Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 26.02.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-09-29381/14
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 26.02.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1364

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-29381

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ingrid Hallas, sekretär Terje Üürike

Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2010.a. kell 15.00 Pärnu Rüütli tänava kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-29381

Tsiviilasi

Võlgniku pankrotiavaldus AS-i Renet pankroti väljakuulutamiseks ja avaldus saneerimismenetluse lõpetamiseks Saneerimiskava tühistamine, saneerimismenetluse lõpetamine ja pankroti väljakuulutamine Võlgnik: AS Renet, registrikood 10021279, asukoht Turba 27, Pärnu , e-post: [email protected] ; juhatuse liige: Arvo Põlluste; Ajutine pankrotihaldur: Andres Hermet, e-post: [email protected] ; Saneerimisnõustaja: Toomas Saarma, e-post: [email protected]

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg ja koht

18. veebruar 2010.a avalik kohtuistung Pärnus

RESOLUTSIOON

Juhindudes PankrS § 16 lg 1,2, § 17 lg 1, 2,3, § 23 lg 1, § 31, § 39 lg 1, § 85, § 86, § 150 lg 1 p 1, 2, 5 ning lg 2, SanS § 49 lg. 6, kohus määras:

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 29.09.2009.a määrusega kinnitatud AS RENET saneerimiskava, lõpetada AS Renet suhtes saneerimismenetlus ja vabastada Toomas Saarma AS-i Renet saneerimisnõustaja ametist.

2.Tühistada Pärnu Maakohtu 30.06.2009.a saneerimisemenetluse algatamise määrusega AS-i Renet suhtes kuni saneerimismenetluse lõppemiseni kohaldatud kohtumenetluste peatamine ja ettevõtja vara suhtes läbiviidavate täitemenetluste peatamine.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

2.Välja mõista Andres Hermet’i kasuks (a/a: xxxxxxxxxxxx) võlgniku pankrotivarast ajutise pankrotihalduri tasu xxxxx krooni (s.h. seaduses ettenähtud maksud, v.a. sotsiaalmaks) ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks xxxx.xx krooni (seitse tuhat ükssada kolmkümmend üks krooni ja 17 senti). Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada 15 päeva jooksul määruse saamisele järgnevast päevast määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu . Sisulised asjaolud AS Renet saneerimisavalduse alusel on kohus 30.06.2009.a algatanud saneerimismenetluse, määranud saneerimisnõustajaks Toomas Saarma ja 29.09.2009.a määrusega kinnitanud saneerimiskava järgmiseks 4 aastaks. Saneerimiskavaga ei kujundatud ümber pandiga tagatud nõudeid, kapitali- ja kasutusrendi nõudeid ega Maksu- ja Tolliameti nõuet, mille rahuldamine pidi toimuma vastavalt täiendavatele kokkulepetele saneerimiskava väliselt. 13.01.2010.a esitas AS Renet Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, milles palub algatada AS-i Renet suhtes pankrotimenetlus ja pankroti välja kuulutamise korras tühistada AS Renet saneerimiskava ja lõpetada saneerimismenetlus. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku põhitegevusalal: ehitustegevuses ja kaubabetooni tootmises nõudluse oluline vähenemine 2008.a ja 2009.a tekitanud võlgnikule tõsised likviidsusprobleemid ja võlgnevused hankijate, krediidiasutuste, samuti riigi ees. Vaatamata võlgniku jõupingutustele ei õnnestunud saneerimiskavaga ettenähtud toiminguid läbi viia. Seoses ehitusturu jätkuva langusega oli võlgnik sunnitud enamike töötajatega töölepingud erakorraliselt üles ütlema, mis tõi omakorda kaasa täiendavaid kulutusi. Samuti on võlgnikule jätnud olulises ulatuses tasumata isikud, kes on ostnud võlgnikult kaupu, mille tulemusena on AS Renet võlakoorem pärast saneerimiskava kinnitamist suurenenud. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on 05.01.2010.a otsusega tunnistanud kehtetuks võlgniku maksuvõla tasumise ajatamise 14.10.2009.a otsuse seose ajakava rikkumisega ja jooksvate võlgade tasumata jätmisega. Võlgade ja varade nimekirja kohaselt oli AS-il Renet bilansijärgselt pankrotiavalduse esitamise seisuga varasid jääkväärtusega 33 543 711.79 krooni ja kohustusi kokku 28 892 211.08 krooni ulatuses, s.h. maksuvõlg seisuga 04.01.2010.a summas 8 551 655.- kr. Kuigi võlgniku varad ületasid bilansijärgselt mõnevõrra kohustusi, leidis avaldaja, et varade turuväärtus võrreldes bilansijärgse väärtusega on madalam ja puudub varade müügivõimalus võlgnikule vähegi kasumlikult. Kuna võlgnikul puuduvad likviidsed varad oma igapäevakohustuste katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ning palub välja kuulutada võlgnik AS Renet pankroti. Menetluse käik Kohus määrusega 19.01.2010.a nimetas AS Renet pankrotimenetluses ajutiseks halduriks Andres Hermet’i.

2-09-29381 Ajutine haldur esitas kohtule 16.02.2010.a koostatud aruande, mille kohaselt ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutine haldur kinnitab oma nõusolekut jätkata pankrotihaldurina. 18.02.2010.a toimunud kohtuistungil ajutine haldur kinnitab aruandes esitatud, võlgniku varade ja võlgade koosseisu hindamisel ning majandusanalüüsil põhinevat järeldust, et äriühing on maksejõuetu. Ajutise halduri kogutud ja võlgniku poolt esitatud andmetele tuginedes on võlgnikul varasid 19.01.2010.a seisuga 19 304 000.00 krooni väärtuses, s.h.: 1) 19.01.2010 seisuga on võlgnikul pangaarvetel 261,69 kr ja sularahas kassas 168.35 kr, 2) nõuetest reaalselt laekumas ca 120 000 kr, 3) põhivarana arvel kinnistuid realiseerimisväärtusega ca 14,5 miljonit kr; 4) hooneid ja rajatisi (betoonisõlm) turuväärtusega ca 4 miljonit kr; 5) sõidukeid võimaliku turuväärtusega summas 543 000.- kr; 6) ehitusmaterjali ja tarvikuid väärtuses 10 945.21 kr, masinaid ja seadmeid jääkmaksumuses 26 361.- kr ning inventari (tööriistad) jääkmaksumuses 103 362.- kr. Ajutise halduri kogutud ja võlgniku poolt esitatud andmetele tuginedes moodustavad võlgniku võlad seisuga 19.01.2010.a kokku vähemalt 25 562 500.00 krooni, s.h. : 1) võlad tarnijatele vähemalt 1 627 476.81 kr , mis võib suureneda seoses liisinguvara realiseerimisest tekkida võiva müügikahjuga; 2) maksuvõlad koos viivisega seisuga 25.01.2010.a summas 7 325 382.97 kr; 3) võlad töötajate ees summas 595 903.79 kr; 4) laenukohustused AS SEB ees seisuga 03.02.2010.a summas 15 467 866.73 kr, millest põhivõlg 14 000 000.- kr; 5) muud kohustused – dividendivõlg 300 000.- kr, garantiilepingud summas 145 729.41 kr ja audiitorpäringu võlg 300.- kr. Äriühingu majandustegevus on lõpetatud, aktsionäridel puudub teadaolevalt tahe täiendavateks investeeringuteks, seega ei esine võimalust ettevõtte tervendamiseks ja senisel kujul jätkamiseks. Seega on kujunenud tänaseks välja olukord, kus võlgniku vara ei kata enam tema kohustusi, võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur hindab AS Renet püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks 2010 aasta jaanuari, mil Maksu- ja Tolliamet otsustas tunnistada kehtetuks võlgnik maksuvõla tasumise ajatamise otsuse ning võlgnik ei suutnud kinnitatud saneerimiskava enam täita. Maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on ajutise halduri hinnangul eelkõige üldine halvenenud majandussituatsioon ja sellega seotud ehitus- ja kinnisvaraturu oluline kahanemine 2008. ja 2009. aastal. Ajutine haldur esitab ka tasu taotluse, milles palub pankrotivarast välja mõista ajutise halduri tasu 21 töötunni eest summas 25 200 kr ja kulutused ajutise halduri tegevusele (bürookulu jms) summas 7 131.17 kr. Võlgniku esindaja tunnistab AS-i Renet maksejõuetust, mis tekkis järsust majanduslangusest, töötajatega on lepingud lõpetatud. Võlgnik on nõus pankroti väljakuulutamisega ja sellega, et pankrotihaldurina jätkab sama haldur. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud kohtuistungil ära ajutise halduri ja võlgniku esindaja, tutvunud ajutise halduri aruandega, leidis, et majanduslikust seisundist tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja tuleb pankrot välja kuulutada. Aruandes esitatud ajutise halduri järelduste kohaselt moodustavad seisuga 19.01.2010.a haldurile teadaolevad võlgniku varad ca 19,3 miljonit krooni, võlad aga kokku vähemalt 25,5 miljonit krooni, seega ületavad kohustused varasid vähemalt 6,2 miljoni krooni võrra. Võlgnikul puudub püsivalt maksevõime, mida kinnitab muuhulgas asjaolu, et võlgniku majandustegevus on

2-09-29381 lõppenud, töötajad vabastatud ning 29.09.2009.a kohtumäärusega kinnitatud saneerimiskava täitmine on katkenud vahendite puudumisel. Samuti tuleb AS-i Renet maksejõuetust eeldada PankrS § 31 lg. 4 ja 5 tuginedes, kuna pankrotiavalduse on kohtule esitanud võlgnik ise. Seega esinevad võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamise eeldused PankrS § 31 mõttes. Maksejõuetuse põhjusena nimetab ajutine haldur majanduslangusega seonduvat kriisi ehitus- ja kinnisvarasektoris. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse § 22 lg. 5 tähenduses. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast asub kohus seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Välja tuleb kuulutada AS-i Renet pankrot. Pankrotihalduriks määrata Andres Hermet, kes on selleks nõusoleku andnud, vastab PankrS § 56 sätestatud nõuetele ja on kinnitanud PankrS § 64 sätestatud vastutuskindlustuse olemasolu ning enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus, tuginedes Saneerimisseaduse § 49 lg. 6 sätestatule, vaatab võlgniku pankroti väljakuulutamise otsustamisel läbi ka saneerimismenetluse lõpetamise taotluse. Kuivõrd eeltooduga on leidnud tuvastamist, et saneerimiskavas ettenähtud lahendused ettevõtte majandusliku seisundi parandamiseks ei ole tulemusi andnud ja on siiski alust ettevõtja pankrot välja kuulutada, tuleb 27.08.2009.a seisuga koostatud ja Pärnu Maakohtu 29.09.2009.a määrusega kinnitatud AS-i Renet saneerimiskava tühistada ja saneerimismenetlus lõpetada. Menetluskulud PankrS § 150 lg. 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks tuleb võlgnikult välja mõista kokku 32 331.17 krooni, millest ajutise halduri tasu kokku 21 töötunni eest x 1200 krooni = 25 200 kr (sh. seaduses ettenähtud maksud, v.a. sotsiaalmaks) ja muud vajalikud kulutused moodustavad 7131.17 krooni. Silmas pidades ajutise halduri tasu maksimaalmäära PankrS § 23 mõttes (1500 kr tund) , on tasu suurus pankrotimenetluse mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud.