Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-09-50374
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2010. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Viljo Junolainen
Kohtuasi
N.G. hagi Sewing Up OÜ vastu töövaidluses
Kohtuistungi toimumise aeg
02. veebruar 2010. a
Menetlusosalised
Hageja:
N.G. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja:
Sewing Up OÜ (RK 10579931; asukoht: Ahtme mnt 31-26, KohtlaJärve 31023, Ida-Virumaa)
Kostja seaduslik esindaja:
O. Š. (juhatuse liige)
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.
Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Asjaolud
II Hagile eelnenud menetlus töövaidluskomisjonis
III Menetlus kohtus
IV Kohtu põhjendused
505 krooni; (2) välja maksmata hüvitus töölepingu lõpetamisel summas 6 873 krooni; (3) puhkusekompensatsioon 2 800 krooni; (4) hüvitus lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses 4 250 krooni. TLS § 49 p 2 (redaktsioon kuni 01.07.2009. a) kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Kostja väidab, et hagejale on töötasu välja makstud. N.G. pangakonto väljavõttest (TVK tl 6-10) nähtub, et perioodil 01.01.2009. a kuni 16.07.2009. a on Sewing Up OÜ kandnud N.G.le üle töötasu ühel korral – 03.02.2009. a summas 1 730 krooni selgitusega „Sewing Up OÜ töötasu detsembrikuu eest 2008. a“. Kassa väljamineku orderist (TVK tl 19) nähtub, et Sewing Up OÜ kassast on N.G.le välja makstud 10 042 krooni, millest 3 169 krooni on 2009. aasta veebruari töötasu ja 6 873 krooni on hüvitus. Orderil on N.G. allkiri, kuupäev 23. veebruar 2009. a ning summa sõnadega. Muid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole, tõendamaks, et hagejale on välja makstud täiendavalt töötasu veebruarikuu eest ning jaanuarikuu 2009. a ja detsembrikuu 2008. a töötasu. Sewing Up OÜ 23.03.2009. a tõendi kohaselt (TVK tl 11) on N.G.le välja arvestatud brutopalk 2008. aasta detsembris 4 350 krooni, 2009. aasta jaanuaris 1 740 krooni ja 2009. a veebruaris 5 505 krooni. Eeldades, et tööandja on väljastanud tõesed andmed, on kostjal hagejale välja maksmata palk 2008. aasta detsembrikuu eest 2 620 krooni (4 350 – 1 730), 2009. aasta jaanuarikuu eest 1 740 krooni ja 2009. a veebruarikuu eest 2 336 krooni (5 505 – 3 169). Kuna töötaja on oma allkirjaga kinnitanud, et on kassast raha vastu võtnud, tuleb jätta osaliselt rahuldamata hageja palganõue 2009. aasta veebruarikuu eest summas 3 169 krooni. Samal põhjusel tuleb rahuldamata jätta hageja nõue töölepingu lõpetamisel hüvituse nõudes (koondamishüvitus) summas 6 873 krooni. Kohus märgib, et eeldada tuleb seda, et mõistlik inimene ei anna allkirja raha saamise kohta raha tegelikult kätte saamata.
Kostja väidete kohaselt on hagejale kassa väljamineku orderi alusel välja makstud kompensatsioon kasutamata jäänud puhkuse eest. Kassa väljamineku order (TVK tl 19) tööandja väidet ei kinnita, kuna orderil puudub mistahes viide ning arvestus puhkusekompensatsiooni kohta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud. Puhkuseseaduse (PuhkS) § 23 (kehtis kuni 31.06.2009. a) kohaselt maksab tööandja põhi- ja lisapuhkuse eest töötajale puhkusetasu, mille arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. PuhkS §
25 järgi töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Lõpparve on töötajale välja makstud summas 10 042 krooni (sh osaline veebruarikuu töötasu 3 169 krooni ja hüvitus 6 873 krooni) 23.02.2009. a (TVK tl 19). Lõpparve ei sisalda 2009. a jaanuarikuu töötasu, puhkusekompensatsiooni, osaliselt 2008. aasta detsembrikuu ning 2009. aasta veebruaris väljateenitud palka. Kuni 30.06.2009. a kehtinud TLS § 119 lg 2 kohaselt on tööandja lõpparve kinnipidamisel kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Alates 01.07.2009. a jõustunud töölepingu seaduse (TLS) § 131 lg kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2009. a töölepinguga seotud asjaolule senikehtinud seadust.
V Menetluskulud
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.