokku kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 17 450 krooni. Hageja taotlus välja mõista kostjalt hagi tagamise tagatis tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hagejal on võimalik taotleda hagi tagamise tagatise tagastamist, arvestades seejuures TsMS § 391. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.