lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-63515/5

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 25.02.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-63515/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.02.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1052
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Määruse tegemise päev ja koht

Viru Maakohus Fred Fisker

25.veebruaril 2010.a, Narva kohtumaja

Kohtuasja number Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad

2-09-63515 E C hagi V J ja N J vastu kahju hüvitamises Hageja: E C (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostjad: V J ja N J Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

1.Keelduda hageja E C hagiavalduse V J ja N J vastu menetlusse võtmisest.
2.Saata menetlusse võtmisest keeldumise määrus hagejale E C teadmiseks.
3.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-63515 kannab hageja E C.
4.Määruse jõustumisel tagastada hagi koos lisadega hagejale E C.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud E C esitas 30.11.2009.a Viru Maakohtule hagiavalduse V J ja N J vastu kahju hüvitamises. Viru Maakohus jättis 29.12.2009.a määrusega hagiavaldus käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 28.01.2010.a uue hagiavalduse teksti koos lisadega, käiguta jätmise määruses nimetatud puudused aga olid jäetud kõrvaldamata. Käiguta jätmise määruse selgitas kohus hagejale, et hagejal tuleb täpsustada nõudeid ja esitada tõendid faktiliste asjaolude tõendamiseks. Kohus märkis, et tõendite esitamisel tuleb hagiavalduses märkida, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse, kusjuures dokumentaalsed tõendid peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Samuti palus kohus käiguta jätmise määruses täpsustada kostjate andmed ning määrata hagihind ja vastavalt hagihinnale tasuda riigilõiv. Hageja tasus 26.01.2010.a riigilõivu 1000 krooni ning hagiavalduses märkis kahju hüvitamise suuruseks 5000 krooni.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Kohtumääruse põhjendused

1.TsMS § 3401 lg 1 ja 2 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus andis hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning selgitas, et kui hageja jätab kohtunõudeid täitmata ei võta kohus hagiavaldust menetlusse. Hageja puudusi ei kõrvaldanud.
2.TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagi menetlusse kui on rikutud hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-s 363. Kohus leiab, et hagi esitamisel on oluliselt rikutud TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Sellest tulenevalt haginõuded peavad olema selged ja ühemõistetavad. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt tuleb hagiavalduses märgita hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Kohus leiab, et hagiavalduse esitaja on oluliselt rikkunud TsMS § 363 lõige 1 p-st 3 tulenevaid vorminõudeid. Hageja nõuab kahju hüvitamist ning uues hagiavalduse tekstis märkis ka hüvitatava summa suurust – 5 000 krooni, kuid ei ole selgitanud, milles konkreetselt kahju seisnes, s.t kuidas on kahju tekkinud jne.
3.Vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 hagiavalduses tuleb märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Esitatud hagiavalduses puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kahju olemasolu, seega hageja nõuded ei ole piisavalt põhjendatud. TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Vastavalt sama seadustiku § 33 lg 1 kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Tähtaegselt esitas hageja hagiavalduse uue eestikeelse teksti, esitatud tõendid on aga võõrkeelsed ning ei ole viidatud, millist asjaolu millise tõendiga tõendatakse.
4.Hagiavalduses märgitud andmed kostja kohta ei võimalda kostja isiku tuvastamist, kuna hageja ei ole hagiavalduses märkinud kostja isikukoodi või sünniaega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p 1 ja lg 2 menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Füüsilise isiku kohta tuleb menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. TsMS § 371 lg 1 p 11 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Hageja ei täpsustanud kohtu nõudmisel kostjate andmeid.
5.TsMS § 371 lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hageja tasus 1000 krooni riigilõivu kahju hüvitamise nõudelt. TsMS § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega 2(3)

kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnast. TsMS § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 132 lg 1 järgi eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 25000 krooni. Esitatud hagiavaldusest selgub, et hagejal on kaks nõuet kostja vastu – kahju hüvitamise nõue suuruses 5000 krooni ning kanalisatsioonitorustiku eemaldamine, mis on mittevaraline nõue. Hageja ei ole aga märkinud hagihinda. TsMS § 363 lg 1 p 5 alusel märgitakse hagiavalduses hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. TsMS § 134 lg 1 järgi liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded ehk antud juhul oleks hagihind 30 000 krooni, millest tuleks tasuda riigilõivu 6 000 krooni. 6.Kohus selgitas hagejale, et kui hagejal ei ole võimalik maksta riigilõivu nõutud ulatuses, võib hageja taotleda riigilt selleks menetlusabi. Hageja ei ole aga menetlusabi taotlust esitanud.

7.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes TsMS § 3401 lg-st 2 keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
8.Kooskõlas TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ülaltoodust lähtuvalt menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-63515 tuleb jätta hageja E C kanda.

Fred Fisker Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja