Tsiviilasi nr.2-09-21191
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-09-21191
Tsiviilasi
B hagi Aktsionerno droujestvo S vastu kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja B, asukoht xxx esindajad
Hageja esindaja patendivolinik Kristjan Leppik, PB Turvaja OÜ, Liivalaia 22 Tallinn 10118 Kostja Aktsionerno droujestvo S, asukoht xxx Kostja esindaja patendivolinik Villu Pavelt, PB Lasvet OÜ Suurtüki 4a Tallinn 10133
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nimele on 26.09.19997 esitatud taotluse alusel 18.01.1999 registreeritud Eesti kaubamärk N (reg nr xxx) klassis 5 järgmiste kaupade osas: anti-hypertensive pharmaceutical products, ning 14.08.2001 registreeritud rahvusvaheline kaubamärk N (reg nr 766091) klassis 5 kaupadele anti-hypertensive pharmaceutical products. Eesti patendiamet tegi 22.12.2005 otsuse, millega otsustati registreerida kostja rahvusvaheline kaubamärk Solipril + kuju (reg. Nr 877247) klassis 5 järgmistele kaupadele: pharmaceutical and veterinary preparations; sanitary preparations for medical purposes; dietic substances adapted for medical use. Hageja esitas 02.01.2007 tööstusomandi apellatsioonikomisjonile (TOAK) vaidlustusavalduse, mis jäeti 09.02.2009 otsusega nr 1044-o rahuldamata. Hageja esitas 11.05.2009 kohtule hagiavalduse, milles palus tuvastada kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud.
Hageja leiab, et TOAK-i otsus ning patendiameti otsus kostja kaubamärgi registreerimise kohta on ebaseaduslikud, sest esinevad õiguskaitset välistavad asjaolud ja KaMS § 10 lg 1 p 2 kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kaubamärkide äravahetamiseni sarnasuse tõenäosuse hindamisel tuleb analüüsida nii kaubamärkidena kasutatud tähiste kui ka kaupade äravahetamiseni sarnasust. Sellisele seisukohale on jõudnud Euroopa Kohus oma 29.09.1998.a otsuses kohtuasjas Canon Kabushiki Kaisha vs MetroGoldwyn Mayer Inc (C-39/97). Üldiselt on teada, et sarnaste või samaliigiliste kaupade puhul on tarbija eksitamise tõenäosus suurem kui seda eriliigiliste kaupade tähistamiseks kasutatavate kaubamärkide puhul, Hageja varasemad kaubamärgid on registreeritud klassis 5, farmatseutilised antihüpertensiivsed eritooted kostja hilisemat kaubamärki soovitakse registreerida klaasis 5, farmatseutilised- ja veterinaarpreparaadid; meditsiinilised hügieenipreparaadid ja meditsiinilised dieetained. Hageja arvates on tegemist samaliigiliste kaupadega. Kaupade ja teenuste puhul tuleb KaMS õ 12 lg 2 p 2 järgi lähtuda registrisse kantud kaupadest mitte laiendada või kitsendada kaubamärgi õiguskaitse ulatust. Kaupade sarnasuse hindamisel tuleb arvestada nende lõpptarbijaid, kasutusmeetodeid, kas kaubad on üksteist täiendavad vi konkureerivad. Piisab ühe tunnuse esinemisest, kui see avaldub piisavalt tugevalt, et pidada kaupu samaliigilisteks. Vaidlusalused kaubad on farmaatsiatooted, mida kasutatakse haiguste ennetamiseks, mille sihtgrupiks on patsiendid ja arstid, haiglad ning mille jaotuskanaliks on peamiselt apteegid. Hageja leiab, et seetõttu on tegemist samaliigiliste kaupadega. Kostja kaupade loetelu on laiem ja hõlmab hageja kaupu, mille suhtes hagejal on õiguskaitse olemas. Kaubamärkide võrdlemisel tuleb lähtuda kaubamärkide üldmuljest, vaadeldes tähiste domineerivaid elemente kogumis, hinnata domineerivate elementide mõju üldmuljele. Määravaks ei ole mitte kaubamärgi osade erinevus või sarnasus. Hageja sõnaline kaubamärk N assotsieerub kostja kaubamärgi kõige domineerivama osaga, milleks on sõna SOLIPRIL. Kostja kaubamärgile kujundusliku elemendi, tavaliste värvide lisamine ei muuda tähist selgelt eristatavaks teistest tähistest. Minimaalse kujunduse lisamine ei moodusta uut muljet võrreldes hageja varasema kaubamärgida. Mõlema kaubamärgi puhul domineerib sõnaline osa. Kostja kaubamärgi puhul puuduvad kujunduses pilkupüüdvad
