Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Patendiamet põhjendas (ja TOAK nõustus sellega) KaMS § 9 lg 1 p 2 sätestatu kohaldamisel just KaMS § 9 lg 1 p 5 kohaldamise aluseks olevate argumentidega, jättes täielikult analüüsimata ning põhjendamata, milles seisnes rahvusvahelise kaubamärgi absoluutne eristusvõimetus KaMS § 9 lg 1 p 2 tähenduses, milline asjaolu oli otsuse tegemise ainukeseks seaduslikuks aluseks. TOAK tähendas oma otsuses, et Patendiamet käsitles vaidlusaluse kaubamärgi menetluse jooksul kaupu - cooling ice, edible ice powder for use in icing machines, fruit ices analoogselt kaupadega - ice-cream cakes - ehk pidades loetletud kaupu sisuliselt identseteks kaupadeks või vähemalt äärmiselt sarnasteks - eri kujuga jäätised. Patendiameti selgitusest nähtub, et esialgselt taotletud - ices (edible) - oli ameti hinnangul liiga üldine mõiste, millist hiljem menetluse käigus täpsustati - cooling ice, edible ice powder for use in icing machines, fruit ices. Nagu ka amet selgitas, kuuluvad taotletud kaupade alla külmutatud magustoidud. Samas on ka - ice-cream cakes- näol tegemist külmutatud magustoiduga, nimelt jäätisega, millisele on antud teatav vorm. Nimetatust tulenevalt on kaup - ice-cream cakes - samaliigiline kaupadega: cooling ice, edible ice powder for use in icing machines, fruit ices ning seetõttu on ka ebaõige KaMS § 9 lg 1 p 2 kohaldamine ice-cream cakes suhtes. Rahvusvahelises registreeringus nr XXX toodud tähise vastuolu puudumist KaMS § 9 lg 1 p 2 toodud õiguskaitset välistava asjaoluga kinnitavad ilmekalt mitmete riikide patendiametid (Albaania, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Valgevenes, Tsehhi Vabariik, Saksamaa, Ungaris, Itaalia, Kõrgõzstan, Kasahstan, Liechtenstein, Läti, Monaco, Moldova, Makedoonia, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Rootsi, San Marino, Tadžikistan, Ukraina, Usbekistan, Serbia ja Montenegro). Nimetatud riikide patendiametid on tunnustanud rahvusvahelise registreeringu nr XXX eristusvõimet, mistõttu on igati kohane ja põhjendatud võimaldada rahvusvahelisele kaubamärgile õiguskaitset kõigi taotletud kaupade osas ka Eesti Vabariigi territooriumil, kuivõrd tegemist ei ole KaMS § 9 lg 1 p 2 tähenduses eristusvõimetu tähisega. Ainult oluliselt põhjendatud alusel võib see tähis olla konkreetselt Eesti territooriumil tunnistatud eristusvõimetuks. Eeltoodu tuleneb muuhulgas Ühenduse kaubamärgi ekspertiisijuhendi osast 8. „Keeldumise absoluutsed alused“, milles sätestatakse et „kui kaubamärk on juba registreeritud paljudes Ühenduse liikmesriikides, siis näitab see eksperdile, et keeldumise absoluutseid aluseid tõenäoliselt ei eksisteeri. Eksperdid peaksid eriti arvesse võtma kaubamärgiregistreeringuid liikmesriikide selliste ekspertiisisüsteemide all, kus rakendatakse absoluutse keeldumise standardeid, mis sarnanevad Eeskirja omadele. Kummalgi juhul ei ole eksisteerivad registreeringud eksperdi jaoks otsustavad, kuid nendega tuleb arvestada“. Kuigi teiste riikide praktika ei ole kohustuslikuks järgmiseks, ei tähenda see, et vastavat praktikat tuleks täielikult ignoreerida. Seda enam, et tegemist on absoluutsete keeldumistakistuste tuvastamisega, milliste esinemiseks tõendeid, millised kajastaksid hetkeseisu Eesti territooriumil, esitatud ei ole. Vastavaid tõendeid ei ole esitatud ei kaubamärgi menetluse jooksul Patendiametis ega ka kaebuse menetluse jooksul TOAK-is. Tulenevalt KaMS § 12 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 sätestatust kui ka Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, tuleb kaubamärgi eristusvõimet hinnata esiteks lähtuvalt kaupadest või teenustest, mille jaoks selle registreerimist taotletakse, ning teiseks lähtuvalt sellest, kuidas nende

kaupade või teenuste tarbijatest koosnev asjaomane avalikkus kaubamärki tajub (C-473/01 ja C-474/01 p 33; T-358/04 p 32). Euroopa Kohtu 18.06.2002 otsuse nr C-299/99 (Koninklijke Philips Electronics NV vs. Remington Consumer Products Ltd.) punktides 47-50 väljendatu põhjal saab järeldada, et ruumilise kaubamärgi eristusvõimelisuse hindamisel tuleb arvestada ka võimalike täiendavate lisaelementidega, millised on toodud vastava kaubamärgi koosseisus. Nimetatud seisukohta kinnitab ka Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt välja töötatud juhend (Guidelines Concerning Proceedings Before the Office for Harmonization in the Internal Market (trade marks and designs) part B Examination), mille kohaselt ruumiliste kaubamärkide eristusvõime hindamise ekspertiis ei pea olema uudsuse kontroll, vaid hinnang kaubamärgi kui terviku mõjule tarbija seisukohast võetuna. Tulenevalt kaubamärgi reproduktsioonist on ruumiline kaubamärk kokkurullitud kihtidest moodustuv risttahukas, mille külgedel moodustub pilkupüüdev lainekujuline muster, risttahuka otstes on mustri algus ja lõpp, lainelise mustri all ja peal on eraldi samuti lainekuju meenutavad kihid (pealmine musta värvi valgete äärtega, alumine valget värvi). Rahvusvahelisel ruumilisel kaubamärgil nr XXX on mitmeid eristavaid tunnuseid ning just nende eelpool loetletud tunnuste kui tervikliku kombinatsiooni järgi on tarbijal võimalik eristada kõiki klassi 30 kuuluvaid avaldaja tooteid teiste isikute samaliigilistest toodetest. 08.02.2006 rahvusvahelise registreeringu puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise teatele lisas Patendiamet väljatrükke Internetist, millistega on Patendiameti arvates on tõendamist leidnud, et registreerimiseks esitatud kaubamärgis toodud kujutise näol on tegemist kujutisega, millisele sarnaseid elemente kasutavad mitmed ettevõtjad. 16.04.2008 vastuses Patendiamet täpsustas, et tema poolt edastatud tõendusmaterjalidest nähtub ühiselt, et kaubamärgi reproduktsiooniga identsed ja sarnase kujuga jäätisetooted on turul (tähendab Eestis) laialdaselt kasutusel erinevate jäätisetootjate poolt. Lisatud tõendeid analüüsimata on TOAK korranud ameti ebaõigeid väiteid. Tegelikult nähtub nimetatud lisadest, et Venemaal, kus avaldaja kaubamärk pole kaitstud, on mitmete tootjate poolt jäätisetortide tähistamisel kasutusel eristavate tunnustega risttahuka kuju, mis avaldaja seisukohast pole piisav kaubamärgi Eesti territooriumil eristusvõime puudumise tõestamiseks, kuna risttahuka kuju eraldatuna teistest olulistest elementidest ei ole tema kaubamärgi ainukeseks eristavaks elemendiks. Avaldajale teada olevalt ei ole tema kaubamärki Eestis kasutatud. Samuti ei ole teada kolmandate isikute kavatsustest hakata kaubamärki kasutama, kuna kaebuse esitaja kasutab oma kaubamärki alati ise territooriumitel, kus see on kaitstud. Kaubamärgi ülesandeks ongi eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgile õiguskaitse andmine toimub konkreetses õigusruumis ning arvestades konkreetse riigi seadusi ja konkreetseid asjaolusid. KaMS § 9 lg 1 p 2 eesmärk on kaitsta avalikku huvi, sealhulgas jätta eristusvõimetud tähised kõigile ettevõtjatele vabaks kasutamiseks. Ka registreerimiseks esitatud kaubamärgile ekspertiisi tegemisel tuleb lähtuda territoriaalsuse printsiibist, ehk KaMS § 9 lg 1 p 2 kohaldamisel tuleb kontrollida, kas vastav avalik huvi esineb Eesti territooriumil ning seda, kas vastav tähis on eristusvõimetu Eestis. Avaldaja osundas nii kaubamärgi menetluses Patendiametis, kui ka kaebuse menetluses apellatsioonikomisjonis Patendiameti varasemale praktikale, mis andis avaldajale teatava õiguspärase ootuse rahvusvahelises registreeringus nr XXX toodud kaubamärgile kaitse

saavutamise osas. Nimelt on avaldaja nimele klassis 30 registreeritud ruumiline kaubamärk (registreering nr XXX), millise reproduktsioon on järgnev:

Ka rahvusvaheline ruumiline kaubamärk nr XXX on suuteline, sarnaselt lisades toodutega ja ka varasema registreeringuga nr XXX, täitma kaubamärgi funktsiooni ning on seetõttu registreeritav avaldaja nimele taotletud ulatuses. Kuigi varasem kaubamärk ei saa olla juriidiliseks aluseks hilisema kaubamärgi registreerimisel, ei saa nimetatud varasemat kaubamärki ning sellele laienenud õiguskaitset täielikult ignoreerida. Kaubamärgi loomupärast eristusvõimet eeldatakse, mitte esmajoones ei välistata. Kuivõrd vaidlusalune rahvusvaheline kaubamärk on avaldaja pärituolumaal - Beneluxi maades - nõuetekohaselt registreeritud, toetab rahvusvahelise kaubamärgi registreeringule nr XXX Eesti Vabariigis õiguskaitse võimaldamise õiguspärasust ka tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 6 qunquies. Selles on sätestatud nn telle quelle printsiip, mille kohaselt liidu liikmesriikides tuleb iga kaubamärgi kohta, mis on nõuetekohaselt päritoluriigis registreeritud, lubada taotlust esitada ja seda tuleb kaitsta niisugusena, nagu ta on. TOAK oma otsuses osundab nimetatud artikli punktile B.2., mille kohaselt kaubamärkide registreerimise võib tagasi lükata või kehtetuks tunnistada muuhulgas kui märgil puuduvad täielikult eristustunnused või nad koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis võivad kaubanduskäibes olla toodete liigi, kvaliteedi, koguse, otstarbe, hinna, päritolukoha või valmistusaja märkimiseks või mis on saanud üldkasutatavaks igapäevases keeles või ausates ja püsivates kaubandustavades riigis, kus kaitset taotletakse. Antud juhul puuduvad mistahes takistused, millised välistaksid Pariisi konventsiooni artikli 6 quinquies kohaldamise. Osundatud konventsiooni artikli kohaldamist on analüüsinud oma otsuses nr 1095 ka apellatsioonikomisjon, sedastades, et kaubamärgi ekspertiisi käigus kõiki asjaolusid kontrollides ei ole välistatud, et rahvusvahelise kaubamärgi registreerimine Eestis on võimalik ka Pariisi konventsiooni Art 6 quinquies osa A ja osa C lõike 1 alusel. TOAK põhjendab oma otsuses Pariisi konventsiooni artikli 6 quinquies kohaldamatust argumendiga, et kaubamärgile õiguskaitse andmine toimub konkreetses õigusruumis ning arvestades konkreetse riigi seadusi ja asjaolusid. Samas on TOAK nõustunud Patendiametiga, milline esitas väidetava eristusvõime puudumise kohta materjale, millistel ei kajastu Eestis väidetavat kaubamärgi eristusvõime puudumist kinnitavad asjaolud, kuivõrd on tegemist väljatrükkidega Venemaa erinevatelt veebilehtedelt. Juhindudes TÕAS § 63 lg 1 taotleb avaldaja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse nr XXXtühistamist osas, millega jäeti avaldaja kaebus rahuldamata ehk osas, millega jäeti tühistamata Patendiameti 25.10.2007 otsus nr XXXrahvusvahelise ruumilise kaubamärgi nr XXX registreerimisest keeldumise kohta klassis 30 kaupade ice-cream cake osas. Puudutatud isiku seisukoht

Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Avaldaja esitas kohtule materjale valikuliselt ja need ei kajasta kõike, mida komisjon arvestas oma otsuse tegemisel. Selle tõendamiseks esitas puudutatud isik kohtule TOAKi toimiku materjalid. Avalduse väited on laialivalguvad, suurem osa neist ei puutu asjasse. Apellatsioonikomisjoni otsust on vaidlustatud osaliselt. Kaubamärgi ekspertiisi menetluse käigus nõustus avaldaja täpsustama 15.08.2007 kaupade loetelu: ices (edible) osas ja palus registreerida kaubamärk klassis 30 täpsustatud loetelus – cooling ice, edible ice powder for use in icing machines, fruit ices; ice-cream cakes. Apellatsioonikomisjon tühistas Patendiameti otsuse registreerimisest keeldumise kohta klassis 30 kaupade loetelu: cooling ice, edible ice powder for use in icing machines, fruit ices osas (kuna selles osas ei olnud Patendiameti otsus üldse põhjendatud) ning kohustas Patendiametit jätkama menetlust apellatsioonikomisjoni otsuses toodud asjaolusid arvestades. Seega käesoleva kohtuvaidluse lahendamine piirdub sellega, kas kaubamärk on registreeritav jäätisetortide (ice-cream cakes) suhtes. Registreerimiseks esitatud tähisel on kujutatud jäätise kokkurullitud kihtide äärtest moodustuv lainekujuline muster. Selline muster saab tulla siis, kui jäätisemassi valatakse laineliselt. Samamoodi saab analoogseid mustreid kui valada laineliselt näiteks kreemi tortidele, kookidele jms. Risttahuka või rulli kuju on nii jäätisetortide kui muude tortide puhul on tavapärane. Sellist kuju kasutatakse sajandeid ning selleks ei pea koguma täiendavaid tõendeid, vaid tegemist on üldteada asjaoluga. Tulenevalt TsMS § 231 lg 1 ei ole vaja tõendada asjaolu, mida loetakse üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Avaldaja soovis registreerida oma kaubamärki klassis 30. Klassi 30 Nizza klassifikatsiooni järgi kuuluvad: kohv, tee, kakao, suhkur, riis, tapiokk, saago, kohvi aseained; jahu ja muud teraviljasaadused, leib, sai, kondiitritooted ja maiustused, jäätis; mesi, siirup; pärm, küpsetuspulbrid; sool, sinep; äädikas, vürtsikastmed; vürtsid; jää. Siinjuures kondiitritooted, maiustused, jäätis kuuluvad ühte kaubaliigi hulka (asuvad ühtsete semikoolonite vahel). Patendiameti materjalides on hulgaliselt väljavõtteid internetist, mis näitavad esitatud kuju kasutamist teiste tootjate poolt. Eesti kaubanduses on aastaid müüdud jäätisetorte ja muid kondiitritooteid, mille kuju on sarnane registreerimiseks esitatud tähisega. Kaupade sortiment on aastatega muutunud. Sarnaste kujuga jäätist on Eestis müüdud nii Leedu, Läti, kui Venemaa erinevad tootjad. Apellatsioonikomisjonile oli see asjaolu teada ja ta pidas seda üldtuntuks. Ka kohtul on võimalik vaadata ringi Eesti kauplustes, kohvikutes ja veenduda, et esitatud kuju on Eestis kasutamisel teiste tootjate poolt oma kondiitritoodete (sh jäätisetoodete) kasutamiseks. Hetkel (tegemist juba külma ajaga ning jäätiste sortiment on seetõttu kauplustes vähenenud) on suuremates Eesti kauplustel müügil Russki Holod, Balbiino ja Ingmani jäätisetordid. Lisan nende tortide kohta RusHolod Baltic OÜ kirjad (k.a. e-kirjad koos toodete reproduktsiooniga), Ingman Jäätised AS e- kirja koos lisatud fotodega ja väljavõte Balbiino AS koduleheküljelt. Registreerimiseks esitatud kujundkaubamärk on tavaline ka kondiitritoodete kuju puhul. Ka jäätisetorti on võimalik liigitada kondiitritoodete hulka. Keskmise tarbija tähelepanu juures ei ole kondiitritoodete (sh jäätisetoodete) muster tajutav toodet eristava tunnusena. Kaubamärki

tajutakse tavaliselt kui tervikut ning ei analüüsita selle ükskuid detaile, nagu käesoleval juhul mustrit. Tarbija eristab üht toodet teisest üksnes kuju järgi juhul, kui toote kuju on tõepoolest antud toote harjumuspärase kujuga võrreldes ainulaadne, käesoleval juhul ta seda ei ole. Patendiametil oli õigus keelduda kaubamärgi registreerimisest nii KaMS § 9 lg 1 p 2 kui ka p 5 alusel. Asjaolu, et Patendiamet piirdus otsuses viitega KaMS § 9 lg 1 p 2 ning loobus tuginemast KaMS § 9 lg 1 p-le 5, ei tee otsust ebaseaduslikuks ega riku kaebaja õigusi. Apellatsioonikomisjon ei ole samastatav kohtuga ning oma otsustes saab ta piirduda üksnes Patendiameti otsuses toodud KaMS § 9 lg 1 p 2, täiendavat õiguslikku alust (§ 9 lg 1 p 5) ta oma otsusesse tuua ei saa. Kuid kohus ei ole seotud menetlusosaliste õigusliku hinnanguga ning käesoleva asja lahendamisel saab ta hinnata kaubamärgi mitteregistreerimise alust ka tulenevalt KaMS § 9 lg 1 p 5. Ei saa olla vaidlust selles, et registreerimiseks esitatud kaubamärgil puuduvad eristustunnused, mis annaks võimaluse registreerida esitatud kujutis ruumilise kaubamärgina. Registreerimiseks esitatud kuju on muutunud tavapäraseks kondiitritoodete, sh jäätistortide kuju puhul. Euroopa Kohtu 08.04.2003 otsuses ühendatud kohtuasjades nr C-53/01-C-55/01 on leitud, et toodete väliskuju puhul võibki olla eristusvõime saavutamine raskem kui sõnaliste või kujunduslike kaubamärkide puhul. Nimetatust järeldub, et üksnes toote väliskuju kujutav kaubamärk peab olema märkimisväärselt erinev (erilisem) muudest sama valdkonna toodete väliskujudest. Taotleja ei ole tõendanud, et tema ruumiline kaubamärk, mis sisuliselt jäljendab tordi (sh jäätisetordi) tavapärast kuju, on muutunud eristusvõimeliseks. Pariisi Konventsiooni artikli 6 quinquies osa A lõike 1 telle quelle printsiip ei kuulu käesoleval juhul kauba ice- cream cakes suhtes kohaldamisele tulenevalt artikli 6 quinquies osa B lõikest 2 (kaubamärkide registreerimise, millele käesoleva artikli kehtivus laieneb, võib tagasi lükata või kehtetuks tunnistada juhtudel, kui märkidel puuduvad täielikult eristustunnused või nad koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis võivad kaubanduskäibes olla toodete liigi, kvaliteedi, koguse, otstarbe, hinna, päritolukoha või valmistusaja märkimiseks või mis on saanud üldkasutatavaks igapäevases keeles või ausates ja püsivates kaubandustavades riigis, kus kaitset taotletakse). Avaldusele lisatud 14.03.2007 loetelu kaubamärgi registreerimise kohta erinevates riikides on eksitav. Jääb selgusetuks, kust see loetelu on pärit ja mida soovitakse sellega tõendada. Väidetavalt käib see loetelu kaubamärgi nr XXX kohta. Kaubamärgil nr XXX rahvusvahelise registreeringu järgi puudub aga nimetus (tegemist on üksnes ruumilise kaubamärgiga), kuid esitatud