Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Heidi Padar (hageja) esitas Maie Kärsna (kostja) vastu hagi korteriomandi XXX , Tartus vabastamiseks (tl 4-5), sest kostja üürileping korteriomandi kasutamiseks oli lõppenud 09.01.2009. Peale hagi esitamist ning vastuse andmist hagile vabastas kostja 17.07.2009 korteriomandi. Kuna asjaolud on muutunud (korteriomand on vabastatud), kuid hagi alus (korteriomandi õigusliku aluseta kasutamine) on jäänud samaks, asendas hageja 12.10.2009 hagi eseme. Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriomandi XXX , Tartus omanik. Korteriomandi näol on tegemist tagastatud eluruumiga, mida kostja kasutas tähtajalise üürilepingu alusel, tasudes üüri 402 krooni kuus. Üürilepingu tähtaeg saabus 09.01.2009, kuid kostja jätkas korteriomandi kasutamist rohkem kui kuus kuud ning vabastas selle alles 17.07.2009, tasumata hagejale kulutuste ning korteriomandi kasutamise eest. Sellisest kostja käitumisest on hagejale tekkinud kahju, sest korteriomandi õigeaegselt vabastamata jätmise tõttu ei olnud hagejal võimalik korteriomandit uuesti välja üürida. Hageja, hinnanud erinevates kinnisvaraportaalides olnud sama piirkonna sarnaste korterite üüripakkumisi õigustamata kasutamise perioodi kestel, leiab, et mainitud ajal oli sarnaste korterite keskmine üürihind ca 2300 krooni kuus, millele lisandusid veel n.n kommunaalmaksed. Seega on hageja ainuüksi saamata jäänud üüri näol saanud kahju 13 800 krooni (6 kuud × 2300 krooni). Arvestades, et kostja lahkus korterist ilma kohtuotsuseta, vähendab hageja oma nõuet 10 000 kroonini ning palub selle kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista. KOSTJA VASTUS (tl 33-36) Kostja leiab, et hagi on alusetu ja põhjendamatu. 14.11.2008 teavitas kostja hagejat, et ei saa eluruumi vabastada, tehes ettepaneku üürilepingu pikendamiseks kuni 09.01.2010. Hageja andis vaikimisi sellele nõusoleku. Seega jätkus faktiline üürisuhe peale 09.01.2009. Kostja on seisukohal, et hageja on jätnud tõendamata kostja käitumise õigusvastasuse, kahju tekkimise ja selle suuruse ning põhjusliku seose kostja käitumise ja kahju vahel. Kostja märgib, et ei ole hageja suhtes õigusvastaselt käitunud. Samuti puudub kahju hüvitamise aluseks olev süü kahju võimalikus tekkimises. Hagejal lasub tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks, kuid hageja on jäänud oma nõude esitamisel paljasõnaliseks. Kuna hageja omandas eluruumi koos kehtivate üürilepingutega, tuli hagejal täita omapoolsed lepingulised kohustused, mida hageja ei teinud. Kostja tegi kõik võimaliku, et leida olukorrale lahendus ja saada endale teine eluruum. Selleks käis ta aastaid Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonnas. Vaatamata lubadustele pidi kostja kasutama linna poolt eraldatavat laenu. Laenuleping sõlmiti Eluasemefondiga 09.04.2009. Sõlmitud lepingu kohaselt oli kostjal kohustus vabastada eluruum kolme kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist, mida kostja ka tegi, andes võtmed hagejale üle 17.07.2009. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 47-48) Hageja jääb kõigi hagis esitatud seisukohtade juurde ning palub hagi rahuldada. Hageja arvates kostja eksib, kui leiab, et üürilepingu pikendamiseks piisas tema tahteavaldusest. Kostja selline seisukoht on meelevaldne ega tugine õiguslikule alusele. Hageja teatas kostjale tähtaegselt, et keeldub temaga üürilepingut pikendamast. Antud teadet kostja ei vaidlustanud. Seega lõppes üürileping 09.01.2009. Hagejale kuuluva korteriomandi edasine kasutamine kostja poolt oli õigusvastane. Kui kostja oleks korteriomandi vabastanud, saanuks hageja talle kuuluvat vara vabalt käsutada, elades seal ise, andes selle kasutamiseks perekonnaliikmele või üürides turuhinnaga välja. Hageja jääb hagis toodud kahjusumma tekkimise põhjenduse juurde, märkides, et kostja ei ole ka antud arvestusele vastu vaielnud, mistõttu tuleb 2300 krooni suurune üürisumma kuus võtta kahju arvestamisel aluseks. Hageja leiab, et hagi on põhjendatud, kostja õigusvastane käitumine ning sellest tulenenud kahju hagejale tõendatud ning seetõttu palub hageja hagi täies ulatuses rahuldada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Toimikust nähtuvad järgmised asjaolud:

hageja on korteriomandi XXX , Tartus omanik (tl 6); kostja kasutas hageja korteriomandit eluruumi üürilepingu alusel (tl 7-10). Vaidlus puudub selles, et tegemist oli tähtajalise üürilepinguga, mis kehtis kuni tähtaja lõppemiseni 09.01.2009; • hageja teatas 28.10.2008 kostjale notari vahendusel, et ta ei soovi lepingu pikenemist, paludes korteriomand vabastada hiljemalt 10.01.2009 (tl 11). Ülesütlemisavaldus sisaldas ülesütlemise vaidlustamise korda ja tähtaega. Kohtule ei ole teada, et kostja oleks ülesütlemise vaidlustanud üürikomisjonis või kohtus 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest. Seega ei kehtinud üürileping edasi senistel tingimustel; • kostja esitas 14.11.2008 ja 16.12.2008 hagejale üürilepingu pikendamise taotluse (tl 12, 21, 39, 40, 41), millest hageja 30.12.2008 keeldus (tl 13), viidates kindlale vaidlustamise korrale ja tähtajale; • 09.04.2009 asjaõiguslepingu alusel on kostja 14.04.2009 kantud kinnistusraamatusse korteriomandi Pärna 10-88, Tartus omanikuna (tl 22); • vaidlus puudub selles, et kostja jätkas hageja korteriomandi kasutamist peale üürilepingu lõppemist, tagastades eluruumi 17.07.2009. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lõikele 1 oli kostjal lepingu lõppedes kohustus eluruum hagejale tagastada, antud juhul 10.01.2009, kuid kostja oma kohustust ei täitnud. Sellest päevast alates kuni 17.07.2009 kasutas kostja eluruumi ilma õigusliku aluseta. Hageja on esitanud kohtule eluruumi tagastamisega viivitamisest tuleneva nõude, paludes kostjalt välja mõista üüri 10 000 krooni. Hageja nõuab kostjalt kuue kuu üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse eluruumi puhul tavaline, antud juhul 2300 krooni kuus. Kostja väitel tasus tema üüri ja kõrvalkulud kuni eluruumist lahkumiseni. Hagejal temale siis nõudmisi ei olnud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et talle on eluruumi tagastamise viivitamisega kahju üldse tekkinud. VÕS § 335 kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Vaidlus puudub selles, et kostjal ei olnud eluruumi kinnipidamisõigust. Samuti ei olnud kostjal üürilepingu lõppedes õigust eluruumi enam kasutada. Seega on hagejal õigus nõuda kostja käest üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, ka aja eest, kui kostja ei olnud eluruumi kasutuseks õigustatud. VÕS §-s 335 sätestatud regulatsioon lihtsustab oluliselt kahju hüvitamist, sest vastavat tasu võib nõuda ka siis, kui üürileandjale tegelikult kahju ei tekkinud. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ajavahemikus 10.01.2009 kuni 17.07.2009 oli XXX , Tartus sarnaste korterite keskmine üürihind 2300 krooni kuus. Seetõttu lähtub kohus hageja märgitud üüri suurusest, pidades seda samasuguses asukohas oleva samasuguse eluruumi puhul tavaliseks üüri suuruseks. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et hageja on vähendanud oma nõuet 10 000 kroonini. Kuivõrd kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub (tl 38), et kostja on nõutava perioodi jooksul maksnud hagejale üüri kokku 799,60 krooni (24.01.2009 396,20 krooni ja 23.02.2009 403,40 krooni), siis kuulub kahjuhüvitisena väljamõistmisele 9200,40 krooni (10 000 – 799,60). Ülejäänud maksekviitungid tuleb jätta tähelepanuta, kuna kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud iseseisvat nõuet hageja vastu eluruumile tehtud parenduste hüvitamiseks. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt summas 9200,40 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 • •

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude suuremas osas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.