originaalsed kujunduslikud elemendid, mis lisaksid eristatavuse mõõdet. Sõnaline osa on vaidlusaluste kaubamärkide peamine ja identifitseeriv element. Visuaalsel vaatlusel on selge, et võrreldavate sõnade kaashäälikud S-L-PR-L ja N-L-PR-L on osaliselt identsed, erinedes üksnes ühes tähemärgis ning identsed paigutuses. Võrreldavate sõnade täishäälikud -O-I--I ja -O-I--E on osaliselt identsed ja identsed paigutuses, tähistes on identne arv tähti ja silpe. Sõnades on kokkulangevus kuues tähes kaheksast e 75 %. Foneetilise sarnasuse välja selgitamisel tuleb arvestada, et mõlemal sõnal on rõhk viimasel silbil, täishäälikud „I“ ja „E“ on ekvivalentsed ning hääldamisel jääb määravaks viimane kaashäälik, heliline „L“. Sõnades esinevad minimaalsed erisused ei muuda sõnu foneetiliselt piisavalt erinevaks, et tarbijal ei tekiks tähiste segiajamise ohtu. Üksikute sarnase sufiksiga sõnamärkide registreerimine siseturu ühtlustamise ameti poolt, mis ei kontrolli kaubamärgi registreerimisel vastuolu varasemate kaubamärkidega, ei tõenda, et sarnase sufiksi kasutamine farmaatsiapreparaatide puhul oleks valdav. Mõlema tähise puhul on tegemist farmaatsia valdkonnas otsese tähenduseta tähistega, mistõttu semantiline aspekt nende eristamiseks tarbijal puudub. Tähenduse puuduse tõttu ei teki keskmisel tarbijal mõttelisi seoseid ega kujutluspilte ning tähiste võrdlemine kontseptuaalsest aspektist ei oma käesolevas asjas tähtsust. Tähendust mitteomavate sõnade puhul ei ole kuidagi tõendatud, et rohkem tarbija tähelepanu pööratakse sõna esimesele osale. Hageja leiab, et tavatarbija ei seosta sõnalõppu „pril“ selle meditsiinilis-teadusliku põhjendusega, mis kostja on sellele andnud.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et kaubamärgi Solipril+kuju osas ei esine KaMS § 10 lg 1 p2 sätestatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid. KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestab kaubamärkide äravahetamiseni tõenäosuse e riski, et avalikkus võib uskuda, et kaubad või teenused tulenevad samalt ettevõtjalt või temaga majanduslikult seotud ettevõttelt. Kaubamärkide äravahetamise sarnasuse hindamisel tuleb arvestada kõikide asjakohaste faktoritega, nii foneetilise, visuaalse kui kontseptuaalse sarnasusega ning hinnang peab tuginema üldisele, tarbijal kaubamärgist tekkivale kujutluspildile. Arvestada tuleb võrreldavaid kaubamärke tervikuna, pöörates erilist tähelepanu tähiste eristusvõimelistele ja domineerivatele komponentidele. Euroopa Kohus on hageja viidatud kohtulahendis asunud seisukohale, et kaubamärkide sarnasus ja kaupade sarnasus on omavahelises vastastikkuses seoses selliselt, et mida sarnasemad on võrreldavad kaubamärgid, seda erinevamad peavad olema kaubad ja vastupidi. Kostja leiab, et hageja ei ole võrrelnud vaidlusaluseid kaubamärke tervikuna vaid osade kaupa, arvestatud ei ole kaubamärkide kujunduslikke elemente. Vaidlusalused kaubamärgid ei ole visuaalselt ega foneetiliselt sarnased, kontseptuaalset tähendust sõnad otseselt ei oma. Visuaalsel võrdlusel jääb silma, et hageja kaubamärgil on minimaalne kujundus või puudub see üldse, kuid kostja kaubamärk on kombineeritud kaubamärk, kus õiguskaitse on nii sõnalisel kui ka kujunduslikul osal. Kostja kaubamärk on kaitstud spetsiifilises värvikombinatsioonis. Hageja ei ole kaubamärkide võrduses kordagi rõhutanud kostja kaubamärgi kujunduslikku aspekti, esitatud võrdlused lähtuvad üksnes kaubamärgi sõnalisest osast. Kujunduslik graafiline element eriomases värvikombinatsioonis kujundab olulisel määral kaubamärgi üldmuljet. Hageja kaubamärgil kujunduslik pool puudub, seega ei ole kahtlust, et kostja kaubamärgi kujunduslik osa võimaldab tarbijal eristada hageja ja kostja kaubamärke.
