lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-59546/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 26.02.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-59546/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.02.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1036
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 8ViivisTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmineVÕS § 162 lg 1Leppetrahvi vähendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-09-59546/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.05.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Indrek Soots

Otsuse avalikult teatavaks-

26. veebruar 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni

tegemise aeg ja koht

kohtumaja kohtukantselei, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-09-59546

Tsiviilasi

AK hagi KK vastu põhivõla 20 000 krooni ja viiviste väljamõistmiseks

Hagi hind

20 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

hageja AK(isikukood XXX, elukoht XXX)

esindajad

hageja lepinguline esindaja Kaspar K kostja KK(isikukood XXX, elukoht XX) kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta M

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista KK võlgnevus 22 000 (kakskümmend kaks tuhat) krooni AK kasuks.
3.Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud võlgnevus tuleb KK tasuda AK igakuiste osamaksetena summas 1000 (üks tuhat) krooni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni võlgnevuse tasumiseni.

Jätta menetluskulud 10 % ulatuses AK kanda ja 90 % ulatuses KK kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-3867/10Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.11.2009.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 16.10.2007.a laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 20 000 krooni. Laenu tagastamise tähtajaks oli 01.09.2008.a. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tähtaegselt tagastamata jätmise korral tasuma viivist 12 % aastas. Kostja ei ole laenu tagastanud. 12.11.2009.a seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid 2880 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 20 000 krooni, viivised perioodi 01.09.2008.a – 12.11.2009.a eest summas 2880 krooni ja viivise 12 % aastas tagastamata põhisummalt alates 13.11.2009.a kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastus Kostja tunnistas põhivõlga summas 20 000 krooni. Viiviseid kostja ei tunnistanud. Hagiavaldus on kohtusse esitatud pahauskselt. Kostja ei ole võlgnevuse tasumisest kõrvale hoidunud. Ta on pakkunud hagejale korduvalt kokkuleppe sõlmimist ning soovinud võlgnevuse ajatamist. Hageja on keeldunud kokkuleppe sõlmimisest. Kostja majanduslik olukord on raske. Kostja on viimaseid kuid lapseootel ning ta on olnud pikka aega töötu. Seoses endise tööandjaga toimuva vaidlusega peab ta Eesti Töötukassale tagasi maksma töötutoetust. Ta peab tasuma võlgnevusi pangale ja korteriühistule. Lisaks on hageja, kas isiklikult või temaga seotud äriühingute kaudu, tekitanud kostjale kahju. Kokkuleppe sõlmimine mõistlikul ajal oleks peatanud viivise arvestuse. Kostja soovib võlgnevuse ajatamist selliselt, et ta peaks maksma hagejale vähemalt 300 krooni kuus. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 16.10.2007.a laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 20 000 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 01.09.2008.a. Laenulepingu punkt 6 sätestas, et juhul, kui laenusaaja ei tagasta laenusummat tähtaegselt tasub laenusaaja viivist 12 % aastas. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et ta ei ole laenu tagastanud ning tunnistas põhivõlgnevust summas 20 000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 20 000 krooni. Kostja on vaielnud viivisele vastu. Kostja on leidnud, et hageja on käitunud pahauskselt, kuna ei ole sõlminud temaga kohtuvälist kokkulepet, mis oleks peatanud viivise arvestuse. Kohus sellega ei nõustu. Asjaolu, et pooled ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele, ei anna alust väita, et kostja on tegutsenud pahauskselt.

VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Kohus leiab, et kostja poolne viiviste vaidlustamine on samaaegselt sisult ka viiviste vähendamise taotlus. Vastavalt VÕS § 162 lg 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. AS Ida-Tallinna Keskhaigla 14.10.2009.a tõendist nähtuvalt on kostja lapseootel. Kostja 07.01.2010.a laenukonto väljavõttest selgub, et tal on laenukohustus AS-i Swedbank ees 707 753,76 krooni ning arvelduskonto väljavõttest nähtub, et vabad rahalised vahendid puuduvad. Samuti on kostja sõlminud Eesti Töötukassaga 30.12.2009.a kokkuleppe, mille kohaselt ta peab igakuiselt tagasi maksma õigusliku aluseta saadud töötutoetust. AS-is SEB Pank olevast kostja arvelduskonto 07.01.2010.a väljavõttest selgub, et kostjal on kontol rahalisi vahendeid vähem kui 100 krooni. Arvestades kostja rasket majanduslikku seisundit, peab kohus põhjendatuks viivist vähendada. Kohus vähendab kogu hageja poolt nõutavat viivist 2000 kroonini. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivist 2000 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 22 000 krooni. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel summas 300 krooni kuus. Hageja sellega ei nõustnud. Kohus leiab, et kuna kostjal on raske majanduslik olukord, siis on põhjendatud pikendada kohtuotsuse täitmise tähtaega. Kohus peab põhjendatuks määrata igakuise osamaksu suuruseks 1000 krooni. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale koguvõlgnevus summas 22 000 krooni igakuiste osamaksetena summas 1000 krooni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni võlgnevuse tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetlukulud 10 % ulatuses hageja kanda ja 90 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja