Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank ASis (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Korteriühistu esitas 22.04.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse AK vastu 8 559,93 krooni saamiseks. Seoses võlgniku poolt tähtaegselt vastuväite esitamisega anti 09.06.2009 määrusega Korteriühistu nõue AK vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Korteriühistu esitas 23.06.2009 hagi AK vastu 8 559,93 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja Korteriühistu liikmeks korteri nr 5 kaudu. Kostja on jätnud majandamis- ja kommunaalkulud hagejale osaliselt tasumata. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja esitas 27.08.2009 vastuhagi hagejalt 8 559,93 krooni saamiseks ja Korteriühistu juhatuse liikmetelt mittevaralise kahju 20 000 krooni hüvitamiseks. Harju Maakohtu 02.09.2009 määrusega keelduti kostja vastuhagi Korteriühistu juhatuse liikmetelt mittevaralise kahju 20 000 krooni hüvitamiseks menetlusse võtmast. 22.10.2009 toimunud eelistungil tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja määras kooskõlastatult menetlusosalistega eel- ja kohtuistungi aja 16.02.2010.a. k 9:00. 16.02.2010 toimunud eelistungile kostja ei ilmunud ega teavitanud ilmumata jätmise mõjuvatest põhjustest. Kohtu põhjendused Eelistungil taotlesid hageja esindajad tagaseljaotsuse tegemist ja vastuhagi läbivaatamata jätmist. Kostja on kinnitanud 22.10.2009 allkirjaga teavet istungi toimumise aja 16.02.2010.a k 9:00 ja istungilt puudumise õiguslike tagajärgede kohta (t lk 173). Vastavalt TsMS §-le 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja on vastava taotluse esitanud. Tulenevalt TsMS §-st 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. TsMS § 422 lg 1 ja 2 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile

vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Kostjat on hoiatatud, et eel- ja kohtuistungile ilmumata jätmise korral võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Kostja on tulenevalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg-st 1 korteriühistu liige. Korteriühistu põhikirjast ning hageja esitatud tõendist kostja võlgnevuse ja kommunaalmaksete arvestuse kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 8 559,93 krooni. Hageja vähendas hagisummat 5 453,38 kroonini kuna kostja on menetluses võlga osaliselt tasunud. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 8 734 krooni: maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 750 krooni ja hagimenetluses - 1 050 krooni ning hagimenetluses tasunud õigusabikulu (1 534 + 3 900 + 1 500) 6 934 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni puhul 25 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 5 453,38 krooni. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 800 krooni ning arvestades asja keerukust ja mahtu, õigusabikulud 3 500 krooni, kokku 5 300 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Kohus jätab 01.03.2010 määrusega kostja vastuhagi läbivaatamata.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.