1.Jätta rahuldamata Q Qu 30.12.2022 taotlus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Kohustada kostjat Q Q (isikukood xxx) hagejale GTS e-Xpress OÜ (registrikood 14653160) üle andma Q Qu valduses olevad perioodi 27.03.2019–12.08.2019 GTS e-Xpress OÜ raamatupidamise algdokumendid, lepingud, lepingute täitmisega/täitmata jätmisega seonduvad dokumendid, ostuarved, müügiarved, osanike/juhatuse otsused, pearaamatu väljavõte, detailne varade ja kohustuste nimekiri ja haldusorganite poolt GTS e-Xpress OÜ-le tehtud ettekirjutused.
4.Jätta GTS e-Xpress OÜ hagi Q Qu vastu rahuldamata kontoplaanide, siseeeskirjade, aastaaruannete koos bilansside, kasumiaruannete, rahavoogude aruannete, omakapitali muutuste aruannete ja raamatupidamise aastaaruannete lisade, tegevusaruannete, majandusaasta aruannete ja nende taksonoomia osas.
5.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on Q Q kohustatud punktis 3 nimetatud esemed andma GTS eXpress OÜ-le üle hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2-22-7751
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagist nähtub, et hageja juhatuse liikmeks valiti 09.03.2022 W W, kes vajas juhatuse liikme ülesannete täitmiseks hageja raamatupidamisdokumente.
2.Kuigi eelmine hageja juhatuse liige E E (isikukood xxx) andis uuele juhatuse liikmele üle kõik tema valduses olevad hagejaga seotud dokumendid, ei ole hageja uuel juhatusel informatsiooni ega dokumente alates hageja asutamisest kuni endise juhatuse liikme, kostja, tagasiastumiseni, sest E Ei valduses viidatud dokumente ei olnud. Kostja oli hageja juhatuse liikmeks perioodil 27.03.2019-12.08.2019.
3.12.08.2019 saatis hageja juhatuse liige E E kostjale e-kirja, milles nõudis hageja raamatupidamisdokumentide, muude hagejaga seotud dokumentide ja teabe üleandmist. Samal päeval saadetud vastuses keeldus kostja E Eile hagejaga seotud dokumentide ja teabe üleandmisest. Seetõttu ei ole hageja uuel juhatusel perioodist 27.03.2019– 11.09.2019 pärit hagejaga seotud raamatupidamise algdokumente (RPS § 7 lg 1), kontoplaane (RPS § 8 lg 1), sise-eeskirjasid (RPS § 11 lg 1), aastaaruandeid (RPS § 15 lg 1) koos bilanssidega (RPS § 18 lg 1), kasumiaruannetega (RPS § 18 lg 2), rahavoogude aruannetega (RPS § 19 lg 1), omakapitali muutuste aruannetega (RPS § 20 lg 1) ja raamatupidamise aastaaruannete lisadega (RPS § 21 lg-d 1 ja 2), tegevusaruandeid (RPS § 24 lg 1), majandusaasta aruandeid (RPS § 14 lg 1) ja nende taksonoomiat (RPS § 141 lg 1), lepinguid, lepingute täitmisega/täitmata jätmisega seonduvaid dokumente, arveid, osanike/juhatuse otsuseid, pearaamatu väljavõtet, detailset varade ja kohustuste nimekirja ja haldusorganite poolt hagejale tehtud ettekirjutusi.