loetelus on kaubamärki eksitavalt nimetatud VIENNETTA. Asjaolu, et avaldaja nimele on Eestis registreeritud ruumiline kaubamärk nr XXX ei anna avaldajale eelistusi teise ruumilise kaubamärgi registreerimiseks. TOAK’i arvates on ka ruumiline kaubamärk nr XXX muutunud tavapäraseks kondiitritoodete (sh jäätisetortide) kujuks. Avaldus ei ole põhjendatud, Patendiametile registreerimiseks esitatud kaubamärgile õiguskaitse andmiseks klassis 30 jäätisetortide (ice- cream cakes) suhtes puudub alus. Väär on avaldaja väide, et käesoleva tsiviilasja esemeks ei ole vaidlustatud kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamine. Hagita menetluses ei kontrolli kohus üksnes

menetluslikke asjaolusid, vaid kaubamärgi asjades kontrollib kohus ka faktilisi asjaolusid ja muuhulgas tuvastab, kas esinevad kaubamärgi registreerimist välistavad asjaolud (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1). Otsust tehes ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja otsustab ise millist seadust tuleb kohaldada. Lõpliku õigusliku hinnangu annab kohus ning kohtul on õigus oma lahendis käsitleda, kas esinevad KaMS § 9 lg 1 p 2, 5 ja/või 4 sätestatud kaubamärgi registreerimist välistavad alused.

Avaldaja on ebaõigesti tõlgendanud puudutatud isiku seisukohti ja omistanud neile tähenduse, mida puudutud isik pole väljendanud. Patendiamet oma otsuses on leidnud, et esinevad KaMS § 9 lg 1 p 2 kaubamärgi registreerimist välistavad asjaolud. KaMS § 9 lg 1 p 2 käsitleb kaubamärgi üldist eristusvõimet ning selle sätte sees saavad sisalduda ka muud KaMS § 9 lg 1 punktides toodud alused. Apellatsioonikomisjon tühistas Patendiameti otsuse registreerimisest keeldumise kohta klassis 30 kaupade loetelu cooling ice, edible ice powder for use in icing machines, fruit ices osas (kuna selles osas ei olnud Patendiameti otsus üldse põhjendatud) ning kohustas Patendiametit jätkama menetlust apellatsioonikomisjoni otsuses toodud asjaolusid arvestades. Seega käesoleva kohtuvaidluse lahendamisel peab piirduma just selle osa analüüsiga, s.o. kas kaubamärk on registreeritav jäätisetortide (ice-cream cakes) suhtes. Vaidlusalune tähis ei ole teiste jäätisetoodetega võrreldes niivõrd eristavate tunnustega, et keskmine tarbija suudaks tootelt kaubamärki või tootja nime lugemata üksnes kuju järgi kindlaks teha, et tegemist on ühe kindla tootja tootega. Patendiamet ei väida, et tarbija peaks ühe toote eristamiseks teisest teadma tingimata tootjate nimesid, kuid selleks, et kaubamärk omaks eristusvõimet kabamärgiseaduse tähenduses, peab ta suutma määratleda kaupu või teenuseid, millele registreerimist taotletakse, kui mingilt kindlalt ettevõtjalt pärinevaid, ning seega eristama neid teiste ettevõtjate kaupadest või teenustest. Eelnimetatud põhimõte on kooskõlas Euroopa Kohtu otsustes C-299/99, C-349/95, C-39/97 antud tõlgendustega. Otsuste kohaselt on kaubamärgi põhifunktsioon tagada tarbijale kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenuste teatud päritolu äratuntavus, mis lubaks ilma võimaliku segiajamiseta eristada kaupu või teenuseid nendest, millel on teine päritolu. Kaubamärk peab garanteerima tarbijale, et seda kandvad tooted on pärit ühelt konkreetselt ettevõtjalt, kes vastutab nende kvaliteedi eest. Euroopa Kohtu 7.10.2004 otsuses C-136/02 on öeldud, et keskmisel tarbijal ei ole harjumust teha oletusi kauba päritolu kohta lähtudes toote või selle pakendi kujust, millel puudub igasugune sõnaline või graafiline element. Seetõttu võib ruumilisele kaubamärgile eristusvõime loomine osutuda raskemaks kui sõna- või kujundmärgi puhul. Nende asjaolude tõttu leiab Euroopa Kohus, et mida sarnasem on kujutis, mida registreerida soovitakse, vastava toote tavalisele kujule, seda tõenäolisem on, et tal puudub eristusvõime. Patendiamet ei nõustu taotleja seisukohaga, kuna arvame, et keskmine tarbija teeb üldjuhul erinevate firmade toodangu vahel vahet toodetel/pakenditel olevate kaubamärkide või tootja nime järgi, mitte selleks toote kuju kasutades. Tarbija eristab üht toodet teisest üksnes kuju järgi juhul, kui toote kuju on tõepoolest antud toote harjumuspärase kujuga võrreldes ainulaadne. Antud juhul leiame, et taotleja poolt registreerimiseks esitatud toote kuju ei ole niivõrd omapärane, et keskmine tarbija suudaks tootelt kaubamärki või firma nime lugemata üksnes kuju järgi kindlaks teha, et tegemist on ühe kindla tootja tootega. Vastuseks taotleja väitele, et tegemist on jäätisetoodete jaoks täiesti ebahariliku kujuga, lisas Patendiamet oma 8.veebruari 2006 kirjale näiteid sarnase kujunduse ja ülesehitusega teiste