Tähenduseta sõnaliste markide puhul keskendub tarbija tähelepanu eelkõige sõnamärgi algusosale. Vaidlusaluste kaubamärkide sõnalise osa algus on erinev, samuti on erinev sõnalõpp. Sõnade erinevused loovad kaubamärkidest selgelt erineva üldmulje. Sõnalõppu „prel“ kasutatakse mitmetes teistes kaubamärkides nagu näiteks DIAPREL, PAPVERPREL, SUPREL, PREL, LERCAPREL, CHISPREL, ISUPREL, mis kõik omavad Eestis õiguskaitset. Sõnalõppu „prel“ kasutatakse 5 klassi kaupade puhul laialdaselt, seega jääb see kaubamärkide eristusvõime aspektist tahaplaanile. Kaubamärke tuleb võrrelda tervikuna mitte sarnaselt hagejale kaubamärgi sõnalist osa kaas- ja täishäälikuteks lahutades. Puudub igasugune alus arvata, et tarbijad asuvad kaubamärkide sõnalist osa silbitama või kaashäälikuteks jagama. Sõnade hääldamisel on rõhud nii esimesel kui viimasel silbil ning kõlama jääb just asjaomaste kaubamärkide erinevad algus ja lõpuosad. Sõnas „solipril“ hääldub silp „so“ ja „i“ helilisemalt kui sõnas „n“ häälikud „no“ ja „e“. Konsonant „l“ ei saa jääda heliliselt kõlama, sest kaashääliku moodustamisel õhuvool kõnetraktis takistub. Häälik „l“ on küll tajutav, kuid üldmulje aspektis see ei domineeri. Kontseptuaalne sarnasus sõnade vahel puudub, sest neil ei ole otsest tähendust. Eesti tarbija võib seostada kostja kaubamärgi sõnalist osa hispaaniakeelse baassõnaga „sol“ ( päike) ja sõnalõpp „pril“ võib farmaatsiavaldkonnaga kursis olevale inimesele viidata asjaolule, et tegemist on angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorite hulka kuuluva ravimiga. Kaubamärkide piisava erinevuse korral võivad tähised ka identsete kaupade puhul paralleelselt koos eksisteerida ilma, et esineks nende äravahetamine tarbijate poolt. Kostja kaubamärgi kaupade loetelu on oluliselt laiem, kui hageja kaubamärgi kaupade loend. Hageja õiguskaitse ulatub üksnes 5. klaasi kuuluvatele eritoodetele, siis kostja kaubamärk katab laiema toodete ulatuse. Hageja kaubamärgi õiguskaitse on äärmiselt kitsas ja spetsiifiline. Ravimid on tooted, mille puhul on tarbija tähelepanu kõrgendatud. Hageja toodete puhul on tegemist retseptiravimitega, mida tarbijad omandavad arsti või apteekri järelvalve all.
Kohus arutas poolte nõusolekul asja kirjalikus menetluse ning leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Pooled ei vaidle kohtuasja faktiliste asjaolude üle. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased ning selle üle, kas tegemist on samaliigiliste kaupade ja teenustega. Asja lahendamiseks on esmalt vaja analüüsida hageja ja kostja kaubamärkide erinevuste olemasolu ning seejärel kaupade erinevuste olemasolu. Õige on seisukoht, et olukorras, kus kaubamärgid on erinevad, ei ole vaja menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt enam analüüsida kaupade sarnasust või erinevust. See on vajalik vaid siis, kui tegemist on äravahetamiseni sarnaste kaubamärkidega. Sellises olukorras tuleb kohtul edasi analüüsida, kas tegemist on ka identsete või äravahetamiseni sarnaste kaupadega. KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Kaubamärkide võrdlemisel tuleb lähtuda kaubamärgist kui tervikust ning seda tuleb teha lähtuvalt tarbija positsioonist. Tarbijaks tuleb käesolevas asjas pidada isikuid, kes vaidlusaluseid kaupu tarbivad st arste, apteekreid ning patsiente. Tarbija puhul tuleb eeldada, et ta on piisavalt informeeritud ja tegutseb teadlikult. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ravimite ja meditsiinipreparaatide puhul ei toimu ostmine
ja kaupade vahel valiku tegemine spontaanselt nagu näiteks toiduainete puhul. Kaubamärkide segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kostja kaupade puhul on tegemist retseptiravimitega. Kabumärgi õiguskaitse ulatub KaMS § 12 lg 1 p 2 järgi kaubamärgi registrisse kantud reproduktsioonile, mis tähendab, et käesolevas vaidluses tuleb võrrelda hageja sõnamärki N ja kostja kombineeritud kaubamärki Solipril+kuju tervikuna. Sõnadel „solipril“ ja „n“ puudub tähendus, seega ei ole võimalik neid semantilisest aspektist võrrelda. Foneetiliselt on mõlemal sõnal rõhk viimasel silbil, kuid sõna alguses olevad häälikud „s“ ja „n“ hääldatakse eesti keeles välja ning seetõttu on sõnad selgelt eristatavad. Ravimite, eriti retseptiravimite ostmisel, ei toimu ostusooritus üksnes suuliselt, seetõttu ei ole kaubamärkide foneetiline aspekt määrava tähtsusega. Kohus leiab, et kõige olulisem kaubamärkide võrdlemisel on visuaalne aspekt. Mõlema kaubamärgi puhul on sõnaline osa domineeriv ja kujunduslik osa hageja kaubamärgil üldse puudub ning kostja kaubamärgi kujunduslik osa on tagasihoidlik. Samas on kujunduse olemasolu piisav, et anda koos sõnalise osa erinevusega kostja kaubamärgile selge eristatavus hageja kaubamärgist. Kohus asub seisukohale, et tervikuna võrreldes ei ole vaidlusalused kaubamärgid äravahetamiseni sarnased. Kaupade võrdlemine ei ole menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt enam vajalik. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.