4.30.03.2022, st peale seda, kui hageja juhatuse liikmeks sai W W, saatis hageja kostjale uue nõudekirja, milles nõudis kostjalt hageja raamatupidamisdokumentide, muude hagejaga seotud dokumentide ja vara üleandmist. Kostja küll vastas sellele nõudekirjale, aga märkis, et nõudekiri on põhjendamatu ja, et temal mingeid dokumente ei ole. Samas nähtub teatmik.ee andmetest, et äriühingu maksustatav käive 2019. a ulatus enam kui 500 000 euroni, samas kui ühtegi majandusaasta aruannet ühing esitanud ei ole. Lisaks
2-22-7751 on hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt kantud hageja pangakontolt sisse ja sealt välja 2019. aastal enam kui 261 tuhat eurot ja 17 tuhat inglise naela. Selgitusteks on väljavõtetel märgitud „laen“, „invoice payment“ ehk arve tasumine, „töötasu“ jne. Seega peavad äriühingu juhatusel olema olemas selliste ülekannete algdokumendid ehk laenulepingud, arved, töölepingud jne, mis tuleb anda üle hageja uuele juhatusele. Dokumendid on asjad AÕS § 80 lg 1 mõttes. Hageja on vaidlusaluste dokumentide omanik. Kuna kostja oli hageja endine juhatuse liige ja tulenevalt ÄS §-st 183 ja RPS §-st 4 lasus kostjal, kui hageja endisel juhatuse liikmel raamatupidamise korraldamise kohustus, ei ole hageja kohustatud tõendama, et kostja valduses on hageja raamatupidamisdokumente, vaid seda eeldatakse. Vastupidist peab tõendama kostja. Kuna kostja ei ole enam hageja juhatuse liige, ei ole kostjal ÄS §-s 183 sätestatud õigust ega kohustust korraldada hageja raamatupidamist. Ühtlasi puudub kostjal muu õiguslik alus hageja raamatupidamisdokumentide valdamiseks. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja kostjalt kostja valduses olevate punktis 2.3 välja toodud dokumentide üleandmist hagejale AÕS § 80 lg 1 alusel. Hageja nõuab ka nende dokumentide üleandmist, mida kostja ise koostanud ei ole, aga mille valduse on kostja saanud oma juhatuse liikme kohustuste täitmise tõttu.
5.Hageja palub: kohustada kostjat andma hagejale üle kostja valduses olevad perioodi 27.03.2019–12.08.2019 hageja raamatupidamise algdokumendid, kontoplaanid, siseeeskirjad, aastaaruanded koos bilanssidega, kasumiaruannetega, rahavoogude aruannetega, omakapitali muutuste aruannetega ja raamatupidamise aastaaruannete lisadega, tegevusaruanded, majandusaasta aruanded ja nende taksonoomia, lepingud, lepingute täitmisega/täitmata jätmisega seonduvad dokumendid, ostuarved, müügiarved, osanike/juhatuse otsused, pearaamatu väljavõte, detailne varade ja kohustuste nimekiri ja haldusorganite poolt hagejale tehtud ettekirjutused; määrata kohtuotsuse täitmise kord kindlaks nii, et Q Q peab eelnevas taotluses välja toodud dokumendid andma hagejale üle viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
6.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja on väitnud, et viimasel ei ole hageja raamatupidamisdokumente ega vara (vt hagi Lisa 2 ja 4). Seejuures tugineb kostja käesolevas menetluses põhilise tõendina kostja enda koostatud 12.08.2019 e-kirjale, mis sisaldab hulgaliselt ebatsensuurseid väljendeid, kus kostja väidab paljasõnaliselt, et ei oma mingeid hageja dokumente, ei ole tasu saanud jne, kuigi seejuures kinnitab vastuoluliselt mainitud e-kirjas, et deposiit tuleb tagastada, mille aluseks olevad dokumendid ju peaksid loogiliselt võttes endisel juhatuse liikmel olemas olema.
7.Kui vaadata ainuüksi hagiavaldusele lisatud hageja arvelduskonto väljavõtet, siis on ilmselge, et kostja esitatud väited on ebaõiged: (i) kanne kuupäevast 05.06.2019 T Q xxx töötasu mai 2019 eest -2 005.12, (ii) kanne kuupäevast 05.07.2019 T Q xxx töötasu 06/2019 -1 091.12, (iii) kanne kuupäevast 05.07.2019 T Q xxx töötasu juuni 2019 eest -2 005.12, (iv) kanne kuupäevast 18.07.2019 T Q xxx isikliku sõiduauto kompensatsioonjuuni 2019 -300.00. Ei ole usutav, et mõni teine juhatuse liige tegi kostjale alusetult ülekandeid. Kui vaadata hageja arvelduskonto väljavõtet, siis on ülekannetes viited konkreetsetele tehingutele ja alusdokumentidele. Kostja hageja endise juhatuse liikmena peaks oskama vähemalt selgitada, millised ülekanded hageja arvelduskontodelt ei ole seotud kostjaga või kostja
2-22-7751 poolt isiklikult tehtud. Ühtlasi peaks suutma kostja tõendada, mis sai kostja käsundil tehtud ülekannete alusdokumentidest. Kostja hoolsuskohustust järginud hageja endise juhatuse liikmena peaks olema kursis hageja arvelduskontodel toimunuga ning kirjeldatud dokumentide ja vara asukohaga/koosseisuga.
