Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Mittevaieldavad asjaolud Hageja ja kostja vahel oli 08.08.2008.a sõlmitud tähtajatu tööleping nr 2008, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle prügiveoautojuhi abi ametikohale 11.08.2008.a (töövaidluskomisjoni toimik lk 5-7, 20-23). Tööleping lõpetati 02.09.2009.a seoses ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, mille kohta koostati töölepingu lisa nr 4 (TVK t lk 8). Menetluse käik: Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus: - tühistada talle 17.08.2009.a koostatud hoiatus; - muuta tööandja ülesütlemisavaldusega töölepingu erakorraline ülesütlemine õigustühiseks, - muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut ning lõpetada tööleping TLS § 91 lg 1 alusel tööandjapoolsete lepingutingimuste rikkumisega; - mõista kostjalt välja osaliselt saamata jäänud töötasu ületunnitöö eest summas 12 240 krooni; - mõista kostjalt välja kolme kuu hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel. Töövaidluskomisjon tegi asjas otsuse 14.10.2009.a (t lk 6-7), millega rahuldas hageja avalduse osaliselt: tunnistas töölepingu ülesütlemise tühiseks ja luges töölepingu lõppenuks 02.09.2009.a, mõistis välja hüvitise 2 kuu keskmise töötasu ulatuses 14 158 krooni. Otsusega jäeti rahuldamata nõue ületunnitasude osas. Taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks esitas kostja ja kohus võttis 08.12.2009.a määrusega menetlusse järgmised nõuded: töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamine ja hüvitise saamine. Taotlust ei esitanud hageja, seega on töövaidluskomosjoni otsus Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (IVLS) § 25 lg 1 teise lause kohaselt ületunnitasu nõude rahuldamata jätmise osas jõustunud.Kohus on nimetatud osas töövaidluskomisjoni otsusega seotud ning ei anna hinnangut nõude osqas esitatud seisukoahle ja tõenditele. Hageja nõue ja põhjendused Hageja nõude kohaselt koostati talle 17.08.2009.a hoiatus tööülesannete mitte korraliku täitmise eest. Hageja ei olnud hoiatusega nõus ja soovis olukorda selgitada, kostja aga sellest keeldus. 02.09.2009.a esitas kostja hagejale töölepingu lisa nr 4, milles teatas, et ütleb töölepingu üles seoses TLS § 88 lg 1 p 3. Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemine on alusetu ja tööleping tuleks lõpetada TLS § 91 lg 1 alusel. Hageja oli avalduses seisukohal, et tööandja ei ole järginud TsÜS § 69 ja TLS § 95 lg 2- ei ole talle teinud ülesütlemisavaldust ega ole ülesütlemist põhjendanud. Samuti märkis hageja, et on täitnud tööülesandeid ja käitunud ausalt. Hageja on tööülesandeid täites järginud hea usu põhimõtet. Inimesed on pahased prügipoliitika peale ja teevad prügiveoautol töötajate töö raskeks- ähvardatakse, keelatakse kinnistule sisenemine ja konteineri tühjendamine. Kui aga konteinerit ei tühjendata, fikseerib tööandja selle kui töötaja töökohustuste rikkumise ja keeldub selgitusest. Kuna tööleping tuleks lõpetada tööandja poolsete kohustuste rikkumise tõtu, palus hageja TLS § 100 lg 4 alusel endal välja mõista hüvitise kolme kuu keskmise palaga ulatuses. Kohtuistungil tunnistas hageja oma eksimusi seoses valede konteinerite tühjendamisega, kuid leidis, et eksimused on vabandatavad: konteineritel ei ole peal numbreid ja seetõttu on õige konteineri kindlaks tegemine vahel raske, samuti ei asu need alati aadressil, mis on antud. Tapa linna piirkonda teenindas hageja alates märtsis ja seetõttu polnud pidanud neid konteinereid varem tühjendama. Tööandja soovitus kahtluse korral helistada kliendile või tööandja klienditeenindusse, ei toimi, sest klient käsib tulla tagasi hiljem ja klienditeenindaja

