Saneerimine › Saneerimisasjad

Hüvitis saneerimisnõustaja kulutuste katteks tuleb tasuda OÜ Õigusbüroo Faktootum, registrikood 10609096, arvele nr . 221013804535 Swedbangas. Määrus saata OÜ-le Teearu Talu ja Küllike Mitt*ile. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Asjaolud ja menetluse käik Kohus määrusega 07.01.2010 algatas OÜ Teearu Talu saneerimismenetluse, määras saneerimisnõustaja ja saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks makstava summa- 28000 krooni- ja selle maksmise tähtajaks 18.jaanuari 2010.a. 15.01.2010 esitas OÜ Teearu Talu kohtule taotluse pikendada saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks nõutava summa 28000 krooni tasumiseks määratud tähtaega ja võimaldada tasuda nõutu kahes osas: 31.jaanuariks 2010 ja 15.veebruariks 2010. Põhjendus: talvisel perioodil on sissetulek väiksem ja on vajadus tasuda jooksva kuu arveid. Kohus rahuldas taotluse ja määras saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks tasumise kahes osas: 31.jaanuariks 2010 14000 krooni ja 15.vebruariks 2010 14000 krooni. Kohus selgitas määruses Saneerimisseaduse § 18 lg.1, et Saneerimismenetluse algatamisel määrab kohus tähtaja, mille jooksul ettevõtja peab tasuma saneerimisnõustaja esialgse tasu ja esialgsete kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kui ettevõtja jätab summa tasumata, lõpetab kohus saneerimismenetluse.

Tähtaegade pikendamisel võttis kohus arvesse, et saneerimiskava kinnitamiseks on määratud tähtaeg 24.veebruar 2010, mis tähendab, et selleks ajaks peab saneerimistegevus olema akttiivselt toimunud, aktiivse tegevuse eelduseks on saneerimisnõustaja tasu ettemaksmine. Saneerimisseaduse § 18 lg.1 järgi on nõutava tasu ettemaksmine saneerimismenetluse toimumise eelduseks. 02.02.2010 saabus kohtule vandeadvokaat Tarmo Pilv taotlus OÜ Teearu Talu nimel täpsustada saneerimismenetluse algatamise määrust 07.01.2010, tuues välja peatamisele kuuluva täiteasja numbri (186/2008/2297), kuna täitemenetlus, mida ettevõte soovib peatada, on algatatud Üxxx Rxxxxxx (OÜ Teearu Talu juhatuse liige) suhtes ja mitte OÜ Teearu Talu suhtes. Kohus on määrusega peatanud täitemenetlused, mis toimuvad OÜ Teearu Talu suhtes. Taotluses märgitakse, et ehkki täitemenetlus on algatatud eraisiku Üxxx Rxxxxxxsuhtes, on selle eesmärgiks rahuldada AS Swedbank nõuded OÜ Teearu Talu vastu. 04.veebruaril kontrollis kohus saneerimisnõustaja tasu ettemaksu laekumist ja selgus, et ettemaks ei ole laekunud. Ettevõte ei ole kohut ettemaksu tasumatajätmisest informeerinud. Kohtu järelepärimise peale vastas OÜ Teearu Talu, et saneerimismäärusest on temale segaseks jäänud, kas Swedbanga nõue on koos täitemenetlusega peatatud või ei. Ettevõte on palunud seda advokaadil selgitada, kuid tänaseni ei ole vastest saadud. Kui sellele küsimusele saadakse vastus, siis saab tasu koheselt tasutud.

