OÜ Medical Spa hagi Marika Vartla vastu dokumentide väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
25 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. augusti 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Medical Spa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Medical Spa (RK 11001741), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Vastustaja (kostja): Marika Vartla, esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu
3.augusti 2009 otsus muutmata. Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ Medical Spa kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks
või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Medical Spa esitas kohtule hagi Marika Vartla vastu dokumentide väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Hagiavalduse kohaselt kutsuti kostja hageja juhatuse liikme kohalt tagasi osanike 23.05.2008 otsusega. Perioodil 05.02.2004 kuni 23.05.2008 oli äriühingu raamatupidamise korraldamine kostja kui juhatuse liikme ülesanne ja kogu raamatupidamise dokumentatsioon on kuni käesoleva ajani kostja valduses, kes keeldub põhjendamatult ning ilma õigusliku aluseta dokumentide hagejale tagastamisest. 2007. a raamatupidamisdokumendid on kostja esindaja üle andnud 2007. a juulis. 26.06.2009 kohtusse esitatud haginõude täpsustuses on esitatud nimekiri 2007. a laenulepingutest laenu andmise ja võtmise kohta erinevatelt juriidilisetelt isikutelt ja füüsiliselt isikult ning nimekiri arvetest tööde tegemise kohta, mille suhtes palub hageja esitada tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid ning nimekiri lepingutest, mille kohta on hageja raamatupidamises olemas arved. Hageja ei saa äriseadustiku (ÄS) §-s 180, §-s 183, § 179 lg-s 1 ja lg-s 4 sätestatud kohustusi täita, kui hageja dokumendid on kostja käes. Hageja ei ole saanud sellest tulenevalt esitada tähtaegselt majandusaasta aruannet. Kostja käitumine ei ole kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 sätestatud hea usu põhimõttega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel esitatud hagis on hageja tuginedes TsÜS § 49 lg 1 seisukohal, et kostja valduses olevaid dokumente saab käsitleda kui asju, mistõttu tuleb kostjal, kes ei ole enam hageja juhatuse liige, tema valduses olevad dokumendid hagejale üle anda. Hageja soovis hagi täpsustuses nimetatud dokumentide üleandmist 3 päeva jooksul pärast käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumist. Hageja soovis nõude rahuldamist ja menetluskulude jätmist kostja kanda.
2.Marika Vartla hagi ei tunnistanud. Kostja teatas, et ei keeldu ega ole keeldunud raamatupidamisdokumentide väljaandmisest. 2007. a dokumendid on üle antud ja ka muude dokumentide hoidmiseks puudub kostjal igasugune huvi. Kostja on esitanud 17.07.2008, 15.12.2008 ja 09.02.2009 koostatud aktid dokumentide üleandmisevastuvõtmise kohta. Edasise kohta kinnitas kostja, et tema käes ja valduses rohkem dokumente pole. Istungil jäi kostja selle juurde, et kõik dokumendid, mis kostja valduses olid, on üle antud. Kostja esitas 03.08.2009 taotluse asja läbivaatamiseks tema kohalolekuta.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 03.08.2009 otsusega jäeti OÜ Medical Spa hagi Marika Vartla vastu asja väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest rahuldamata ning hageja ja kostja kulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selle üle, kas ja millised hagejale kuuluvad dokumendid on kostja ebaseaduslikus valduses. Hageja kinnitusel on ta algselt puuduolnud dokumentidest osa kostjalt kätte saanud, kuid esitatud hagitäpsustuse kohaselt on suur hulk veel selliseid dokumente, mis väidetavalt on kostja valduses. Kostja kinnitab, et ta on kõik tema valduses olnud dokumendid üle andnud ning tal puudub vajadus taotletud dokumente enda käes hoida.