ei tea kohalikke olusid. Seda, miks tühjendas 24.08.2009.a vale konteineri (tühjendada tuli metallkast, kuid võttis plastkasti), hageja selgitada ei osanud, arvas vaid, et kuna plastkonteiner oli täis. Hageja märkis korduvalt, et teda ei ole rikkumiste tõttu varem hoiatatud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et tööleping on üles öeldud õiguspäraselt ja põhjendatult. Hageja kohustuseks oli ametijuhendi p 5.1. kohaselt muuhulgas tööülesannete kvaliteetne teostamine vastavalt otsese juhi ja autojuhi korraldustele. Prügiveoautojuhi abi tööülesandeks oli veolehe alusel tuua konteiner autoni, tühjendada konteiner ja paigutada konteiner samale kohale, kus see asus. Samuti oli abi kohustuseks autojuhile öelda, kui suur oli konteiner, kas seal oli sobimatuid jäätmeid, kas konteiner oli ületäitunud vms. Hageja on kahel korral rikkunud tööülesandeid: 10.08.2009.a tühjendas hageja Tapa linnas kahte vale konteinerit jättes õiged konteinerid tühjendamata (xxxxxxxx konteineri asemel xxxxxxxx konteineri ja xxxxxxxxx asemelxxxxxxxx konteineri) ning 24.08.2009.a jättis samuti Tapa linnas tühjendamata OÜ Saiaäri konteineri ning tühjendas vale konteineri. 10.08.2009.a rikkumise eest tehti hagejale kirjalik hoiatus 17.08.2009.a. Kuna rikkumine kordus, siis otsustas kostja töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel üles öelda. Ülesütlemisavaldus vormistati 02.09.2009.a ja samal päeval sai hageja selle allkirja vastu ka kätte. Kostja leidis, et hageja oleks pidanud tegema kokkulepitud tööd ja täitma täpselt tööandja seaduslikke korraldusi ehk siis veolehe alusel tühjendama ettenähtud konteinerid. Tapa vald on pöördunud kostja poole pretensioonidega, et konteinerid on jäetud tühjendamata, mistõttu see on kahjustanud kostja mainet ja põhjustanud klientide usaldamatuse kostja vastu. Konteinerite tühjendamata jätmine võib kostjale kaasa tuua lepingujärgse leppetrahvi ja raskendada uute lepingute saamist. Kostja leidis, et töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 1 alusel puudub alus, sest kostja ei ole töölepingu tingimusi rikkunud ja seega tuleb hageja nõue hüvitise saamiseks jätta rahuldamata. Kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et kahtluste korral on autojuht või tema abi kohustatud telefoni teel täpsustama, milline konteiner tuleb tühjendada. Konteineritele numbrite panemist ei saa prügiveofirma kohustada, sest seda ei ole vallaga sõlmitud lepingus. Veolehel on antud selgitus, kus konteiner asub, kui ei ole nähtavas kohas. Kostja selgitas ka, et hagejale on tehtud 17.08.2009.a kirjalik hoiatus, mistõttu on arusaamatu tema väide, et teda ei ole varem hoiatatud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erekorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Hageja töötas kostja juures prügiveoautojuhi abina. Tema tööülesanded olid fikseeritud ametijuhendis (TVK t lk 10-11). Ametijuhendis ei ole aga märgitud, milliseid tööülesandeid hageja konkreetselt täitma pidi (nt. autojuht juhib autot). Pooled ei vaidle aga töö sisu üle, milleks oli prügikonteinerite tegelik tühjendamine st. konteineri toomine autoni, tühjendamine ja konteineri tagasi viimine kohta, kust see seisis. Konteinerid tuli tühjendada vastavalt veolehele, millele tuli teha ka märked tühjendamise ja võimalike probleemide kohta (nt kas oli sobimatuid jäätmeid vms). Seega anti prügiveoauto juhile ja tema abile igal päeval

konkreetsed tööülesanded veolehe kujul. Kostja on esitanud kahe päeva, 10.08 ja 24.08.2009.a, veolehed (TVK t lk 28-32). Hageja jättis just nimetatud päevadel oma tööülesanded nõuetekohaselt täitmata. Hagejale on 17.08.2009.a tehtud noomitus tööülesannete täitmata jätmise eest (TVK t lk 27). Hoiatusest nähtub, et tööülesannete täitmata jätmine seisnes selles, et hageja 10.08.2009.a tühjendas Tapa linnas xxxxxxxx konteineri asemel xxxxxxxx konteineri ja samuti Tapa linnas xxxxxxxxx konteineri asemelxxxxxxxxkonteineri. 10.08.2009.a veolehelt on näha, etxxxxxxxxxxkonteineri osas on täpsustav märge, et konteiner asub xxxx tänaval; xxxxxxxxx osas mingit täpsustust ei olnud. Hageja ei eitagi, et tühjendas valed konteinerid- põhjenduseks tõi, et konteineritel ei olnud numbreid ja ajas konteinerid segi, sest tühjendas neid emaskordselt. Lepingu ülesütlemiseni viis tööülesannete rikkumine 24.08.2009.a, kui hageja tühjendas vale konteineri ja jättis tühjendamata OÜ Saiaäri konteineri asukohaga Tapa linn xxxxxxx. Nimetatud konteineri osas on veolehel märge, et tegemist on metallkonteineriga ja tühjendus on 1x kuus. Hageja põhjendas eksimist sellega, et konteiner ei olnud täis. Kohus leiab, et hageja on tööülesandeid rikkunud. Kostja esitatud tõenditest Tapa linnas xxxxxxxx ja xxxxxxxxtühjendussageduse kohta (t lk 