Võlaõigus › Muud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Vadim Malõšev esitas Viru Maakohtule hagi AS Narva Vesi vastu vastutusala määratlemiseks. Hagiavalduse kohaselt on V. Malõšev XXX Narvas paikneva hoone omanik ning veeja kanalisatsiooniteenuste tarbija vastavalt 08.10.2001 AS-ga Narva Vesi sõlmitud lepingu nr 111198 alusel. 28.11.2005 pöördus hageja kostja kui tarnija poole taotlusega teostada omandi piiritlemine, et määrata kindlaks vastutusala vee- ja kanalisatsioonivõrgu torustike ohutuse ja tehnilise seisundi eest. Vastavalt 25.03.2004 „Üldkasutatava vee- ja kanalisatsioonivõrgu kasutamise reeglitele Narva linnas“ (edaspidi Reeglite) nr 11/30 määratakse üldkasutatava vee- ja kanalisatsioonivõrgu ning kinnistu vee- ja kanalisatsioonivõrgu vaheline piir kindlaks liitumiskoha järgi. Samuti näeb Reeglite punkt 1.4.2 ette, et veevõrgul on liitumiskohaks peakraan. Kui peakraan on paigaldatud üle kahe meetri kaugusele kinnistu piirist, on liitumiskohaks kinnistu piir, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Maaeralduseta hoonestamisel asub liitumispunkt hoonestatava krundi piirist kuni kahe meetri kaugusel. Tarnija ei ole omalt poolt muudatusi või täiendusi esitanud, mistõttu lepingu sätted, mis puudutavad liitumispunkti, on jäänud muutumatuteks. Hageja palus määrata vee- ja kanalisatsioonivõrgu liitumispunktiks hoone XXX vastutusalaks vee- ja kanalisatsioonivõrgu osa, mis kulgeb hoone seest kuni liitumispunktini ning määrata AS-i Narva Vesi vastutusalaks vee- ja kanalisatsioonivõrgu osa alates liitumispunktist kuni üldkasutatava võrguga liitumise kohani. AS Narva Vesi vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt reguleerib ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) §-le 1 lg 1 kinnistute veega varustamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. Vastavalt

ÜVVKS §-le 11 ei kuulu kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja kanalisatsiooni hulka. Hageja ei vaidlusta veevarustuse- ja kanalisatsiooni lepingu tingimusi. Hageja nõue määrata veevärgi ja kanalisatsiooniga liitumispunktiks hoone XXX on vastuolus seadusega. Vastavalt ÜVVKS §-le 3 lg 1 määrab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri liitumispunkt. Vastavalt ÜVVKS §-le 3 lg 2 asub liitumispunkt kuni üks meetrit väljaspool kinnistu piiri.

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus jättis 6. oktoobri 2008 otsusega V. Malõševi hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt toimub ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskirja (edaspidi Eeskiri 1) § 9 järgi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumine liituja poolt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni omanikule või valdajale esitatud taotluse (edaspidi liitumistaotlus) põhjal koostatava liitumislepingu alusel. Eeskirja § 10 p 5 järgi peab liitumistaotlus sisaldama ettepanekut liitumispunktide asukoha kohta. Eeskirja 1 § 15 kohaselt väljastatakse liitumistaotluse rahuldamisel liitujale liitumistingimused, mis on aluseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ühendustorustiku projekti koostamisele. Vastavalt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja (edaspidi Eeskiri 2) § 14 kohaselt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Eeskirja 2 § 15 järgi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiskohaks ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadusega sätestatud koht. ÜVVKS § 3 lg 2 kohaselt on liitumispunkt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. Ülaltoodust tulenevalt pidi hageja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks esitama kostjale taotluse, mille põhjal koostati hiljem liitumisleping. Taotlus pidi sisaldama ka ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta. Liitumistaotluse rahuldamisel pidi kostja väljastama hagejale liitumistingimused, mis olid aluseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ühendustorustiku projekti koostamisele. Liitumistingimustes pidi olema määratud ka liitumispunkt. Seega ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendamisel oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise koha kohta, milleks on peakraan. Hageja ei vaidlusta ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumist. Liitumispunkt oli määratud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku kokkuleppel. Kui hageja tahab paigutata liitumispunkti teises kohas, siis peab ta esitama AS-le Narva Vesi vastava taotluse liitumispunkti ümberehitamiseks. Eeskirja 1 § 29 ning Eeskirja 2 § 17 sätestavad, et kui ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja või kinnistu omanik või valdaja taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS V. Malõšev esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 6. oktoobri 2008 otsuse ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebuse kohaselt on vaidlus vastutusala kinnitamises. Maakohus rikkus TsMS § 438 nõuet, jättes rahuldamata taotluse kindlaks määrata AS-i Narva Vesi vastutusala vee ja kanalisatsioonitorustiku osa alates liitumispunktist ühisveevõrguga liitumiseni. Maakohus pidi välja selgitama, kas pooled leppisid kokku vastutusalas vastavalt maja veevarustuse skeemile.