AÕS § 80 alusel esitatud väljanõue on suunatud isiku vastu, kelle faktilises valduses asi on. Nõude aluseks on omaniku valduse rikkumise fakt. Oluline on seejuures, et väljanõutav asi peab olema alles ja individualiseeritud kujul. Väljanõude esitamiseks on vajalik, et võimalik rikkuja valdaks asja. Kui valdaja väidab, et tema ei valda asja ja temalt ei saa seega asja välja nõuda, peab hageja tõendama valdaja valdust. Kohus leiab, et hageja on küll teinud usutavaks asjaolu, et loetletud dokumendid on tema omad ehk hageja äritegevust puudutavad dokumendid, kuid ei ole esitanud ühtegi TsMS-s lubatud tõendit (ega põhistanud), mille alusel saab väita, et nimekirjas esitatud dokumendid on kostja valduses. Ainsate menetluse käigus esitatud tõenditena hagis esitatud asjaolude hindamiseks on kostja poolt esitatud 15.12.2008 ja 09.02.2009 koostatud aktid, mille kohaselt hageja on kostjalt vastu võtnud rida dokumente. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud aktidega ei antud üle täpsustatud haginõude loetelus esitatud dokumente. Mingeid muid TsMS § 229 lg-s 2 nimetatud tõendeid esitatud ei ole. Ehkki võimalus ja kohustus TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi olnuks seda teha kohe hagi esitamisel, on kohus pooltele veelkordselt andnud võimaluse tõendite esitamiseks 26.03.2009 korraldava määrusega. Ehkki hageja ei ole 2007. aasta majanduaasta aruannet tähtaegselt esitanud, ei ole väidetav dokumentide puudumine tänase seisuga olnud takistuseks majandusaasta aruannete esitamiseks nii 2007. a kui ka 2008. a kohta. Kohus leidis, et puudub alus kostja poolt valduse rikkumise asjaolul põhineva hagi rahuldamiseks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.OÜ Medical Spa esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 03.08.2009 kohtuotsuse, teha tühistatud osas uue otsuse, millega apellatsioonkaebus rahuldada; kohustada Marika Vartlat üle andma laenulepingud, mille alusel apellandi poolt väljastati laenud OÜ-le Mclub FoxMink 24.04.2007, OÜ-le Mclub Vallasvara 13.07.2007, OÜ-le Mclub Holding 16.07.2007, OÜle Edel 02.08.2007, MTÜ-le Viikingid 06.08.2007, OÜ-le Mclub Kinnisvara 14.08.2007, OÜ-le Mõisa Stiilid 04.10.2007 ja 2006. a (laenu tagastamine toimus 15.02.2007); kohustada M. Vartlat üle andma laenulepingud, mille alusel hageja võttis laenud 24.07.2007 Heigo Laurilt, 15.10.2007 OÜ-lt Nordical ja OÜ-lt Mõisa Stiilid, 06.11.2007 OÜ-lt Mclub FoxMink ning 2006. a OÜ-lt Mclub Holding; kohustada M. Vartlat üle andma tööde s.h ehitustööde üleandmis-vastuvõtmisaktid tööde kohta, mille kohta on hageja raamatupidamises 2007. a arved nr 270023, 270026, 270007, 270011, 270015, 270066 ja 270069; kohustada M. Vartlat üle andma muud lepingud, mille kohta on hageja raamatupidamises 2007. a arved nr 270087, 270052 ja 270011; kohustada eelnimetatud lepingud ja tööde, s.h ehitustööde üleandmis-vastuvõtmisaktid üle andma kolme tööpäeva jooksul pärast käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuse jõustumist Advokaadibüroo Küllike Namm ruumides aadressil Laada 27, Rakvere; mõista vastustajalt välja apellandi poolt nii esimese kui teise astme kohtumenetluses kantud menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole vastustaja menetluse jooksul kordagi väitnud, et ta on apellandi poolt nõutud dokumendid üle andnud. Väite, et apellandi poolt haginõude täpsustuses nimetatud dokumente vastustaja valduses ei ole, on esitanud vastustaja lepinguline esindaja, kelle seletused ei ole tõenditeks TsMS § 229 lg 2 järgi. Seega ei ole vastustaja tõendanud, et apellandi poolt nõutud dokumente tema valduses ei ole. Vastustaja võttis omaks, et tema valduses olid/on apellandi raamatupidamisdokumendid. Vastustaja ei ole väitnud, et ta andis haginõude täpsustuses märgitud dokumendid üle 15.12.2008 ning 09.02.2009, vastavasisulise oletusliku järelduse esitas kohus ja alles kohtuotsuses. Kuna dokumendid, milliste esitamist apellant nõudis, on lisaks apellandile
