2-09-71358/15 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

1.Viru Maakohtu 05.jaanuari 2010 määrusega algatati OÜ Helmikeskus pankrotimenetlus ning pankrotihalduriks määrati advokaat Hillar Villers. 04.02.2010 esitas ajutine pankrotihaldur aruande, milles palus juhul, kui võlausaldajad ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks vajalikku summat kohtu deposiiti, lõpetada OÜ Helmikeskus pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, nimetada OÜ Helmikeskus dokumentide hoidjaks N. K. ja mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Aruande kohaselt ei ole võlgnikul pooleli olevaid kohtuvaidlusi. Ajutine haldur andis nõusoleku AS-le Swedpank Liising lõpetada ennetähtaegselt kaks liisinglepingut, mille esemeks olid vastavalt Volkswagen Sharan ja Renault Master. Nende sõidukite turuhind on alla nende jääkväärtuse ning nimetatud vara arvelt ei ole võimalik pankrotivara suurendada. Võlgniku üldiseloomustus, andmed äritegevuse kohta. OÜ Helmikeskus asutati ja kanti registrisse 09.12.1998 osakapitaliga 40 000 krooni. Pankrotimenetluse algatamise ajal on võlgniku osanikeks võrdsetes osades: N.K. ja K.H.. Võlgniku juhatus on üheliikmeline ning juhatuse liikmeks on alates äriühingu asutamisest N.K.. Äriühing tegutses alates tema asutamisest ehitusvaldkonnas. 2009 on juhatuse liikme seletuste kohaselt osutatud ka turismiteenust 2006. majandusaasta lõpetas äriühing ligikaudu poole miljoni krooni suuruse kasumiga. Alates 2007. majandusaastast on äriühingu majandustegevus olnud kahjumlik ning kahjum on iga aastaga suurenenud. Äriühingu omakapital muutus negatiivseks 2008. majandusaastal. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on võlgnikul üks töölepinguga töötaja, kes viibib lapsehoolduspuhkusel ning keda ei ole seetõttu koondatud. Ülejäänud töötajad on äriühingu juhtkond koondanud, kuid neile on välja maksmata lõpparved. OÜ Helmikeskus viimase 4 aasta majandustulemused vastavalt võlgniku poolt esitatud ja registrites kajastatud raamatupidamise andmetele Aasta

Danske bank, konto nr 334271330000 kontojäägiga 0,00 krooni. Sularaha pankrotimenetluse algatamise seisuga kassas ei ole. Kokku moodustavad võlgniku rahalised vahendid seisuga 05.01.2010 45 krooni. 1.2 Nõuded ostjate vastu Võlgniku raamatupidamise andmetel on OÜ-l Helmikeskus nõudeid ostjate vastu seisuga 05.01.2010 kokku summas 10 200,00 krooni. Tegemist on nõudega UU Hanzaliizi Plast vastu. Võlgnik ei tunnista nimetatud arvet ja ei ole seda siiani tasunud, mistõttu tuleks nimetatud nõude sissenõudmiseks pöörduda kohtu poole. Nõude sissenõudmine vajab täiendavaid vahendeid. 1.3 Muud nõuded ja ettemaksed Muud nõuded ja ettemaksed OÜ-l Helmikeskus puuduvad. 1.4 Varud Võlgniku poolt esitatud andmete ja ajutise halduri poolt tuvastatud andmete alusel puuduvad Võlgnikul pankrotimenetluse alustamise seisuga varud. 1.5 Materiaalne põhivara Võlgniku poolt esitatud ja ajutise halduri poolt tuvastatud andmete põhjal puudub Võlgnikul pankrotimenetluse algatamise seisuga materiaalne põhivara. Puudub samuti registreerimisele kuuluv kinnis- ja vallasvara. Seisuga 31.08.2008 oli võlgnikul materiaalset põhivara jääkmaksumusega summas 3 278 304 krooni, millest Võlgniku suuliste seletuste kohaselt 3 201 249 krooni moodustas kapitalirendis olev liisingfirmale kuuluv vara ja 77 055 krooni moodustas muu põhivara, mille koosseisu ei oska Võlgnik täpselt nimetada. Seisuga 31.12.2009 on Võlgnikule kuuluva põhivara jääkmaksumus 0,00 krooni ja Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt äriühingul põhivara pankrotimenetluse algatamise seisuga puudub. Kapitalirendis olnud vara on tagastatud liisingfirmale ning muu vara on üle antud võlausaldajatele täitmata kohustuste katteks. Pankrotimenetluse algatamise seisuga Võlgnikul põhivara puudub. 1.6 Bilansivälised varad Võlgniku poolt esitatud ja ajutise halduri poolt tuvastatud andmete põhjal puuduvad Võlgnikul pankrotimenetluse algatamise seisuga muud bilansivälised varad. 1.7 Vara koormamine Võlgniku vara ei ole koormatud üüri-, rendi-, pandi-ega muude lepingutega. Ajutine haldur hindas OÜ Helmikeskus vara ja õiguste võimalikuks pankrotimenetluse algatamise seisuga maksimaalselt 10 245,00 krooni.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et avaldus, pankrotimenetluse lõpetamiseks OÜ Helmikeskus pankrotti välja kuulutamata seoses raugemisega, tuleb rahuldada. Vastavalt PankrS § 29 lg.1 lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on OÜ Helmikeskus vara ja õiguste võimalikuks väärtuseks 10 245 krooni. Kontojääk on 45 krooni ja sularaha kassas ei ole. Pankrotihaldur ei välista PankrS § 110-114 sätestatud tagasivõitmise või tagasinõuete tekkimise võimalusi, kuid kuna Võlgnik ei esitanud kõiki dokumente ja esitatud dokumendid on segased ja pealiskaudsed ning kuna võlausaldajad või kolmas isik ei olnud nõus tasuma deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks, peab kohus halduri taotlust, menetluse lõpetamiseks pankrotti väljakuulutamata seoses raugemisega, põhjendatuks. PankrS § 23 lg.1 ja 2 tulenevalt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti õigus nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ning keerukust ning ajtise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamisealuseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg.4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg.6 kohaselt kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Haldur taotleb halduri tasu ja kulutuste väljamõistmist summas kokku 16 024 krooni, millest halduri tasu on 11 000 krooni (lisandub sotsiaalmaks 33%, so 3630 krooni) ja ajutise halduri poolt kantud kulutused 1394 krooni. Antud juhul võlgnikul oli kassas üksnes 45 krooni ning see kulub suure tõenäosusega konto teenindamiskuluks.