8.Kostja ei ole suutnud ühtegi mõistuspäraselt usutavat väidet ega tõendit raamatupidamisdokumentide puudumise või kellelegi kolmandale isikule üleandmise kohta esitada.
9.Raamatupidamise algdokumentide puudumine võib tuua hagejale kaasa rahalised kohustused ning arvelduskontolt tehtud väljamaksed võidakse ümber hinnata ettevõtlusega mitteseotud kuluks või kaasneb vajadus korrigeerida käibedeklaratsioone kooskõlas MKS § 89 ehk on reaalne oht, et hagejale võib tekkida raamatupidamise algdokumentide puudumise tõttu märkimisväärne rahaline kahju. Lisaks, kui hageja ei saa enda valdusesse raamatupidamise algdokumente, siis on takistatud majandusaasta aruannete koostamine, mis võib omakorda päädida ÄS § 60 lg 3 kohaselt registrist kustutamisega.
10.Ühingu juhtimine toimus kostja (Q Q) korraldusel ja kontrolli all erinevalt kostja väidetust. Hageja palus LHV pangal pisteliselt kontrollida ülekannete teostamisega seotud isikuid ning 23.12.2022 kinnistuskirjast nähtub, et kõiki ülekandeid kinnitavaks isikuks oli kostja (Q Q), sh enamike kannete osas ainuisikuliselt. Mainitust saab üheselt järeldada, et kostja juhtis tegelikult ühing tegevust ning ei ole usutav, et kostjal puuduvad ülekannete aluseks olevad dokumendid. Ühtlasi peaks suutma kostja tõendada, mis sai kostja käsundil tehtud ülekannete alusdokumentidest.
11.Kostja on esitanud 30.12.2022 menetlusdokumendis vastuolulisi väiteid ning uudseid tõendeid. Ebaõige on kostja väide, et 05.07.2019 katkes xxx OÜ kontserni äritegevus ning sellest alates puudus kostjal mistahes kontroll hageja üle. Rõhutame, et hageja on juba varasemas menetluses esile toonud, et ühingu juhtimine toimus kostja (Q Q) korraldusel ja kontrolli all erinevalt kostja väidetust. Kõiki pangaülekandeid kinnitavaks isikuks oli kostja (Q Q), sh enamike kannete osas ainuisikuliselt. Ühtlasi tegi kostja ülekandeid veel nt 18.07.2019 ja 06.08.2019. Mainitust saab üheselt järeldada, et kostja juhtis tegelikult ühingu tegevust ning ei ole usutav, et kostjal puuduvad ülekannete aluseks olevad dokumendid. Kostja viidatud A A menetluses esitatud tõendite kohaselt ei juhtinud ühingut ega olnud enamuse ülekannete tegemisega kuidagi seotud, sh ei saanud ülekannete aluseks olevaid dokumente vallata. Hageja ja endise juhatuse liikme E Ei suhtlusest nähtub vaieldamatult, et kostja ei ole hagejale dokumente üle andnud (vt hagi Lisa 2 ja 3). Seejuures esitatud tõenditest nähtub, et raamatupidamise algdokumendid, s.o. arved, lepingud jne, mille alusel tehti arvelduskontolt ülekandeid, ei saanud olla A Ae valduses, sest ühingu igapäevase juhtimisega tegeles menetluses esitatud tõenditest nähtuvalt kostja. RPS § 12 lg 1 kohaselt tuleb raamatupidamisdokumente säilitada vähemalt seitse aastat.
