Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

ASJAOLUD

A.M. esitas Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse töövaidluses Osaühingu ABC Bygg vastu järgmiste nõuetega: 1) A.M. ́i ja Osaühingu ABC Bygg vahel alates 24.juulist 2008.a. kuni 14.augustini 2008.a. töösuhte (töölepingu alusel töötamise) tunnustamise nõudes; 2) A.M. ́i poolt tehtud tööde eest Osaühingult ABC Bygg saamata jäänud palga, summas 21 600.- krooni, nõudes ning c) lisatasude ja transpordikulude nõudes. A.M. esitas töövaidluskomisjonile avalduse põhjusel, et, avalduse kohaselt, alustas A.M. Osaühingus ABC Bygg tööd 24.juulil 2008.a. Eelmisel päeval, 23.juulil 2008.a. leppisid A.M. ja A.K. kokku, et A.K. toob lähipäevadel allakirjutamiseks kirjaliku töölepingu. Samuti leppisid pooled kokku palga suhtes, et A.M. ́i poolt tehtud töö tasustamine toimub tükitööhinde alusel. Kokkuleppe kohaselt pidi Osaühing ABC Bygg maksma A.M. ́ile ühe laotud müüriploki eest 20.- krooni. Lisaks sellele pidi Osaühing ABC Bygg maksma A.M. ́ile veel lisatööde tegemise eest 100.- Rootsi krooni, kindlustama A.M. ́ile Osaühingu ABC Bygg kulul majutamise Rootsis ning hüvitama A.M. ́ile sõidukulud Eesti ja Rootsi vahel üks kord kuu jooksul. Avalduse kohaselt, Osaühing ABC Bygg oma suulist lubadust ei täitnud, kirjalikku töölepingut A.M. ́iga ei sõlminud, A.M. ́i poolt tehtud ehitustööde eest Rootsis palka ei maksnud, aga samuti ei maksnud kinni Eesti ja Rootsi vahelist transpordikulu. A.M. palus avalduse rahuldada.

Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon 27.jaanuari 2009.a. otsusega (töövaidlusasi nr.9.4-02/3604-08) rahuldas A.M. ́i avalduse Osaühingu ABC Bygg vastu osaliselt. Töövaidluskomisjon tunnustas töösuhet Osaühingu ABC Bygg ja A.M. ́i vahel ajavahemikul alates 24.juulist 2008.a. kuni 14.augustini 2008.a.. Samuti mõistis töövaidluskomisjon Osaühingult ABC Bygg välja A.M. ́i kasuks saamata jäänud palga ajavahemiku alates 24.juulist 2008.a. kuni 14.augustini 2008.a. eest summas 21 600.- krooni. Töölähetuse, transpordikulude ja päevarahade nõuete osas jättis töövaidluskomisjon A.M. ́i avalduse rahuldamata. A.M. ́i poolt saamata jäänud palga summa suuruse ( 21 600.- krooni) arvestust töövaidluskomisjon oma otsuses ei esitanud, mille tõttu puudus kohtul võimalus kontrollida, milliste tööde tegemise eest on A.M. ́i kasuks Osaühingult ABC Bygg välja mõistetud saamata jäänud palk, summas 21 600.- krooni. Töövaidluskomisjoni otsus ei jõustunud, kuna seadusandluses ettenähtud tähtaja jooksul, 09.aprillil 2009.a., esitas Osaühing ABC Bygg Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajasse hagiavalduse töövaidluse uuesti läbi vaatamiseks kohtu poolt hagimenetluses hagina. 02.juuni 2009.a. määrusega rahuldas Harju Maakohus A.M. ́i kirjaliku taotluse 20.maist 2009.a. ja andis tsiviilasja üle arutamiseks kohtualluvuse järgi Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale. 14.juuli 2009.a. määrusega võttis Viru Maakohus töövaidluse hagi menetlusse. 18.augustil 2009.a. esitas hageja, A.M., Viru Maakohtule kirjaliku taotluse tsiviilasja arutamiseks suuliselt kohtuistungil. Viru Maakohus rahuldas A.M. ́i taotluse ja määras tsiviilasjas kohtuistungi 01.veebruarile 2010.a.. Kostja, Osaühingu ABC Bygg, poolt 19.jaanuaril 2010.a. Viru Maakohtule esitatud kirjaliku vastuse hagile kohaselt (tl.41-44) tunnistab Osaühing ABC Bygg A.M. ́i poolt esitatud hagi osaliselt. Osaühing ABC Bygg võtab õigeks töösuhte olemasolu Osaühingu ABC Bygg ja A.M. ́i vahel alates 24.juulist 2008.a. kuni 14.augustini 2008.a. so 9 (üheksa) tööpäeva jooksul. Osaühing ABC Bygg kirjaliku vastuse kohaselt sõlmisid Osaühing ABC Bygg ja A.M. määratud ajaks suulise töölepingu alates 24.juulist 2008.a. kuni 30.septembrini 2008.a., mille kohaselt asus A.M. tööle Osaühingusse ABC Bygg ehitustöölisena. Töölepingu kohaselt kohustus A.M. töötama oma töökohal Rootsis Stockholmis. Suulise töölepingu kohaselt kohustus Osaühing ABC Bygg maksma A.M. ́ile palka üks kord kuus, igale palgaarvestusajale järgneva kuu 10.kuupäeval ülekandega A.M. ́i pangakontole. Palgatingimustena leppisid Osaühing ABC Bygg ja A.M. kokku, et A.M. ́i poolt tehtavat tööd tasustatakse tükitööhinna alusel. Lepiti kokku, et ühe müüriploki paigaldamise eest makstakse A.M. ́ile 20.- krooni palka. Osaühingu ABC Bygg ja A.M. ́i vahel kestsid töösuhted 9 – tööpäeva jooksul alates 24.juulist 2008.a. kuni 14.augustini 2008.a., millal A.M. jättis omavoliliselt oma töökoha ja lahkus ilma etteteatamata ja omavoliliselt töölt ning sõitis omavoliliselt enne tähtajalise töölepingu lõppu Stockholmist tagasi Eestisse. Üheksa tööpäeva jooksul jõudis

A.M. paigaldada ehitusobjektil kvaliteetselt 120 (ükssada kakskümmend) müüriplokki, mille eest moodustus, vastavalt tükitöö hindele (20.- krooni ühe ploki eest) (120 x 20.- = 2 400.- krooni) A.M. ́i palk kogu tehtud töö eest – 2 400.- krooni, millises ulatuses tunnistab Osaühing ABC Bygg A.M. ́i poolt esitatud saamata jäänud palga nõuet. Osaühing ABC Bygg asus kirjalikus vastuses seisukohale, et A.M. ́il jäi tehtud tööde eest palk saamata tema enda süül, kuna A.M. lahkus omavoliliselt ilma etteteatamata töölt, ega ilmunud ka tehtud tööde vastuvõtmisele, mis oli vajalik palgaarvestuse tegemiseks. Ülejäänud osas (töölähetuse kulude ja päevarahade osas) Osaühing ABC Bygg hagi ei tunnista ja palus hagi selles osas jätta rahuldamata, kuna Osaühing ABC Bygg ei ole A.M. ́it kusagile töölähetusse saatnud. Juba töölepingu sõlmimisel seati tingimuseks, et A.M. ́i põhitöökoht asub Stockholmis ning faktilise tööle asumisega Stockholmis A.M. nõustus selle töölepingu olulise tingimusega. Osaühingul ABC Bygg Eestis A.M. ́ile tööd pakkuda ei olnud. Kohtukulud palus Osaühing ABC Bygg panna A.M. ́i kui töölepingut rikkunud poole kanda.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja, A.M., palus kohtuistungil hagi rahuldada, tunnustada töölepingu olemasolu alates 24.juulist 2008.a. kuni 14.augustini 2008.a. ning mõista Osaühingult ABC Bygg välja A.M. ́i kasuks 21 600.- krooni saamata jäänud palka. Kohtuistungil võttis A.M. õigeks, et lahkus töölt 14.augustil 2008.a., kuna selle aja jooksul ei olnud A.M. ́iga sõlmitud kirjalikku töölepingut, aga samuti ei olnud üldse makstud selle aja eest A.M. ́ile palka. Tööriistade vargust ehitusobjektilt Stockholmist A.M. kohtuistungil eitas, selgitas kohtule, et lahkudes võtsid nad koos sõbraga kaasa ainult nende enda asjad. Töötasu suurust 21 600.- krooni töötatud aja alates 24.juulist 2008.a. kuni 14.augustini 2008.a. põhjendab A.M. sellega, et ta on ise arvestanud välja oma palga ning lähtunud palga arvestamisel nii tükitööhindest kui ka ajatöö hindest liites mõlemad saadud summad kokku. A.M. väitis kohtuistungil, et ta ei pannud mitte 120 plokki paika vaid kogu selle aja jooksul pani ta kohale 743 plokki. Tõendeid tehtud töö koguse kohta A.M. ́il kohtule esitada ei olnud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, Osaühingu ABC Bygg, juhatuse ainuliige (seaduslik esindaja), A.K., vaidles kohtuistungil hagile osaliselt vastu. A.K. esitas kohtule kohtuistungil kirjaliku avalduse 01.veebruarist 2010.a., milles tunnistab hagi osaliselt. A.K. tunnistab A.M. ́i poolt esitatud saamata palga nõuet summas 2 400.- krooni, kuna kogu töötatud aja jooksul paigaldas A.M. ehitusobjektil kvaliteetselt 120 müüriplokki. Samuti tunnistab A.K. A.M. ́i töösuhte tunnustamise nõuet alates 24.juulist 2008.a. kuni 14.augustini 2008.a., millal A.M. lahkus omavoliliselt töölt ja sõitis Stockholmist omavoliliselt Eestisse ilma tööandja, Osaühingu

