Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue ja selle põhjendused. 01.04.2009.a. hagiavaldus. AS Eesti Ühispank, praeguse ärinimega AS SEB Pank ja Silvento OÜ (registri kood 11064121) sõlmisid 12.03.2007.a investeerimislaenu lepingu nr 2007 003995, mille alusel hageja andis eelpool nimetatud äriühingule laenu summas 5 200 000 Eesti krooni, intressimääraga Panga Eesti krooni laenude baasintress + 2 % aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 12.03.2017.a. Laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmiti 12.03.2007.a hageja ja A. M. vahel käendusleping nr 2007 004003 käendatava vastutusega maksimumsummas 1 500 000 Eesti krooni. Käenduslepingu punkti 4.4 kohaselt vastutab käendaja võlausaldaja ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki nõudeid, mis tekivad või võivad tekkida käenduslepingus nimetatud lepingu alusel. Laenulepingu punkti 5.2 alusel kohustus laenusaaja tagastama laenu tagasimaksmise kuupäevaks annuiteetgraafiku alusel. Alates 15.08.2008.a. ei ole Silvento OÜ ega kostja täitnud laenulepingujärgseid maksekohustusi nõuetekohaselt. Tulenevalt laenulepingu p-st 17.1.a) ja võlaõigusseaduse §-st 196 lg.2 teatas hageja laenusaajale ja kostjale laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest oma 30.12.2008.a. kirjaga. Kuna laenusaaja ega kostja ei tasunud võlgnetavat summat 14-ks jaanuariks 2009.a., lõpetas hageja ühepoolselt laenulepingu. Hageja esitas laenulepingu teiseks tagatiseks oleva REMONDI kinnistu (registriosa nr. 3352206, asukohaga Sauga alevik Sauga vald Pärnumaa) täitemenetluse avalduse 02.02.2009. Esimene enampakkumine alghinnaga 5 850 000 krooni (s.h. täituritasu summas 550 000 krooni) 19.03.2009.a. nurjus. Järgmine enampakkumine alghinnaga 4 585 000 krooni (s.h. täituritasu 185 000.- krooni) toimub 26.05.2009 kell 11.00

2 (5)

2-09-14488 kohtutäitur Rannar Liitmaa büroos (hageja 01.10.2009.a. avalduse järgi on enapakkumine nurjunud). Seisuga 30.03.2009.a. on panga nõuded OÜ Silvento vastu kokku summas 5 440 615 krooni (s.h. põhiosa 5 081 337.56, intressinõue 184 181.50 ja viivise nõue 175 095.34 krooni). Hagihind tuleneb panga nõudest laenusaaja vastu, millest on maha arvestatud laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu teise enampakkumise õnnestumisel SEB Pangale laekuda võiv maksimaalne summa 4 400 000 krooni. Lähtudes eeltoodust ning VÕS § 8 Ig-le 2, § 76 Ig-le 1, §-le 100-le, § 103-le, § 108 lg-le 1, § 142 lg-le 1, § 145 lg-le 1 hageja palub:

3 (5)

2-09-14488 AS Eesti Ühispank (praeguse ärinimega AS SEB Pank) ja OÜ Silvento (registrikood 11064121) sõlmisid 12.03.2007.a laenulepingu nr 2007 003995. Hageja andis OÜ Silvento laenu summas 5 200 000 Eesti krooni, intressimääraga Panga Eesti krooni laenude baasintress + 2 % aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 12.03.2017.a. Laenulepingu punkti 5.2 alusel kohustus laenusaaja tagastama laenu tagasimaksmise kuupäevaks annuiteetgraafiku alusel (tl 4-9). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et alates 15.08.2008.a. ei ole OÜ Silvento täitnud laenulepingujärgseid maksekohustusi nõuetekohaselt (sama selgub laenu maksete aruandest tl 64, 65). 30.12.2008.a. laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate kohaselt OÜ-le Silvento seisuga 30.12.2008.a. on laenulepingust tulenev võlgnevus põhivõla osas 136411.73 krooni, intressi osas 138378.89 krooni ja viivise osas 1933.70 krooni (kokku võlg 276724.32 krooni). Laenu jääk seisuga 30.12.2008.a. oli 5081337.56 krooni. Pank teatas, et ütleb lepingu erakorraliselt üles 14.01.2009.a. ja nõuab kogu laenusumma ennetähtaegset tagastamist, kui võlga ei tasuta 13.01.2009.a. (laenulepingu p 17.1. a, VÕS § 399 lg 1 p 1,2, § 396). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ Silvento on 30.12.2008.a. teate kätte saanud. Laenusaaja võlga ei tasunud. Seega AS SEB Pank poolt on laenuleping on üles öeldud 14.01.2009.a. VÕS § 195 lg 1 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 195 lg 5 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Seega tagastamiskohustus muutus sissenõutavaks alates lepingu ülesütlemisest. Kohustuse sissenõutavuse osas poolte vahel vaidlust ei ole. OÜ Silvento laenu tagastamiskohustust peale 14.01.2009.a. ei ole täitnud ning Pärnu Maakohtu 21.09.2009.a. määrusega on välja kuulutatud OÜ Silvento pankrot. OÜ Silvento pankrotimenetluses on hageja nõue tunnustatud summas 5885232.91 krooni. Vaidlust ei ole selles, et A. M. OÜ Silvento juhatuse liikmeks olemise kaudu on teadlik OÜ Silvento pankroti väljakuulutamisest, pankrotimenetluses nõuete esitamisest ja kaitsmisest. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest; lg 3 kohaselt käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Sama seaduse § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada; lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 146 lg 2 kohaselt põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale.

