Kohtuasja number
2-09-30748
Otsuse kuupäev
04.märts 2010
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
LP hagi DK vastu alusetult üleantu tagastamise ja viiviste nõudes
Hagi hind
90 000 krooni
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: LP(xxx, xxx), Hageja esindaja: adv. Kalev Saare (Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN, Niguliste 4, 10130 Tallinn, tel. 6 306 460, epost: [email protected]), Kostja: DK (isikukood xxx, xxx), Kostja esindaja: Anatoli M
Asja läbivaatamise kuupäev
01.veebruar 2010
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja adv. Kalev Saare, kostja DK ja kostja esindaja Anatoli M
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista DKlt LP kasuks alusetult saadu 90 000 EEK (üheksakümmend tuhat krooni) ja viivis 5 742 EEK (viis tuhat seitsesada nelikümmend kaks krooni) ning viivis alates 05.märtsist 2010 põhinõude tagastamisega viivitamise iga päeva eest 0,022% kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jätta täielikult kostja DK kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Hageja sõlmis aprillis 2009 AN suulise kokkuleppe, mille kohaselt AN lubas müüa hagejale Xxx külas asuva kinnistu hinnaga 90 000 krooni. Nimetatud kokkuleppele tuginedes palus AN kanda kinnistu ostuhind ettemaksena DK (AN elukaaslane) arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx Swedpangas. 18.05.2009 teatas AN , et ta ei soovi algselt lubatud kinnistut hagejale võõrandada ega vastavat notariaalset võlaõiguslikku lepingut ning asjaõiguslepingut sõlmida. Samuti teatas kostja koos AN suusõnaliselt, et ei kavatse hageja poolt kostjale ülekantud raha tagastada. Kuna suuline kinnistu müügileping AÕS § 119 lg 1 ja TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tühine, siis sai kostja ilma õigusliku aluseta hagejalt kokku 90 000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult saadu 90 000 krooni ning viivis kindla summana kuni kohtuotsuse tegemise ajani ning edaspidi summas 0,022 % põhinõude tagastamisega viivitamise iga päeva eest ehk 19,8 krooni päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastuväited. Kostja vastuväite kohaselt leppisid AN ja LP kokku kinnistu müügihinnas 150 000 krooni. Kuna kinnistu müümiseks hagejale pidi AN muretsema endale (kostjaga koos elamiseks) uue elamu, kandis hageja AN palvel ettemaksuna nimetatud kokkuleppe raames 90 000 krooni kostja arveldusarvele. Notariaalne müügileping jäi sõlmimata, sest hageja keeldus ülejäänud 60 000 krooni tasumisest. Hageja poolt ülekantud ettemaks 90 000 krooni oli kostja poolt üle kantud AN ile. Kostja oli AN ja hageja vahelises tehingus ainult vahendaja, mistõttu oleks tulnud hagi esitada AN vastu. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Alusetult saadu tagastamise nõude eeldused on: teisele isikule on midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks üle antud, üleandmine on toimunud ilma õigusliku aluseta ning ei esine nõuet välistavaid asjaolusid, mis on nimetatud VÕS § 1028 lg-s 2. Pooltel puudub vaidlus selles, et LP kandis 15.05.2009 DK arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx Swedpangas 90 000 krooni kinnistu ostuhinna ettemaksuna. Raha ülekandmist tõendab ka maksekorraldus (t. lk 9). Raha ülekandmiseks kostja arveldusarvele oli AN i, hageja ja kostja vahel olemas suuline kokkulepe. AN ja LP vahel seaduses ettenähtud vormis kinnistu müügilepingut ei sõlmitud. Tuginedes TsÜS § 83 lg 1 on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. AÕS § 119 lg 1 kohaselt tehing,
millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Kuna suuline kinnistu müügileping on tühine, siis puudus hagejal raha ülekandmiseks õiguslik alus. VÕS § 1028 lg 2 sätestab, et üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui 1) üleandmisega täideti mittetäielik kohustus, 2) õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud, 3) tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Asja arutamisel ei ole eelpool nimetatud, nõuet välistavad asjaolud, tuvastamist leidnud. Seega on tõendatud, et DK on alusetult saanud LPlt 90 000 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Tähtsust ei oma asjas see, et saadud summa on kostja hiljem üle andnud oma elukaaslasele AN ile. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär on alates 01.01.2009 – 1,0 %. Hageja on arvestanud viivist alates 19.maist 2009, so ajast, mil AN keeldus kinnistu müügist. 8 % põhivõlgnevuselt aastas on 0,022 % päevas, ehk 19,8 krooni (90 000 x 0,022 %). Alates 19.05.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 04.03.2010 on kostja olnud viivituses 290 päeva, millest tulenevalt moodustab viivis 5 742 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.