2-22-7751 Ebaõige on ka kostja nägemus, et antud kujul ei oleks hagi rahuldamise korral kohtuotsus täidetav. Iseenesest kehtib täitemenetluses formaliseerituse printsiip, aga see ei taksita kohtutäituril teostada dokumentide tehnilist kontrolli, nt tegemist on hageja kostja valduses olevate müügiarvetega, lepingutega jne. Kogu raamatupidamise dokumentatsiooni üleandmise nõude rahuldamise eeldusena ei ole mõeldav, et hageja peaks hakkama täpsemat dokumentide sisu oletama või välja mõtlema. Hageja nõuab kostjalt kõiki hageja raamatupidamisedokumente, mis peaksid seaduse kohaselt olemas olema ning kostja peaks menetluse käigus tõendama, miks vastavaid dokumente ei eksisteeri, mida kostja ei ole suutnud käesolevas menetluses aga teha. Vastupidisel juhul kujuneks välja kohtupraktika, kus endine juhatuse liige võib öelda, et tal raamatupidamisdokumente ei ole ega huvita ka ning ei olegi midagi teha, kuigi menetluses esitatud tõendid näitavad, et raamatupidamisdokumendid peaksid kostja käes olema. Kirjeldatud halvas usus käitumisel ei saa olla aga kostjat soodustavaid tagajärgi.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
12.Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 230 lg 1). Kostja valduses ei ole hageja raamatupidamise dokumente.
13.Eeldus, et raamatupidamisdokumendid on kostja valduses, kehtib üksnes juhul, kui ÄS § 183 kohaselt oli hageja raamatupidamise korraldamise kohustus kostjal. Nimetatud eeldus saab kehtida üksnes viimaste (st viimati tagasikutsutud) juhatuse liikmete vastu, mitte mistahes ajalooliste andmete alusel äriühingu juhatuse liikmeks olnud isikute vastu. Tegemist ei saa olla aktsepteeritava õiguspoliitikaga, et hageja võib valimatult hageda kõiki ühingu kunagisi juhatuse liikmeid tõendamata mistahes ulatuses enda nõuet.
14.Hageja asutati GTS osaniku S S OÜ (mille juhatuse liige oli A A) käsundil 01.02.2019 ning ainsaks hageja juhatuse liikmeks sai A A. Kostja oli hageja juhatuse liige perioodil 27.03.2019 kuni 12.08.2019.
15.12.08.2019 esitas kostja tagasiastumise avalduse. Kostja ei ole vastutanud hageja raamatupidamise eest ega omanud raamatupidamise või muude hageja dokumentide valdust. Kostja selgitas hagejale juba 12.08.2019, et kostjal ei ole midagi üle anda ning hageja nimel tegi tehinguid A A. Hageja raamatupidamist on korraldanud üksnes S S OÜ-ga seotud isikud A A ja E E. Seda selgitas kostja hagejale ka 31.03.2022 e-kirjas. S S OÜ ning D OÜ tütarühingute (kelle kõigi osanik on pärast S S OÜ poolt osade võõrandamist OÜ F) eesmärk on üksnes koormata kostjat erinevate kohtumenetlustega.
16.Kostja on kinnitanud, et kostja käes ei ole hageja raamatupidamise dokumente. Seega kooskõlas kohtupraktikaga (Tartu Ringkonnakohtu otsus 2-08-67361) on hageja kohustatud enda väiteid tõendama, s.t tõendama, et hageja nõutavad dokumendid on kostja valduses.
17.Hageja esitas kohtuväliselt ja ka 24.05.2022 hagis kohtule ebamõistliku nõude eesmärgiga üksnes kostjat koormata. Veelgi enam, hageja teab, et tegelikult kostjal hageja nõutavaid dokumente ei ole, hageja osas ei ole kunagi vastavaid dokumente koostatud või hagejal endal on ülevaade hageja raamatupidamise andmetest ja dokumentidest.
2-22-7751
Hageja on ise esitanud menetluses tõendid (hagiavalduse lisa 6), millest nähtub, et hageja majandusaasta aruandeid ei ole esitatud alates 2019. aastast. Seega puudub mistahes alus eeldada, et kostjal on hageja majandusaasta aruannete valdus. Kui vastavad dokumendid oleks olemas, oleks need ka äriregistrile esitatud. Hageja dokumentide väljaandmise nõude sisuks ei saa olla nõue dokumendid koostada, vaid hageja saab nõuda üksnes selliste dokumentide üleandmist, mis eksisteerivad ja on kostja valduses. Hageja ei ole mistahes viisil põhistanud, et hageja nõutavad dokumendid eksisteerivad ja on kostja valduses.
