2-09-40314/3 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Aktsiaselts S esitas 14.08.2009 hagi A K vastu 4 424 krooni saamiseks. Nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ning modemi üürilepingust. Kostja jättis talle teenuse kasutamise eest esitatud arved tasumata. Hagiavalduses näidatud kostja elukoha aadressil Xxx, Tallinn saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „omanik ei tea kes on“. Rahvastikuregistris on kostja elukoha aadress kohaliku omavalitsuse täpsusega. Maksu – ja Tolliameti andmebaasis puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasis märgitud kostja elukoha aadressil Xxx, Tallinn saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „ei ela aadressil“. Kohtutäitur käis aadressidel Xxx, Tallinn, Xxx, Tallinn ja Xxx, Tallinn, kuid ühelgi aadressil kostja ei ela. Kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6-ndas osas. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Aktsiaseltsi Sja A K vahel sõlmitud lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 4 424 krooni, millest põhivõlg on 2 212,50 krooni ja viivis 2 211,50 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 4 020 krooni järgmiselt: 1 000 krooni riigilõivu hagimenetluses, 420 krooni kohtutäituri tasu, 100 krooni riigilõivu väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest ning 2 500 krooni õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 4 järgi on asja läbivaatamise kulud menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2 500 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 2 212,50 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 2 500 krooni. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500 krooni ulatuses. Hageja on 11.09.2009 tasunud kohtutäituri tasu 420 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr 221013921094 Swedbank AS-is viitenumbriga 3100057359 ja selgitusega „KohtutSituritasu 2-09-40314 A K“. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse nr K 1691 alusel on kohtutäiturile tasutud 240 krooni. Seega tuleb 180 krooni hagejale tagastada. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 500 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kohtutäituri tasu 240 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 000 krooni, kokku 1 840 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.