seotud äriühingutega, milliste juhatuse liige on vastustaja (avalik teave Äriregistri teabesüsteemist), siis peavad need dokumendid vastustaja valduses olema tulenevalt ÄS § 183 sätestatust; 2) ei selgu kohtuotsusest, mille tõttu leidis kohus, et vastustaja esindaja seletus haginõude täpsustuses nõutud dokumentide puudumise kohta, mis ei ole tõendiks, on tugevama tõendusliku jõuga kui asjaolu, et vastustaja ise on omaks võtnud vastustaja raamatupidamisdokumentide valdamise. Kohus ei ole menetluse jooksul ega ka kohtuotsuses sedastanud, millise konkreetset liiki tõendiga oleks apellandil olnud täiendavalt võimalik tõendada, et tema poolt nõutud dokumendid on jätkuvalt apellandi valduses. Eelnevat arvesse võttes leiab apellant, et maakohus on rikkunud TsMS § 229 lg-t 2, § 230 lg-t 2 ning § 436 lg-t 1; 3) on 15.12.2008 ning 09.02.2009 koostatud aktidega fikseeritud, et vastustaja on apellandi nõude suures osas täitnud (ka vastustaja kinnitab seda asjaolu oma 03.08.2009 esitatud taotluses). Kuna valdava osa dokumente andis vastustaja apellandile üle, tuleb edasises menetluses apellandi poolt esitatud haginõude täpsustust sisuliselt käsitleda kui hagist loobumist selle tõttu, et vastustaja on oma kohustuse täitnud; 4) ei reguleeri tsiviilkohtumenetluse seadustik sellist olukorda, kuidas jaotada menetluskulud juhul, kui hageja täpsustab oma nõuet selle tõttu, et kostja tema nõude täidab. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Apellant on seisukohal, et kohus on nimetatud fakti ning normi kohtuotsuses menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel tähelepanuta jätnud. Kui kohus jõudis järeldusele, et vastustaja võis anda apellandi poolt nõutud dokumendid üle 15.12.2008 ning 09.02.2009, siis ka sellisel juhul on vastustaja apellandi nõude pärast hagi esitamist täitnud ning menetluskulud oleks tulnud jätta vastustaja kanda. Kohus on vääralt kohaldanud TsMS § 168 lg 5.
5.Marika Vartla taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 03.08.2009 otsuse muutmata jätmist ning OÜ-lt Medical Spa M. Vartla kasuks M. Vartla poolt kantud menetluskulude väljamõistmist. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on asjakohatu apellatsioonkaebuse väide, et vastustaja ei ole tõendanud, et dokumente tema käes ei ole. Seda asjaolu peab tõendama apellant; 2) oli apellandi juhatus eelnevalt kolmeliikmeline. Vastustaja kohustuseks ei fikseeritud tegeleda raamatupidamisega. Tegelikkuses ei tegelenud keegi juhatuse liikmetest ise raamatupidamisega, vaid vastav teenus osteti sisse. Vastustaja suhtles raamatupidamisega tegelenud äriühinguga ja seetõttu ning ühtlasi soovides vaidlusi ära hoida, küsis dokumendid enda kätte ning andis kõik küsitud dokumendid esmakordselt üle 17.07.2008. Seejärel küsis apellant järgmisi dokumente ning hagile lisatud kirjast nähtuvalt küsiti uuesti ka selle perioodi dokumente, mis olid juba üle antud. Vastustaja esitas täiendavalt dokumente, sh selliseid, mis tegelikult olid kõigil juhatuse liikmetel olemas. Samuti pöördus ta uuesti raamatupidamisfirma poole ning andis apellandile üle ka varasemate aastate komplekteeritud raamatupidamise; 3) teatas vastustaja kohtule, et tema käes hagis nõutud dokumente ei ole. Apellant ei ole tõendanud vastupidist ega nõutavate dokumentide olemasolu; 4) ei saa apellandi korduvaid nõude täpsustusi käsitleda kui hagist loobumist kohustuse täitmise tõttu.