18.D OÜ osanike omavahelise tüli tõttu katkes D OÜ kontserni äritegevus hiljemalt 05.07.2019. Sellest alates puudus kostjal mistahes kontroll hageja üle. S S OÜ asendas 09.08.2019 hageja juhatuse liikme (ja tolleaegse S S OÜ juhatuse liikme) A Ae E Eiga, kes on samuti S S OÜ-ga seotud isik. Seega oli kogu hageja raamatupidamine S S OÜ-ga seotud isikute käes. Seda on kostja hagejale selgitanud juba 12.08.2019 tagasiastumise avalduse esitamisel (vt hagiavalduse lisa 2).
19.Hageja ei ole tõendanud, et E Ei poolt üle antud dokumendid ei sisalda ka hageja raamatupidamise dokumente alates hageja asutamisest. Ei ole eluliselt usutav, et A A, kes tegutses S S OÜ ja viimase emaettevõtte käsundil, ei andnud dokumente üle E Eile, kes tegutses ja tegutseb S S OÜ ja viimase emaettevõtte käsundil. E E selgitas 12.08.2019 e-kirjas (vt hagiavalduse lisa 2): „Leian, et juhatuse liikme üldisest hoolsuskohustusest tulenevalt ei ole põhjendatud omaniku otsuse vormistamine Teie juhatuse liikme kohalt vabastamiseks enne, kui olete üle andnud ettevõtte tegevuse osas olulist tähtsust omavad dokumendid ja informatsiooni.“ Kostja selgituste peale, et kogu raamatupidamine on S S OÜ-ga seotud isikute käes (vt hagiavalduse lisa 2), vabastati kostja juhatuse liikme kohustustest ja tehti vastav kanne ka äriregistrisse. Enne 30.03.2022 ei ole keegi kostja vastu ühtegi nõuet dokumentide üleandmiseks esitanud ega juhatuse liikme kohustustest vabastamist vaidlustanud. E E oli hageja juhatuse liige ca 3 aastat ning ei ole eluliselt usutav, et E E ei saanud selle aja jooksul aru, et hageja raamatupidamise dokumendid on puudulikult. E E ei esitanud kostja vastu dokumentide üleandmise nõuet seetõttu, et kõik raamatupidamise dokumendid olid E Ei käes ning vastava nõude esitamiseks puudus põhjus.
20.Kostjale teadaolevalt ei ole koostatud hageja kontoplaane, sise-eeskirju, aastaaruandeid koos bilanssidega, kasumiaruannetega, rahavoogude aruannetega, omakapitali muutuste aruannetega ja raamatupidamise aastaaruannete lisadega, tegevusaruandeid, majandusaasta aruandeid ja nende taksonoomiat. Samuti puuduvad kostjal kui hageja endiselt juhatuse liikmel hageja raamatupidamise algdokumendid, lepingud, lepingute täitmisega/täitmata jätmisega seonduvad dokumendid, ostuarved, müügiarved, osanike/juhatuse otsused, pearaamatu väljavõte, detailne varade ja kohustuste nimekiri ja haldusorganite poolt hagejale tehtud ettekirjutused. Kohtutäitur on kostjale selgitanud, et hageja nõuete täitmine täitemenetluses on võimatu ning sellise kohtulahendi täitmiseks ei saa kohtutäitur määrata kostjale ka sunniraha
2-22-7751 täitmisele sundimiseks. Seega on käesoleva menetluse eesmärk üksnes kostja koormamine omamata mistahes reaalselt mõju poolte õigustele ja kohustustele. Seetõttu tuleks hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta üldse läbi vaatamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kostja leiab, et hagi tuleks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna nõuded pole esitatud kujul (sund)täidetavad. Kohus leiab, et kostja taotlus on alusetu ning jätab selle rahuldamata. Kohus on palunud hagejal nõudeid konkretiseerida ning nimetatud kujul on nõue ja selle alusel tehtav võimalik kohtulahend sundtäidetavad. Täituril on võimalik mitterahalist nõuet täita (TMS § 178), mh määrates võlgnikule sunniraha. Täituril on täitemenetluse piisavuse/eesmärgi täitmise osas võimalus/kohustus lähtuda sissenõudja juhistest.