ABC Bygg, sellekohase loata. Ülejäänud osas A.K. hagi ei tunnistanud ning palus hagi ülejäänud osas jätta rahuldamata. Täiendavalt selgitas A.K. kohtule kohtuistungil, et alguses A.M. ́iga kirjalikku töölepingut ei sõlmitud, kuid hiljem, kirjaliku lepingu esitamisel keeldus A.M. alla kirjutamast temale antud kirjalikku töölepingut, kuna töölepingus oli sees eriregulatsioon praagi tegemise korral palga maksmise kohta. Samas tegi A.M. alguses palju praaki ja tema poolt paigaldatud müüriplokid tuli uuesti paigaldada ja praak ümber teha. Alguses ei saanud raha mitte keegi Osaühingu ABC Bygg ehitustöölistest, kuna palka sai maksta alles pärast seda, kui Rootsi tellija oli objektil tehtud ehitustööde eest tasunud. A.M. ́ile selline töörežiim ei sobinud ja lahkus omavoliliselt töölt ja sõitis minema. Töölt omavoliliselt lahkudes varastas A.M. objektilt ka tööriistad. Pärast helistas A.M. Osaühingu ABC Bygg juhatuse ainuliikmele (seaduslikule esindajale), A.K. ́le, tagasi ja lubas tööriistad tagasi tuua juhul kui A.K. maksab A.M. ́ile välja palga.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Tunnistaja, Stepan Kolenko, ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et tunnistaja töötas koos A.M. ́iga 2008.a. augustis ehitusobjektil Rootsis, Stockholmis. Tunnistaja nägi, kuidas A.M. koos oma tuttavaga võtsid objektilt tööriistad, panid tööriistad autosse ja sõitsid minema. Tööriistad, mis A.M. autosse pani ja kaasa võtsid kuulusid Rootsi tellijale, kes oli need tööriistad andnud kasutamiseks. Pärast tööriistade vargust tekkisid probleemid Rootsi tellijaga. Tunnistaja oli asjaga kursis selle tõttu, et tunnistaja tegi pärast viimistlustöid ja käis sellepärast objektil vaatamas kuidas müüriladumine edeneb. Tunnistaja teada A.M. objekti ei lõpetanud. A.M. ́i poolt laotud müüriosa ei olnud alati projektikohane, mille tõttu tuli suur osa A.M. ́i poolt laotud müürist ümber laduda ja projektiga vastavusse viia. Tunnistaja teada ladus A.M. kogu oma töötamise aja jooksul kvaliteetselt umbes 120 müüriplokki. Kõik ülejäänud A.M. ́i poolt tehtust tuli ümber teha ja oli praak. Tunnistaja, Roman Mamontovi, ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et tunnistaja töötas A.M. ́iga koos 2008.a.Rootsis Stockholmis ning nad elasid ühes majas. Tunnistaja ja A.M. töötasid erinevates brigaadides. Tunnistaja brigaad tegi selle brigaadi järel, kus töötas A.M., viimistlustöid. Suve lõpul (kuupäeva tunnistaja täpselt ei mäleta) nägi tunnistaja, kuidas A.M. pani tööandjale kuuluvad tööriistad (keevitusaparaadi ja elektrilised tööriistad) autosse. Hiljem kuulis tunnistaja, et need tööriistad on objektilt kaduma saanud. A.M. tegi töid samal ehitusobjektil. Objektil ehitati maja, sauna ja garaaži. Tunnistaja teada ladus A.M. kogu oma töö aja jooksul müüri umbes 120 müüriplokki.

Kohus luges hagi osaliselt põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. Hagiga Harju Maakohtule töövaidluse uuesti hagimenetluses läbivaatamise kohta (tl.4-5). Osaühingu ABC Bygg äriregistri Bosa kaardiga (tl.8). Harju Maakohtu määrusega 08.maist 2009.a. (tl.9). Taotlusega täitemenetluse peatamiseks (tl.10-11). Täitmisteatega ja kohtutäituritasu väljamõistmise otsusega (tl.12-15). Täitekulu väljamõistmise otsusega (tl.16). Töövaidluskomisjoni otsusega 27.jaanuarist 2009.a. (tl.17-18) Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidlusasjas nr.9.4-02/3604-08. Harju Maakohtu 18.mai 2009.a. määrusega (tl.19) täitemenetluse peatamata jätmise kohta. A.M. ́i kirjaliku taotlusega 20.maist 2009.a. (tl.23) töövaidlusasja Viru Maakohtule saatmise kohta. Harju Maakohtu 02.juuni 2009.a. kohtualluvuse määrusega (tl.24). Viru Maakohtu 14.juuli 2009.a. määrusega (tl.27) töövaidlusasja menetlusse võtmise kohta. A.M. ́i kirjaliku seisukohaga 05.08.2009.a. ja taotlusega asja läbivaatamiseks kohtuistungil (tl.31-32). Osaühingu ABC Bygg kirjaliku vastusega hagile (tl.41-44). Maksekorraldusega nr.45 (tl.45) tunnistajatasu maksmise kohta. Fotoärakirjadega seletuskirjadest ja nende Eesti keelde tõlgetega (tl.46-53), mille kohaselt A.M. ja A. Miller 15.augustil 2008.a. võtsid oma isikliku sõiduautoga kaasa tööandjale kuulvad tööriistad ja sõitsid ehitusplatsilt minema. 01.veebruaril 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlustoimiku nr.9.4-02/3604-08 materjalidega.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TLS §2 sätteid, mille kohaselt töölepinguseaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on töölepinguseaduses ette nähtud. TLS §4 kohaselt kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine. TLS §4 lg.2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. TLS §4 lg.2 sätestatud vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. TLS §15 kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja

oskuste arendamiseks koolitusel; 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; 6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; 7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu; 8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi; 9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. TLS §16 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. TLS §29 kohaselt kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. TLS §33 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. TLS §91 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles

öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. ITVS §24 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse sellisel juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita ITVS §24 lg.5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. ITVS §24 lg.4 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda hagist loobumisega samadel alustel ja korras. Avaldusest loobumise puhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus.

