Otsuse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2009.a, kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-09-46434
Tsiviilasi
KÜ hagi E Mja PK vastu võlgnevuse, viivise nõudes ja kahju hüvitamiseks 13 600,95 krooni
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: KÜ (registrikood xxx, xxx), lepinguline esindaja Irina B (SA SAK Fond ); Kostjad: E M(isikukood xxx, elukoht Xxx) PK (isikukood xxx, elukoht Xxx). Lihtmenetlus kirjalikult
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista E M KÜ kasuks põhivõlga 9478,25 krooni, viivist 211,55 krooni, viivist alates perioodi 01.09.2009 kuni 02.02.2010 eest 1028,40 krooni ja alates 03.02.2010 mõista välja mõista viivis 0,07% päevas põhivõlalt (9478,25 krooni) kuni põhivõla tasumiseni.
3.Välja mõista PK KÜ kasuks põhivõlga 4062,10 krooni, viivist 31.08.2009 seisuga 90,65 krooni, viivist perioodi 01.09.2009-02.02.2010 eest 440,74 krooni ja alates 03.02.2010 viivist 0,07% päeva põhivõlalt (4062,10 krooni) kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata KÜ nõue E M ja PK vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks 60,60 krooni Menetluskulude jaotus Jätta KÜ menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda järgmiselt: E M kanda 7/10 osas ja PKi kanda 3/10 osas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peal ei saa esitada apellatsioonkaebust.
Selgitus: pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Apellatsioonitähtaeg on 30 päeva arvates otsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse
Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Hageja nõue, põhjendused
1.KÜ palub E M välja mõista 7/10 põhivõlgnevusest vastavalt 9478,25 krooni, viivise 7/10 osas suuruses vastavalt 211,55 krooni, ja alates 01.09.2009 0,07% päevas põhivõlalt arvestades viivise välja otsuse tegemise seisuga ja edaspidi 0,07% viivist põhivõlalt kuni selle nõude täitmiseni.
2.KÜ palub PK välja mõista 3/10 suuruses ulatuses põhivõlgnevuse 4 062,10 krooni, 3/10 ulatuses viivise 90,65 krooni 31.08.2009 seisuga ning alates 01.09.2009 viivise 0,07% päevas põhivõlalt päevas arvestades viivise välja otsuse tegemise seisuga ning edaspidi 0,07% viivist põhivõlalt kuni selle rahuldamiseni.
3.KÜ Kalda- Kose palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju katteks 60,60 krooni. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
4.Kostjad on korteriomandi nr xxx Xxx, Tallinn omanikud järgmiselt: E. M on 7/10 mõttelise osa omanik ja PK sama korteriomandi 3/10 mõttelise osas omanik. Hageja majandab korteriomandit ja selle juurde kuuluva elamu ja maatüki mõttelist osa vastavalt ühistu põhikirjale. Kostjad tasusid hageja poolt neile väljastatud arvete alusel majandamise ja muid kulusid. Võlgnevus hakkas tekkima alates 2008.a. jaanuarist. Seisuga 31.08.2009.a. on kostjate põhivõlgnevus hageja ees 13 540,35 krooni. Kostjad peavad vastavalt nende omandi suurusele kandma majandamise ja hooldamise kulusid kooskõlas ühistu põhikirja p 3.2.8 Märgitud maksed tuleb tasuda iga kuu eest järgmise kuu 10. kuupäevaks, enne 2008a. juulit tuli tasuda maksed ühistu põhikirja varasema redaktsiooni kohaselt aga järgmise kuu 25. kuupäevaks.. Kohustuse rikkumise korral peavad nad maksma majandamiskuludelt põhikirja p 3.2.9 järgi viivist 0,07% päevas, sama viivise määr ja maksmise kord on sätestatud ka KÜS § 7 lg 4.
5.Tasumata on jäänud järgmised maksed ja võlg suurenes järgmiselt:
8.Perioodil jaanuarist 2008 - august 2009.a. pidid kostjad tasuma kokku 26052,58 krooni, viivis oli 3837,51 krooni. Kostjad tasusid 16047,52 krooni, millest 3535,29 krooni arvestas hageja viiviste katteks ja 12512,23 krooni põhivõla katteks ning seega jäid kostjad võlgu 13540,5 krooni ning viivist 302,22 krooni. Viivist arvestatakse alates kohustuse rikkumise päevale järgnevast päevast. Kostja E. M peab kanda võlast ja viivistest 7/10 suuruse osa, P. K võlast, viivisest 3/10 suuruse osa.