Maakohus seda välja ei selgitanud. Sellega rikkus maakohus TsMS § 436 lg 1 ja § 232 lg 1 sätteid. Kohtuotsus on põhjendamata. AS Narva Vesi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kohus rikkunud TsMS § 438 nõudeid. Kohus on hinnanud kõiki hageja poolt esitatud tõendeid. Kohtuotsuse tühistamise aluseks ei saa olla tõendite hindamise seisukohtade mittekattuvus hageja seisukohtadega. Tulenevalt ÜVVKS §-le 11 kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu hageja vastutusalasse. Hageja ei ole märkinud aluseid liitumislepingu tingimuste muutmiseks. V. Malõšev esitas vastuväited AS Narva Vesi seisukohtadele, milles märgib, et ta ei taotle lepingutingimuste muutmist, vaid soovib vastutusala kindlaksmääramist vee- ja kanalisatsioonivõrgu hooldamise eest alates apellandi veevärgi liitumispunktist kuni ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumise kohani.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kõnesoleva paragrahvi lg 1 sätestab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. Vastavalt ÜVVKS § 16 lg-le 3 (rakendussäte) kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega. Ringkonnakohus leiab, et alates 01.01.2006 kehtiv ÜVVKS § 3 lg 2 redaktsioon sätestab üldise reegli, et liitumispunkti määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ning liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Üksnes erandina võidakse liitumispunkt määrata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku ja kinnistu omaniku kokkuleppel juhul, kui liitumispunkti asukohta ei saa määrata kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Apellant ei ole käesoleval juhul esitanud selliseid tõendeid, millest nähtuvalt ei saaks ühisveevärgi ja apellandi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumispunkt asuda avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool apellandi kinnistu piiri, nagu seda sätestab ÜVVKS § 3 lg 2. Kohtule esitatud ühisveevärgi ja XXX kinnistu vee- ja kanalisatsioonivõrkude plaanist (tl 61) nähtub, et liitumispunkt on määratletav ÜVVKS § 3 lg 2 kohaselt selliselt, et see asub XXX tänaval (avalik ala) kuni 1 meetri kaugusel hagejale kuuluva XXX kinnistu piirist. Kuna liitumispunkt on käesoleval juhul määratav seaduse (ÜVVKS § 3 lg 2) järgi väljaspool hageja kinnistu piiri ning sellest ja ÜVVKS § 16 lg-st 3 tulenevalt ei saa arvates 01.01.2006 enam kehtida pooltevahelise 08.10.2001 lepingu p-s 1.1 kokkulepitu liitumispunkti asukoha kohta apellandi kinnistul, siis ei ole hageja nõue tuvastada, et liitumispunktiks on tema kinnistul asuv hoone, põhjendatud.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

jätta

menetluskulud

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.