ettevõtjate jäätisetoodetest. Selline hulk analoogse disainiga tooteid näitab, et tegemist on kujundusega, mis ei suuda eristada ühte toodet teisest samalaadsest. Patendiamet lükkab ümber taotleja väited, nagu ei oleks patendiamet millegagi tõendanud ega andnud viiteid materjalidele, mille alusel on leitud, et taotleja kaubamärgile iseloomulikke elemente kasutavad paljud ettevõtted. Tõendusmaterjalideks taotleja kaubamärgile iseloomulike elementide kasutamise kohta paljude ettevõtete poolt olidki patendiameti 08.veebruari 2006 kirjale lisatud väljatrükid Internetist, mis tõendasid risttahuka kuju, lainekujulise mustri, kokkurullitud kihtide ja muude elementide kasutamist erinevate jäätisetootjate poolt. Seisukohad, et kaubamärk on tavapärase jäätisetordi kujuga ning selles on kasutatud teiste ettevõtjate poolt kasutatavaid tavapäraseid elemente ning seetõttu on kaubamärk eristusvõimetu on väljendatud Patendiameti otsuses, tegemist ei ole puudatud isiku täiendava seisukohaga. Registreerimiseks esitatud tähisel on kujutatud jäätise kokkurullitud kihtide äärtest moodustuv lainekujuline muster. Selline muster saab tulla siis, kui jäätisemassi valatakse laineliselt. Samamoodi saab analoogseid mustreid kui valada laineliselt näiteks kreemi tortidele, kookidele jms. Risttahuka või rulli kuju on nii jäätisetortide kui muude tortide puhul on tavapärane. Tulenevalt TsMS § 231 lg 1 ei ole vaja tõendada asjaolu, mida loetakse üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Patendiameti materjalides on hulgaliselt väljavõtteid internetist, mis näitavad esitatud kuju kasutamist teiste tootjate poolt. Eesti kaubanduses on aastaid müüdud jäätisetorte ja muid kondiitritooteid, mille kuju on sarnane registreerimiseks esitatud tähisega. Kaupade sortiment on aastatega muutunud. Sarnaste kujuga jäätist on Eestis müüdud nii Leedu, Läti, kui Venemaa erinevad tootjad. Apellatsioonikomisjonile oli see asjaolu teada ja ta pidas seda üldtuntuks. Ka kohtul on võimalik vaadata ringi Eesti kauplustes, kohvikutes ja veenduda, et esitatud kuju on Eestis kasutamisel teiste tootjate poolt oma toodete kasutamiseks. Registreerimiseks esitatud kujundkaubamärk on tavaline ka kondiitritoodete kuju puhul. Ka jäätisetorti on võimalik liigitada kondiitritoodete hulka. Keskmise tarbija tähelepanu juures ei ole kondiitritoodete (sh jäätisetoodete) muster tajutav toodet eristava tunnusena. Kaubamärki tajutakse tavaliselt kui tervikut ning ei analüüsita selle ükskuid detaile, nagu käesoleval juhul mustrit. Tarbija eristab üht toodet teisest üksnes kuju järgi juhul, kui toote kuju on tõepoolest antud toote harjumuspärase kujuga võrreldes ainulaadne, käesoleval juhul ta seda ei ole. Kaubamärgi nr XXX eristusvõime või selle puudumine ei ole käesoleva vaidluse objekt. Asjaolu, et avaldaja nimele on Eestis registreeritud ruumiline kaubamärk nr XXX reproduktsiooniga ei anna avaldajale eelistusi teise ruumilise kaubamärgi registreerimiseks. Avaldus ei ole põhjendatud, Patendiametile registreerimiseks esitatud kaubamärgile õiguskaitse andmiseks klassis 30 jäätisetortide (ice- cream cakes) suhtes puudub alus. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas TsMS § 476 lg 1 esitas kohtule hagita menetluse avalduse huvitatud isikuna UN.V. Hagita asjad on TsMS § 475 märgitud asjad ning selle paragrahvi lg 1 p 17 järgi muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. Tulenevalt kaubamärgiseadusest on tegemist hagita asjaga.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kooskõlas TsMS § 477 lg 2 vaatab kohus asja läbi ja lahendab kohtuistungit pidamata, kuna seadus ei sätesta antud liiki asja puhul kohtuistungi korraldamise kohustust. Avaldaja on kohtus vaidlustanud Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni (TOAK) otsuse nr XXXja taotleb selle tühistamist osas, millega jäeti tühistamata Patendiameti 25.10.2007 otsus rahvusvahelise ruumilise kaubamärgi registreerimisest keeldumiseks klassis 30 kaupade „icecream cake“ osas. Avaldaja poolt taotletud ruumilist kaubamärki:

keeldus Patendiamet 25.10.2007 otsusega (lk 141-144) KaMS § 9 lg 1 p 2 alusel registreerimast Eestis klassis 30 kaupadele „cooling ice, edible ice powder for use in icing machines, fruit ices; ice-cream cakes“. Ruumiline kaubamärk on kokkurullitud kihtidest moodustuv risttahukas, mille külgedel on lainekujuline muster, risttahuka otstes on mustri algus ja lõpp, lainelise mustri all ja peal on eraldi lainekuju meenutavad kihid – pealmine musta värvi valgete äärtega, alumine valget värvi. Tööstusomandi Apellatsioonikomisjon (TOAK) rahuldas otsusega nr XXX (lk 48-55) osaliselt avaldaja kaebuse Patendiameti otsusele rahvusvahelise ruumilise kaubamärgi registreerimisest keeldumise kohta klassis 30 kaupade „cooling ice, edible ice powder for use in icing machines, fruit ices“ osas. Sama klassi kaupade „ice-cream cakes“ osas TOAK Patendiameti otsust ei tühistanud. Avaldaja arvamuse, et TOAK jättis Patendiameti otsuse ekslikult tühistamata jäätisetortide osas, on puudutatud isik kummutanud käesolevas menetluses avaldusele vastuväidete esitamisega. Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja vastuväidetega, uurinud tõendeid, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes 01.05.2004 jõustunud kaubamärgiseaduse § 72 lg 5 kohaldab kohus Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtub asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Seega kuulub kohaldamisele 25.10.2007 kehtinud KaMS redaktsioon. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti

soovitud toote (Euroopa Kohtu otsused C-299/99, C-349/95, C-39/97). Tarbija poolt toote eristamisel tuleb hinnata eristamise võimalust mitte kahe tähise samaaegsel vaatlemisel tekkiva mulje alusel, vaid selle järgi, kas tarbija on võimeline kaupu eristama tähiste järgi siis kui ta näeb tähiseid eraldi ja mitte samaaegselt (Euroopa Kohtu otsus C-342/97 p 26). KaMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, millel puudub eristusvõime, kaasa arvatud üksik stiliseerimata täht, üksik stiliseerimata arv või üksik värv. Ka Euroopa Nõukogu määruse nr 40/94 art 7 p 1 alap b kohaselt on kaubamärgina registreerimise absoluutseks aluseks eristusvõime puudumine. Patendiamet keeldus kaubamärgi registreerimisest eristusvõime puudumise tõttu. TOAK nõustus Patendiametiga 30.klassi kaupade „ice-cream cakes“ osas. Euroopas väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb ruumilise kaubamärgi, mis kujutab toote kuju, eristusvõime kindlakstegemisel lähtuda samadest kriteeriumidest, mis teiste kategooriate kaubamärkide puhul (T-358/04 p 41, liidetud kohtuasjad C-468/01 ja C-472/01). Arvestada tuleb sellega, et kaubamärgi põhiülesanne on tagada tarbijale või lõppkasutajale see, et kaubamärgiga tähistatud kaup või teenus on teatavat päritolu, nii et tarbija või lõppkasutaja saab kaupa või teenust võimaliku segiajamiseta eristada muud päritolu kaubast või teenusest, ning selleks, et kaubamärk võiks täita oma olulist osa, peab ta tagama, et kõiki sellega tähistatud kaupu valmistatakse või teenuseid osutatakse nende kvaliteedi eest vastutava konkreetse ettevõtja kontrolli all (C-299/99 p 30, C-218/01 p 30). Asjaolu, et hageja nimele on Eestis registreeritud ruumiline kaubamärk ja et vaidlusalune tähis on hageja kaubamärgina registreeritud teistes riikides, ei tähenda, et vaidlusalune tähis tuleks registreerida ruumilise kaubamärgina ka Eestis. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 6 lg 1 kohaselt määratakse kaubamärkide taotlemise ja nende registreerimise tingimused kindlaks liidu iga liikmesriigi oma seadusandlusega. See tähendab, et kaubamärgi registreerimisel tuleb lähtuda siseriiklikust seadusest kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu kaubamärgiõigust reguleerivate sätetega. Arvestada tuleb turusituatsiooniga Eestis. Tarbijate ootused erinevad piirkonniti/riigiti. Teiste riikide praktikat tuleb vaadelda abistava indikaatorina. Vaidlusalust tähist on ühtedes riikides kaubamärgina registreeritud, teistes mitte. KaMS § 9, mis sätestab absoluutsed õiguskaitset välistavad alused, lg 1 p 2 tulenevalt peab tähisel kaubamärgina registreerimiseks olema eristusvõime. Eristusvõimelisust tuleb hinnata arvestades kuidas tarbija kaubamärki tajub, st kas tal on võimalik kaubamärgi järgi kindlaks teha, milliselt tootjalt kaup pärineb, et selle järgi oma ostuotsust teha. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 6 lg quinquies lg 2 B alap 2 võimaldab eristustunnuste puudumise tõttu kaubamärgi registreerimisest keeldumist ka juhul kui kaubamärk on nõuetekohaselt päritoluriigis registreeritud. Vaidlusaluse tähise näol on tegemist ruumilise ehk kolmemõõtmelise tähisega, mis kujutab üht toodetest, mille tarvis avaldaja kaubamärki registreerida soovib – klassi 30 kuuluvat kaupa „ice-cream cakes“ e jäätisetort. Teiste ettevõtjate samalaadne toodang on samasuguse kujuga. Kohtu arvates ei ole tarbijal seetõttu võimalik aru saada kaubamärgi, toote kuju järgi, millise tootja jäätisetordiga on tegemist kõrgendatud tähelepanu osutamata (C-136/02 p 29-32). Kohus nõustub Patendiameti otsuse põhjendustega, mille kohaselt tarbija tajub kaubamärki tervikuna ega analüüsi selle üksikuid detaile, antud juhul mustrit. Selline on ka Euroopa Kohtu seisukoht (C-251/95, C-342/97). Euroopa Kohtu seisukoha kohaselt on kaubamärgi eristusvõime

puudumine seda suurem, mida sarnasem on kujutis, mida soovitakse registreerida, toote tavalise kujuga (C-136/02, liidetud kohtuasjad C-468/01 ja C-472/01). Euroopa Kohtu seisukoha kohaselt ruumilise kaubamärgi, mis koosneb kauba kujust, eristusvõime määratlemiseks on vaja kindlaks teha, kas niisugune kaubamärk võimaldab keskmisel tarbijal eristada asjaomast kaupa teiste ettevõtjate kaubast selleks analüüsivat uurimist läbi viimata ega erilist tähelepanu pööramata. Asjaomane keskmine tarbija tajub kaubamärki tavaliselt tervikuna analüüsimata selle erinevaid detaile (C-218/01 p 50, C456/01, C-457/01 p 35). Seetõttu peab kaubamärgi eristusvõime olema määratud ülemulje alusel, mille tähis edasi annab. Euroopa Kohtu seisukoha kohaselt ei ole keskmisel tarbijal harjumust otsustada toote päritolu üle toote või pakendi kuju põhjal, millel puudub igasugune graafiline või sõnaline element. Seetõttu võib ruumilisele kaubamärgile eristusvõime loomine osutuda raskemaks kui sõnavõi kujundmärgi puhul (C-218/01, liidetud kohtuasjad C-468/01 ja C-472/01). Nende asjaolude tõttu leidis Euroopa Kohus, et mida sarnasem on kujutis, mida registreerida soovitakse, vastava toote tavalisele kujule, seda tõenäolisem on, et tal puudub eristusvõime. Tavatarbija ei pruugi aru saada toote vormist kui päritolu indikaatorist ja, et see toimib kaubamärgina (C-136/02, C-456/01, C-457/01). Pigem paneb tarbija tähele silte, etikette. Kohus nõustub Patendiameti otsuses märgitud seisukohaga ka selles, et keskmine tarbija üldjuhul teeb erinevate tootjate toodete vahel vahet tootel või pakendil olevate kaubamärkide ja/või tootja nime järgi, mitte toote kuju järgi. Kuju järgi võib tarbija eristada üht toodet teisest kui on tegemist ainulaadse, mitte tavapärase kujuga. Et Eesti turul on erinevate jäätisetortide tootjate tooteid on tõendatud RusHold Baltic OÜ 21.10.2009 teatega (lk 74-84). Jäätisetordid on risttahuka kujulised. Väljatrükkidega internetist (lk 109-117) on tõendatud, et hageja poolt ruumilise kaubamärgina registreerida soovitud jäätisetordi kuju on sarnane teiste tootjate jäätisetortidega. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb avaldaja kaebus Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni otsusele nr XXXjätta rahuldamata. Õige ei ole puudutatud isiku seisukoht, mille kohaselt kohus võib TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 tulenevalt kohaldada muid kaubamärgi registreerimisest keeldumisest aluseid. TsMS § 475 hagita asjadena kaebusi tööstusomandi lg 1 p 151 alusel lahendab kohus apellatsioonikomisjoni otsuste peale. Kuna kaubamärgi registreerimise või mitteregistreerimise otsustab Patendiamet oma otsusega, ei saa kohus sellist otsust teha Patendiameti eest. Ülalviidatud sättest tulenevalt lahendab kohus kaebusi TOAKi otsuste peale, st kohus kontrollib aluseid, mis on olnud otsuse tegemise aluseks. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.