28-30) nähtub, et nimetatud objekte ei teenindanud hageja esmakordselt – xxxxxxx tühjendus toimus igakuiselt,xxxxxxxxx oma aga oli toimunud hageja poolt vähemalt mais. Seega pidi hageja teadma, millised on konteinerid ja millised on nende paiknemise iseärasused. xxxxxxxxxxosas oli tühjendus tõepoolest esmakordne (eelmine tühjendus veebruaris, hageja alustas selles piirkonnas märtsist). Kostja selgitas, et klientidel ei ole kohustust konteineritele maja numbrid märkida. Sellist kohustust ei nähtu ka kostja ja Tapa valla vahelisest korraldatud jäätmeveo lepingust (t lk 2427). Pooled ei vaielnud ka selle üle, et kahtluse tekkimisel oli kas autojuhil või tema abil kohustus helistada kliendile (konteineri omanikule) või klienditeenindajale. Klientide telefoni numbrid on veolehtedel olemas. Hageja väitis, et tavaliselt ei saa kliente kätte vms. Veolehtedelt ei nähtu, et autojuht või tema abi oleks neil kolmel korral püüdnud täpsustada konteinerite asukohta vms. Kohus leiab, et sellised märked oleks tulnud veolehel teha. Arvestades rikkumiste sisu, ei ole tõendatud ka hageja väide, et prügiveofirma kliendid takistavad konteinerite tühjendamist (ähvardused jne). hageja on tühjendanud valed konteinerid ja sellele ei ole klientide poolt töö takistamisega soest. Eeltoodu alusel märgib kohus, et hageja ei ole kasutanud kõiki võimalusi oma tööülesannete täitmisel tekkinud probleemide kõrvaldamiseks. Seejuures on 24.08.2009.a toimunud rikkumine tingitud täielikult hooletusest või isegi tahtlik: vaatamata veolehel olevale märkele metallkonteineri kohta ja asjaolust, et seal käidi konteinerit tühjendamas igal kuul, tühjendas hageja ikkagi vale konteineri. Seejuures oli hageja teadlik kõrgendatud tähelepanust konteinerite õigele tühjendamisele, sest oli saanud selle tõttu 17.08.2009.a hoiatuse. Kostja teatas, et nimetatud konteinerite tühjendamata jätmise osas tegi Tapa vald kostjale järelpärimised. Vastavalt korraldatud jäätmeveo lepingu p 5.1 võib Tapa vald nõude kostjalt lepingukohustuste rikkumisel leppetrahvi kuni 10 000 krooni. Lisaks kahjustab ebakorrektne jäätmevedu kostja kui jäätmeveofirma mainet ja sellega ka võimalusi saada uusi korraldatud jäätmeveo lepinguid. Kohus leiab, et nimetatud kaalutlused kostja huvide rikkumise osas seoses töötaja poolt töökohustuste ebakorrektse täitmisega on kaalukad ja põhjendatud. Hageja ise viitab avalduses, et kliendid on korraldatud jäätmeveoga rahulolematud ja tekitavad konflikte. Kohus leiab, et nimetatud väited ei andnud konkreetsel juhul alust tühjendada valed konteinerid s.t täita töökohustusi ebakorrektselt. Samas just ebakorrektne kohustuste täitmine vedaja poolt (prügiveoauto jätab konteineri tühjendamata) tekitabki klientides rahuolematust ja seda eelkõige veofirma aadressil.

Kohus leiab, et täidetud on kõik TLS § 88 lg 1 p 3 sätestatud eeldused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt. Kohus leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on toimunud seadusega kooskõlas. TLS § 95 lg 1 kohaselt peab lepingu üles ütlemine toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja lg 2 kohaselt peab ülesütlemist põhjendama samuti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja märkis avalduses, et seda korda on rikutud. Nimetatud väide ei ole kohtus leidnud tõendamist. Töölepingu lisas nr 4, mis on koostatud 02.09.2009.a (TVK t lk 8, 24) on väljendatud tööandja tahteavaldus töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks. Hageja on nimetatud tahteavaldusele alla kirjutanud, seega on ta selle kätte saanud. Samuti on hageja saanud allkirja vastu kätte konkreetse ülesütlemisavalduse (TVK t lk 33), kus on ka sisuliselt põhjendatud töölepingu ülesütlemist. Mõlemas kirjalikus dokumendis sisaldub viide ülesütlemise seaduslikule alusele TLS § 88 lg 1 p 3. Seega on töölepingu erakorraline ülesütlemine toimunud ka formaalselt seaduse kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Kuna tööleping lõpetati õiguspäraselt TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, puudub hagejal ka õigus saada hüvitist TLS § 100 alusel. Kohtukulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus Kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.