9.Et hagi esitada kostjate vastu, pidi hageja olema kindel selles, et tegemist on õigete kostjatega, milleks pöördus kinnistusraamatusse vastava tõendi saamiseks ning selle tõttu kandis ta kulusid 60,60 krooni. Kui kostjad oleksid oma kohustuse täitnud, ei oleks hageja pidanud andmeid kontrollima ja seega on tekkinud kulu kahju, millel on põhjuslik seos kostjate võla tekkimisega. Kostjad peavad kahju hüvitama solidaarselt.
10.TÕENDID: 1) KÜ põhikiri; 2) kinnistusraamatu väljavõte; 3) 18.03.2009.a. kiri; arve 2009/8/5/34, maksekorraldused 60,60 krooni tasumise kohta. Kostjate seisukoht
11.13.11.2009.a. esitasid kostjad vastuse hagiavaldusele. Kostjad tunnistasid, et on jäänud hageja ees võlga ja et seoses rahaliste rasketega ei olnud võimelised õigeaegselt nõutavad 2 (4)
summat tasuma tunnistasid võlga hageja ees, olid nõus tasuma võlgnevuse igakuiselt 600 krooniste maksetega.
12.Tõendid: TÕENDID: lapse sünnitunnistus. Kohtu põhjendused
13.VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustused täita vastavalt seadusele ja lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sj täitmisega viivitamine. Esitatud hageja põhikirja p 3.2.8 alap 1- 5 alusel peab ühistu liige tasuma iga kuu järgneva kuu 10. kuupäevaks elamu jooksva majaandmise kulude katteks makseid, tasuma kommunaalkulude eest, remondi- ja hoolduskulusid. VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist ning § 101 lg 1 p 6 alusel lepingus kokkulepitud viivist. KÜS § 7 lg 4 järgi on viivis majandamiskuludelt 0,07% päevas. Vastavalt esitatud põhikirja p 3.2.9 on liige kohustatud tasuma ühistule majandamiskulude maksmisega viivitamise korral viivist 0,07% päevas. Seega on põhikirjas sätestatud viivis samane KÜS § 7 lg 4 sätestatud viivise määra ja tasumise korraga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjatel on kohustus täita ühistu põhikirjast kui lepingust selle p 3.2.8 alap 1-5 ja p 3.2.9 tulenevate maksete tasumise kohustust ning majandamiskulude tasumisega viivitamise korral tasuda viivist 0,07% päevas.
14.Vastavalt hageja poolt kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttele on kostjad korteriomandi xxx kaasomanikud järgmiselt: E M vastavalt 7/10 mõttelise osas omanik ja PK vastavalt 3/10 mõttelise osa omanik. Kostjad tunnistasid, et on jäänud tasumisega võlga, sj tunnistasid võlga ja viivist hagetud ulatuses. Seega on kostjate omaksvõtuga leidnud tõendamist asjaolu, et nad on kohustatud täitma põhikirja p 3.2.8 alap 1-5 ja p 3.2.9 tulenevat majandamiskulude ja hoolduskulude, kommunaalkulude maksmise kohustust ning majanduskulude tasumisega viivitamisel on nad kohustatud tasuma viivist 0,07% päevas ning et nad võlgnevad hagejale seisuga 31.08.2009 järgmiselt: E. M vastavalt 9478,25 krooni põhivõlga ning seisuga 31.08.2009 sissenõutavaks muutunud viivist 211,55 krooni ning P. K seisuga 31.08.2009 võlga 4062,10 krooni ning seisuga 31.08.2009 sissenõutavaks muutunud viivist 90,65 krooni. Eeltoodu tõttu on asjas tõendanud, et kostjad on rikkunud ühistu põhikirjast kui lepingust tulenevaid ülalviidatud kohustusi. Nimetatud põhjendustel puudub vajadus anda hinnang esitatud hageja arvele 2009/8/2/34 ning kostjatele saadetud pretensioonile 18.03.2009. Kostjad väitsid, et neil oli raske materiaalne olukord, perre sündis laps, mida on kostjad tõendanud ka lapsesünnitunnustusega, ja mille tõttu ei saanud nad õigeaegselt on oma kohustusi täita. VÕS § 103 lg 1 alusel vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav, milleks on VÕS § 103 lg 2 järgi vääramatu jõud objektiivses tähenduses: Kostjate poolt viidatud asjaolud (majanduslikul rakse olukord, laps sünd) ei vabasta vastutusest kohustuse rikkumise eest, kuna tegemist ei ole rikkumise vabandatavusega ja tegemist ei ole vääramatu jõuga objektiivses tähenduses VÕS § 103 lg 2 järgi. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus kooskõlas VÕS § 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 nõuda kohustuse täitmist ning kooskõlas põhikirja p 3.2.9 ning VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 6 alusel viivist. Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt välja mõista hageja kasuks põhivõlg järgmiselt: E M 9478,25 krooni ja PKilt 4062,10 krooni. Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista viivist 31.08.2009 seisuga järgmiselt: E M 211,65 krooni ja PKilt 90,65 krooni.