Ei ole tõendatud, et vastustajal oli üldse kohustus, mida täita. Juhatuse kohustused, sh raamatupidamise korraldamine, lasusid kõigil juhatuse liikmetel. Asjaolu, et vastustaja dokumendid raamatupidamisega tegelenud ühingust ära tõi, ei tähenda, et tema neid rohkem valdas kui mõni teine juhatuse liige. Algne hagi oli sõnastatud üldsõnaliselt ning seda polnud võimalik täita. Esimene täpsustus ei konkretiseerinud dokumente, teises olid märgitud konkreetsed dokumendid, kuid nende nõudmisest on apellant loobunud ilma neid saamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu
3.augusti 2009 otsus muutmata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele ja asjaoludele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
7.Hageja nõue põhineb AÕS § 80 lg-l 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Tulenevalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatust peab hageja nõude rahuldamiseks esmalt tõendama, et väljanõutavad dokumendid on kostja valduses. Apellandi seisukoht, mille kohaselt ei ole vastustaja tõendanud, et nõutud dokumente tema valduses ei ole, ei ole asjakohane. Tõendi mõiste on sätestatud TsMS §-s 229 ning apellandil oli õigus otsustada, milliste tõendite alusel ta oma nõuet tõendab. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud apellandi etteheide kohtule, et kohus jätnud vaidlustatud otsuses märkimata, millist liiki tõendiga oleks apellant pidanud oma nõuet tõendama.
8.Vastuses hagile on kostja kinnitanud, et ta ei ole kunagi keeldunud tema valduses olevate dokumentide üleandmisest, mida tõendab ka asjaolu, et küsitud raamatupidamisdokumendid andis ta üle 17.07.2008 aktiga. Lisaks on kostja apellandile menetluse kestel üle andnud 15.12.2008 ja 09.02.2009 aktidega nõutud ja tema valduses olnud OÜ-t Medical Spa puudutavad dokumendid. 07.05.2009 kohtuistungil (t.l 52) on kostja esindaja kinnitanud, et kõik kostja valduses olevad dokumendid on aktidega hagejale üle antud ja rohkem dokumente kostja valduses ei ole. TsMS § 217 lg 5 kohaselt esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab ning sama paragrahvi 6. lõike kohaselt esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kostja esindaja kinnitus maakohtu 07.05.2009 istungil, et rohkem dokumente kostja käes ei ole, on käsitletav kostja vastuväitena hageja väitele, et kostja ei ole kõiki dokumente üle andnud. Maakohus ega vastustaja ei ole käsitlenud nimetatud vastuväidet tõendina ja apellandi vastupidine seisukoht ei ole seetõttu põhjendatud. Kolmanda täpsustatud haginõude (t.l 57-59) esitas hageja 26.06.2009. Eelnevalt oli oma nõuet täpsustanud 31.03.2009 (t.l 39-40) ja 02.04.2009 (tl 42-43). Kostja esindaja kinnitas vastuväites 07.05.2009 kohtuistungil, et kõik dokumendid on üle antud ja rohkem OÜ-ga Medical Spa seotud dokumente kostja valduses ei ole. Eelmärgitust järeldas maakohus õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et aktidega ei andnud kostja üle viimases haginõude täpsustuses nimetatud dokumente.
9.Apellant on ekslikult leidnud, et viimast haginõude täpsustust tuleb käsitleda kui hagist loobumist osas, milles kostja on nõude täitnud. Hagiavalduses märgitud nõue ja kaks esimest haginõude täpsustust ei olnud konkreetselt sõnastatud ja seetõttu ei saa väita, et viimases haginõude täpsustuses
märgitud dokumentide nõue ei sisaldunud hagiavalduses ja kahes esimeses haginõude täpsustustes märgitud nõuetes. Samuti ei vasta viimane haginõude täpsustus TsMS § 429 sätestatule. Seetõttu on põhjendamatu ka apellandi viide TsMS § 168 lg-le 5.
10.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsiooniastmes apellandi kanda.
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.