Kohus selgitas ettevõttele, et kõigi saneerimismenetluses tehtavate toimingute eeltingimuseks on tasu maksmine ja enne laekumist mingeid toiminguid ei tehta. Selle peale teatas ettevõte, et tasu makstakse esmaspäeval. Esmaspäeval, s.o. 08.veebruaril 2010 on tasutud 5000 krooni. Kohtu seisukoht SanS § 18 lg 1 kohaselt kui ettevõtja jätab saneerimisnõustaja esialgse tasu ja kulutuste katteks kohtu määratud summa tasumata, lõpetab kohus saneerimismenetluse. Sama sätestab SanS § 39 lg 2 p 2. Kohus leiab, et saneerimismenetlus tuleb lõpetada. Saneerimisseaduse § 18 lg.1 ja § 39 lg.2 p.2 sätestavad saneerimismenetluse lõpetamise alusena fakti, kui ettevõte jätab saneerimisnõustaja tasu määratud tähtajaks tasumata. Käesoleval juhul on see nii. Kohus määrusega 07.01.2010 määras saneerimisnõustaja tasu maksmise tähtajaks 18.jaanuar 2010. Seejärel ettevõtte avalduse alusel kohus pikendas seda tähtaega 31.jaanuarini ja 15. veebruarini, andes võimaluse tasuda summa kahes osas. Nõutud tasust on 08.veebruaril tasutud 5000 krooni. See tähendab, et kohtu määruses sisalduv nõue on täitmata ja saneerimismenetlus tuleb lõpetada. Kohus peab siinjuures oluliseks märkida, et Saneerimisseaduse § 14 sätestab ettevõttele kaasaaitamiskohustuse- anda saneerimisnõustajale ja kohtule teavet seoses saneerimismenetlusega ja kohustuse osutada abi saneerimismenetluses. Selline kohustus tähendab ausat ja avatud suhtlemist kohtu ja saneerimisnõustajaga. Ettevõtte senisest käitumisest ilmneb, et aus ja avatud suhtlemine kohtuga puudub: on toimunud õigustuste otsimine kohtu ees (tasu maksmatajätmise põhjendamine määrusest mittearusaamisega) olukorras, kus tasu ettemaksmise kohustus on selgelt ja üheselt mõistetavalt määruses kirjas. Et tegelikult on sellest kohustusest õigesti aru saadud, näitab ka taotlus tasu maksmise tähtaega pikendada. Ka kohtu järelepärimise peale ei andnud ettevõte ausalt teada makseraskusest. Olukord, kus 31.jaanuariks nõutud summast (14000 krooni) on 08.veebruariks tasutud 5000 krooni, on ilmselgelt ebapiisav selleks, et saneerimismenetlust jätkata. Selline olukord viitab, et ettevõtel võivad olla makseraskused ja ettevõtte jätkusuutlik majandamine ei ole tõenäoliselt võimalik. Et saneerimismenetluse algatamisel tuleb koheselt maksta saneerimisnõustaja tasu, pidi ettevõttele teada olema juba saneerimisavalduse kohtule esitamisel ja tal tuli arvestada vajadusega teha makse. Kui ühe kuu jooksul saneerimismenetluse algatamisest on ettevõte suutnud teha makse vaid summas 5000 krooni, puudub kindlustunne, et nõutud summa üldse tasutud saab. 09.veebruaril esitas saneerimisnõustaja kohtule aruande Saneerimisseaduse § 16 nimetatud ülesannete täitmise kohta, andis hinnagu ettevõtja varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti ettevõtte saneerimisvõimalustele. Saneerimisnõustaja esitas taotluse saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks ning saneerimisnõustaja vabastamiseks tema kohustustest. Saneerimisnõustaja oma aruandes analüüsib põhjalikult ettevõtte majandustegevust ja majandusnäitajaid, vara ja võlgade olukorda, finantsnäitajaid ja toob välja pankrotiprognoosi. Kohus esitab siinjuures lühidalt järgmised:

1) äriühingus töötab keskmiselt 2 töötajat, seega ei ole tegemist olulise tööandjaga. 2) OÜ Teearu Talu söögitare on ehitatud mitte äriühingule, vaid tema juhatuse liikmele Ü.Rxxxxxxxx iskilkult kuuluvale kinnistule (registriosa xxxxxxxx nimetus Teearu). 3) Äriühingu raamatupidamises kajastatud võlgade ja võlausaldajate poolt avaldatud andmete erinevus põhivõlgade osas moodustab vähemalt 74 101.77 krooni ja intresside ja viiviste osas 1 961 088.89 krooni. OÜ Teearu Talu raamatupidamisarvestus ei kajasta äriühingu võlakohustusi õigesti, s.t. õigetes summades ja õigetel kontodel. 4) Äriühingu poolt koostatud kasumiaruanne seisuga 31.12.2009 ei kajasta äriühingu majanduslikku seisu objektiivselt. Äriühingu omakapital seisuga 31.12.2009 on jätkuvalt negatiivne summas 138 799 krooni, vähim seadusega lubatud omakapital on 40000 krooni. 5) ettevõtte likviidsuskordajad on alates tegevuse alustamisest olnud ülinõrgad, omakapital pole asutamisest alates miinimumtasemeni küündinudki, ettevõtte tegevus on kogu aja kestel toimunud võlausaldajate raha baasil. 6) OÜ Teearu Talu bilansis kajastatud ehitis asub juhatuse liikmele Üxxx Rxxxxxxxx isiklikult kuuluval kinnistul, TsÜS § 54 lg.1, lg.2 järgi on see kinnisasja oluline osa ja seda ei ole OÜ Teearu Talu varana iseseisvalt realiseerida võimalik. Reaalselt on äriühingul olemasolevate lühiajaliste kohustuste katteks realiseerimiskõlbulikku vara mitte enam kui 191 944.96 krooni väärtuses. 7) OÜ-l Teearu Talu puuduvad likviidsed varad enam kui 2,9 miljoni krooni ulatuses lühiajaliste kohustuste täitmiseks. 8) OÜ Teearu Talu võlad seisuga 07.01.2010 on raamatupidamisarvestuse kohaselt 3 039 754.91 krooni. Võlausaldajate avaldustest nähtuvalt on OÜ Teearu Talu neile võlgu põhinõuetena vähemalt 3 117 807.95 krooni ja kõrvalnõuetena vähemalt 1 985 335.80 krooni, s.t. kokku 5 103 143.75 krooni, s.t.need summad saaksid olla baasiks, millest alustada nõuete ümberkujundamist võimalikus saneerimismenetluses. OÜ Teearu Talu raamatupidamisandmed ei anna alust võlausaldajate nõuete vaidlustamiseks. AS Swedbank nõue OÜ Teearu Talu vastu on 2 600 000 krooni ulatuses tagatud Üxxx Rxxxxxxx kinnistule seatud hüpoteegiga. 9) OÜ Teearu Talu on olnud maksejõuetu juba majandusaastast 2006. Äriühingu omakapital ei vasta seaduses sätestatud nõuetele juba septembrist 2007, mistõttu on juhatuse liige rikemat aega rikkunud ÄS § 171, § 176 ja § 180 lg.51 tulenevaid kohustusi, s.h. kohustust esitada kohtule pankrotiavaldus. 10) AS Swedbank on teatanud kavatsusest mitte nõustuda nende nõude ümberkujundamisega, sellekohast saneerimiskava ei kavatseta toetada. Kohtutäitur Reet Rosenthali nõue (218 186.64 krooni) on nõue Üxxx Rxxxxxx kui solidaarvõlgniku vastu ja seda nõuet ei ole selles (OÜ Teearu Talu suhtes toimuvas) saneerimismenetluses võimalik ümber kujundada. Seega võlanõudeid, mida saneerimismenetluses sooviti ümber kujundada, ei ole saneerimiskavaga võimalik ümber kujundada. Kõigi nende asjaolude alusel on saneerimisnõustaja seisukohal, et Saneerimisseaduse § 39 lg.2 p.7 ja § 40 lg.2 alusel tuleb saneerimismenetlus lõpetada, kuna on selgunud, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu, s.t. on ära langenud saneerimise algatamise eeldus. Saneerimisnõustaja palub OÜ Teearu Talu saneerimismenetluse lõpetada ennetähtaegselt ja vabastada saneerimisnõustaja tema kohustustest. Kohus, võtnud teadmiseks saneerimisnõustaja poolt esitatud aruande ja analüüsid, leiab, et käesolevaks ajaks on olemas formaalne alus saneerimismenetluse ennetähtaegseks

lõpetamiseks- saneerimisnõustaja tasu katteks määratud summa on tasumata. On olemas ka sisuline alus saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks- on selgunud, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu ja sellega on saneerimismenetluse algatamise eeldus ära langenud. Seega on olemas Saneerimisseaduse § 18 lg.1 ja § 40 lg.2 ettenähtud alused, millistel puhkudel tuleb saneerimismenetlus lõpetada. Saneerimisseaduse § 39 lg.2 esitab saneerimismenetluse lõpetamise alused imperatiivsetena, mis tähendab, et kohtul puudub õigus nende aluste esinemisel saneerimismenetlus lõpetamata jätta. Kohus leiab, et saneerimisnõustaja poolt esitatud asjaolud ja analüüsid on piisavad ja küllaldased, veendumaks, et ettevõtte jätkusuutlikuks majandamiseks ei piisa saneerimisest ja käesolevaks ajaks on tegemist maksejõuetu äriühinguga. Kuna ettevõtte omakapital ei vasta juba pikemat aega seaduses sätestatud nõuetele, on juba ammu nõutav pankrotiavalduse esitamine. Kujutletava saneerimiskava koostamine täitmiseks 10 aasta jooksul või kauem väljub ettevõtluses võimalikuks peetavatest piiridest. Ettevõttel olemasolevate varade ja võlgade suhe osutab maksejõuetusele. Kohus edastas saneerimisnõustaja aruande ja tasutaotluse ettevõtjale, kellel on õigus selle kohta arvamust avaldada. Ettevõtja nõustus esitatuga. Kohus ei lahenda ettevõtja taotlust seoses täitemenetlusega saneerimismenetluse jätkamine ei ole võimalik.

olukorras, kus

Kohus lõpetab saneerimismenetluse, saneerimisnõustaja tuleb vabastada. SanS § 18 lg 2 ja 3 kohaselt saneerimisnõustaja vabastamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse otsustab kohus saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. Kohus võib tasu määramisel ära kuulata ka ettevõtja. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamise korra ja määrad kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri 09.01.2009 määruse § 4, § 5, § 6 lg.2 ja § 8 alusel hinnates, samuti arvestades ettevõtja kinnitust saneerimisnõustaja tasu kohta loeb kohus saneerimisnõustaja õiglaseks tasuks 17225 krooni. Saneerimisnõustaja ülesannete täitmiseks kulunud aeg, s.h. saneerimisnõustaja aruande koostamine 17,5 tunni kestel on kohtu hinnangul kooskõlas esitatud aruande sisukuse ja põhjalikkusega, s.t. võimaldab ilma täiendavat teavet nõudmata võtta seisukoha ettevõtja olukorra kohta. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule tegevusaruande ja kulude väljamõistmise taotluse. Taotluse kohaselt saneerimisnõustaja töötunde kokku 34,45; rakendatud tunnitasutariifi 500 krooni, taotletud töötasu 17225 krooni. Saneerimisnõustaja tasult tuleb väljamakse tegijal deklareerida ja tasuda sotsiaalmaks (summa 5684 krooni). Bürookulu (fotokoopiate tegemine, telefonikõned lauatelefonilt ja mobiiltelefonilt, kinnistusameti tasulised andmed ja äriregistri tasulised andmed) kokku 520,20 krooni (koos käibemaksuga), mis on tehtud OÜ Õigusbüroo Faktootum kaudu, on tehtud säästlikult ja tuleb välja mõista OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.