15.TsMS § 367 järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina 3 (4)
põhinõudest. Hageja palus viivise välja mõista alates 01.09.2009 kuni otsuse tegemise seisuga, milleks on 02.02.2010.
16.Periood 01.09.2009 – 02.02.2010 on 155 päeva. Seega tuleb E. M hageja kasuks välja mõista viivis perioodi eest 01.09.2009-02.02.2010 vastavalt 1028,40 krooni (155*9478,25*0,07%) ja edaspidi tuleb temalt viivis välja mõista alates 03.02.2010 0,07% päevas põhivõlalt (9478,25 krooni) kuni põhivõla tasumiseni. PKilt tuleb hageja kasuks viivis välja mõista perioodi 01.09.2009-02.02.2010 eest 440,74 krooni (0,07%*4062,10*155=440,74) ja alates 03.02.2010 viivist 0,07% päevas põhivõlalt (4062,10 krooni) kuni põhivõla tasumiseni.
17.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, peab ta hüvitama võlausaldajale kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. VÕS § 128 lg 4 alusel peab isik hüvitama kahju, kui asjaolu, millele tema vastatus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja palus kostjatelt välja mõista kahju hüvitisena 60,60 krooni. Asjaolude kohaselt on hageja kandnud kulusid, milleks on kinnistusraamatust tõendi saamise kulu tõendamaks seda, et kostjad on korteriomandi omanikud ja käesolevas vaidluses olevad kohased kostjad. Tõendi saamise kulu on hageja arvates hageja kahju. Kohus leiab, et märgitud tõendi saamise kulu ei ole kahju, kuna tõendi saamine oli vajalik hagi esitamiseks ning tõendi saamise kulu ei ole iseenesest vältimatu tagajärg sellele, et kostjad jätsid oma kohustuse hageja ees täitmata. Sellise tõendi saamise kulu on tekkinud hagi asjaolude kohaselt kohtumenetluse algatamisega kostjate vastu, mitte nendepoolse kohutuse rikkumise tagajärjel. Tõendi esitamata jätmise korral poleks hagejal sellist kulu tekkinud, märgitud tõendi esitamine kõrvaldab aga võimaliku vaidluse tekkimise selle üle, kas kostjad on kohasteks isikuteks, kelle vastu hagejal võlanõue on. Seega ei ole kohustuse rikkumisel kostjate poolt ning kulu tekkimisel põhjuslik seos VÕS §128 lg 4 tähenduses ning tegemist ei ole kahjuga, mille hüvitamist saaks hageja nõuda VÕS § 115 lg 1 ja 128 lg 4 alusel. Seega ei kuulu märgitud 60,60 krooni kostjatelt kui kahju väljamõistmisele nõude õigusliku põhjendamatuse tõttu vastavalt.. Märgitud 60,60 krooni näol on tegemist TsMS § 138 lg 1, lg 2 ning § 143 p 2 tähenduses menetluskulude ühe liigina e. kohtukuluna e. asja läbivaatamise kuluna, milleks ongi dokumentaalse tõendi saamise kulu. Seega jääb hageja nõue kostjate vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks 60,60 krooni rahuldamata.
18.Hagejal on õigus taotleda märgitud kulu hüvitamist menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse esitamisel kooskõlas TsMS § 174 lg 1 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest vastavalt maakohtule avalduse ja menetluskulude nimekirja ja tõendite esitamisega. Kuna rahuldamata nõude osa 60,60 krooni moodustab tervest nõudest kaduvväikse osa, st 0,4% (60,60/13 600,95*100=0,4%), siis on tegemist sisuliselt kogu haginõude rahuldamisega. Eeltoodu tõttu jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus leiab, et kuivõrd kostjate vastu oli hageja esitanud nõuded erinevates ulatustes, st E. Mvastu võla, viivise väljamõistmiseks 7/10 osas ja P. Ki vastu 3/10 osas, jäävad ka hageja menetluskulud märgitud ulatustes kostjate kanda. Seega jäävad hageja menetluskulud E. M kanda 7/10 osas ja P. K kanda 3/10 osas.
Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.