Hageja ja A. M. sõlmisid 12.03.2007.a. käenduslepingu nr 2007 004003. Käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 kohaselt heade kommete või avaliku

4 (5)

2-09-14488 korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kohtuistungil kostja tunnistas, et käenduslepingu punktid on poolte vahel läbi räägitud. Seega ei saa rääkida käenduslepingu sõlmimisest hageja poolt dikteeritud tingimustel. Samuti kohtuistungil selgus, et väide kostja raske seisundi ärakasutamisest äritegevuse arendamisel ja juhatuse liikmena laenuläbirääkimistel, on liialdatud. Kohus märgib veel, et need on jäänud ka paljasõnaliseks. Puuduvad objektiivsed andmed, et käenduse andmata jätmise korral, juhul kui OÜ Silvento ei oleks laenu saanud, kaasnenuks sellega rasked majanduslikud tagajärjed. Kohus asub seisukohale, et eeltoodut arvestades poolte vahel sõlmitud käendusleping ei ole heade kommetega vastuolus. 01.05.2009.a. kehtinud TsÜS § 97 kohaselt tehingu teinud füüsiline isik võis tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. Sama seaduse § 99 lg 1 p 1 kohaselt tehingu võis tühistada raskete asjaolude ärakasutamise korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Raskete asjaolude olemasolu korral käenduslepingu sõlmimisel tulnuks kostjal esitada sellekohane lepingu tühistamise avaldus teisele poolele. Kohtuistungil kostja esindaja selgitas kohtule, et seda ei tehtud teadlikult. Kohus jääb seisukoha juurde, et poolte vahel sõlmitud käendusleping ei ole heade kommetega vastuolus. Kostja ei ole esile toonud asjaolud, mis annaksid aluse asuda vastupidisele seisukohale. Kostja on võtnud endale vastutusriski põhivõlgniku poolt kohustuse mittetäitmise korral sõltumata põhivõlgniku poolt mittemaksmise põhjustest. Käendusega on tagatud laenuleping nr 2007 003995 (laenu suurus 5 200000.- krooni). Käenduslepingu p 4.4. kohaselt käendaja vastutab solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu lepingus nimetatud võlaõigusliku lepingu alusel; p 4.6 kohaselt käendusega on tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine, sealhulgas intresside, viiviste ja trahvide tasumise kohustus, samuti võlaõigusliku lepingu ülesütlemisega seotud kulude ja võla sissenõudmise kulude tasumise kohustused. Pooled leppisid kokku, et käendaja vastutuse maksimumsumma on 1500000.- krooni (tl 10-12). Käendaja A. M. vastutus tekkis automaatselt OÜ Silvento poolt kohustuse rikkumisest. Võlausaldaja võib käenduslepingust tuleneva nõude käendaja vastu esitada kohe pärast põhivõlgnikupoolset kohustsue täitmata jätmist. Hageja on 30.12.2008.a. saatnud käendajale teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta ja nõudnud võla, s.o. laenulepingust tulenev võlgnevus põhivõla osas 136411.73 krooni, intressi osas 138378.89 krooni ja viivise osas 1933.70 krooni (Laenu jääk seisuga 30.12.2008.a. 5081337.56 krooni.), tasumist kostjalt kui solidaarvõlgnikult. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on teate kätte saanud, samuti selles, et tagastamata laenusumma on 5081337.56 krooni, intress 184 181,50 krooni ja viivis 619 713,85 krooni (laenu maksete aruanne tl 64, 65). Seega ülaltoodu alusel hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista 1 500000.- krooni ( põhivõlg, millelt tasutud riigilõivu 85000.- krooni) hageja kasuks. Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks, siis menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Maili Tartu Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.