Võlaõigus › Alusetu rikastumine

2-08-66998 otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.

EELNEV MENETLUS

Hageja esitas 13.10.2008 kohtule hagiavalduse kostja vastu 104 684 krooni saamiseks. Hagiavalduses näidatud kostja elukoha aadressil Xxx , Tallinn saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „naabri sõnade järgi kostja kolis ära 6 kuud tagasi ja enam ei ela antud aadressil“. Rahvastikuregistris on kostja elukoht kohaliku omavalitsuse täpsusega. Kodakondsus – ja Migratsiooniameti andmebaasis märgitud kostja elukoha aadressile xxx, Tallinn saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „puudub juurdepääs“. Põhja Politseiprefektuurist teatati kohtule 02.12.2008, et politsei andmetel on kostja elukohaks xxx, Tallinn. Nimetatud aadressile saadetud dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Maksu – ja Tolliameti andmebaasis märgitud kostja elukoha aadressil xxx, Kuressaare saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „pole kodus“ ja „ei ole kättesaadav“. Kohtutäitur kontrollis aadresse xxx, Tallinn, xxx, Tallinn ning xxx, Tallinn. Kostjale ei olnud võimalik hagimaterjale üle anda. Kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6ndas osas. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega ja TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel toimetas kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus määras kostjale 20 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtuteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.11.2009, menetlusdokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 28.12.2009 ning vastamise tähtpäev saabus 18.01.2010. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tasus hageja kostja eest pangale võlgnevuse 57 886,46 krooni ning kohtutäituri tasu 46 798 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud

2-08-66998 kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 6363 krooni järgmiselt: 5750 krooni riigilõivu hagimenetluses, kohtutäituri tasu 413 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 200 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 4 järgi on asja läbivaatamise kulud menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Hageja on tasunud 10.02.2009 kohtutäituri tasu ettemaksuna 350 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is, viitenumbriga 3100057358, selgitusega „delo nr 2-08-66998, kohtutaituri tasu”. Hageja tasus 10.02.2009 täiendavalt kohtutäituri tasu 63 krooni, kokku 413 krooni. Kohtutäitur Elin Vilippuse 02.10.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse alusel on kohtutäiturile tasutud 240 krooni. Kohtutäituri tasu ettemaksust ülejääv osa 173 krooni tuleb hagejale tagastada. Lähtudes eeltoodust kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 5750 krooni, kohtutäituri tasu 240 krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 200 krooni, kokku 6190 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.