ITVS §25 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Töövaidluskomisjon lisab poole taotlusel otsusele jõustumismärke.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis luges kohus tõendatuks, et A.M. ́i hagi Osaühingu ABC Bygg on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et vastavalt TLS §4 sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine. TLS §4 lg.2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. TLS §4 lg.2 sätestatud vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. Kohus luges tõendatuks, et A.M. ́i asumine tööd tegema Rootsis Stockholmis 24.juulil 2008.a. tuleb käsitleda kehtiva töölepingu sõlmimisena A.M. ́i ja Osaühingu ABC Bygg vahel, mille tõttu kuulub rahuldamisele A.M. ́i nõue töösuhte tuvastamiseks ajavahemikul alates 24.juulist 2008.a. kuni 14.augustini 2008.a., kui A.M. töölepingu Osaühinguga ABC Bygg erakorraliselt üles ütles töötaja algatusel. Kohus luges tõendatuks, et A.M. ́i saamata jäänud palga nõue tuleb rahuldada osaliselt summas 3 107.20 krooni, mis vastab Eesti Vabariigis seadusandlusega ettenähtud miinimumpalgale 15 tööpäeva eest. Osaühingu ABC Bygg vastuväite, et A.M. töötas Rootsis ehitusobjektil ainult 9 tööpäeva luges kohus põhjendamatuks ja arvestamisele mittekuuluvaks, kuna kalendri kohaselt mahub nimetatud ajavahemiku sisse 15 tööpäeva ning Osaühing ABC Bygg ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et A.M. sellel ajavahemikul mõnel päeval oleks töölt puudunud. Kohus luges tõendatuks, et A.M. töötas ajavahemikul alates 24.juulist 2008.a. kuni 14.augustini 2008.a. kõigil 15- tööpäeval ja peab kõikide tööpäevade eest saama vähemalt minimaalpalka. Osaühing ABC Bygg poolt tunnistatud hagisumma 2 400.- krooni jääb allapoole seadusandlusega ettenähtud minimaalpalka. Kohus luges tõendatuks, et TLS §29 kohaselt kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö

eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Ülejäänud osas (lähetuste päevarahade ja kulutuste osas) jätab kohus A.M. ́i hagi Osaühingu ABC Bygg vastu kõigi nõuete osas rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et töölepingu sõlmimisel leppisid A.M. ja Osaühing ABC Bygg kokku, et A.M. hakkab tegema ehitustöid Rootsis Stockholmis, mis oligi A.M. ́i töölepingujärgne töökoha asukoht. Tunnistajate ütlustega luges kohus tõendatuks, et Osaühing ABC Bygg kindlustas oma töötajad (sealhulgas ka A.M. ́i) eluruumiga Rootsis Stockholmis ehitusobjekti läheduses, mille tõttu puudusid A.M. ́il reaalsed kulutused eluruumile Rootsis. Samuti polnud A.M. ́il vaja teha reaalseid kulutusi tööandja eluruumist ehitusobjektile sõitmiseks. Kohus luges tõendatuks, et asjaolu, et A.M. ja ta sõber kasutasid Rootsis liikumiseks isiklikku sõiduautot oli nende endi valik täiendava mugavuse huvides. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing ABC Bygg ei teinud A.M. ́ile kohustuseks sõita Rootsis ehitusobjektile isikliku sõiduautoga. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta poolte endi kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.