22.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
23.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude üle: 01.02.2019 asutati hageja ning juhatuse liikmeks sai A A; perioodil 27.03.2019-12.08.2019 oli hageja juhatuse liikmeks kostja, 12.08.2019 esitas kostja tagasiastumise avalduse (tlk 60); 09.03.2022 valiti hageja juhatuse liikmeks W W; 12.08.2019 saatis hageja juhatuse liige E E kostjale e-kirja, milles nõudis hageja raamatupidamisdokumentide, muude hagejaga seotud dokumentide ja teabe üleandmist; 30.03.2022 saatis hageja kostjale uue nõudekirja, milles nõudis kostjalt hageja raamatupidamisdokumentide, muude hagejaga seotud dokumentide ja vara üleandmist; kostja mingeid dokumente hagejale üle andnud ei ole; hageja maksustatav käive 2019. a ulatus enam kui 500 000 euroni.
24.Hageja palub kohustada kostjat andma hagejale üle kostja valduses olevad perioodi 27.03.2019–12.08.2019 hageja raamatupidamise algdokumendid, kontoplaanid, siseeeskirjad, aastaaruanded koos bilanssidega, kasumiaruannetega, rahavoogude aruannetega, omakapitali muutuste aruannetega ja raamatupidamise aastaaruannete lisadega, tegevusaruanded, majandusaasta aruanded ja nende taksonoomia, lepingud, lepingute täitmisega/täitmata jätmisega seonduvad dokumendid, ostuarved, müügiarved, osanike/juhatuse otsused, pearaamatu väljavõte, detailne varade ja kohustuste nimekiri ja haldusorganite poolt hagejale tehtud ettekirjutused.
25.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib kokkuvõtlikult, et: (i) kostja valduses ei ole hageja raamatupidamise dokumente, kostja on seda korduvalt kinnitanud; (ii) dokumentide valduse eeldus saab kehtida üksnes viimaste (st viimati tagasikutsutud) juhatuse liikmete vastu, mitte mistahes ajalooliste andmete alusel äriühingu juhatuse
2-22-7751 liikmeks olnud isikute vastu; (iii) kostja ei ole kunagi vastutanud hageja raamatupidamise eest, hageja nimel tegi tehinguid A A ning hageja raamatupidamist on korraldanud üksnes A A ja E E; (iv) hageja ei ole tõendanud, et E Ei poolt üle antud dokumendid ei sisalda ka hageja raamatupidamise dokumente alates hageja asutamisest; kostja vabastatigi hageja juhatuse liikme kohustustest üksnes eeldusel, et kostja annab üle hageja tegevuse osas olulist tähtsust omavad dokumendid ja informatsiooni; (v) hagi ja kohtuväliste nõuete eesmärk on üksnes kostjat koormata, hagejal on olemas ülevaade enda raamatupidamise andmetest ja dokumentidest; (vi) hageja majandusaasta aruandeid ei ole esitatud alates 2019. aastast, sh ei ole koostatud hageja kontoplaane, sise-eeskirju, aastaaruandeid koos bilanssidega, kasumiaruannetega, rahavoogude aruannetega, omakapitali muutuste aruannetega ja raamatupidamise aastaaruannete lisadega, tegevusaruandeid, majandusaasta aruandeid ja nende taksonoomiat; (vii) D OÜ kontserni äritegevus katkes 05.07.2019 ning sellest alates puudus kostjal mistahes kontroll hageja üle; (viii); enne 30.03.2022 ei ole keegi kostja vastu ühtegi nõuet dokumentide üleandmiseks esitanud, ca 3 aastat ei häirinud kedagi asjaolu, et hageja raamatupidamise dokumendid on puudulikud.
26.AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Pooled ei vaidle, et hageja on tema majandustegevust puudutavate dokumentide omanik. Vastupidiselt üldreeglile (TsMS § 230 lg 1 ja AÕS § 82 lg 1) ei kuulu käesoleva vaidluse puhul tõendamisele kostja valdus hagi esemeks oleva vallasvara osas. Olukorras, kus ÄS § 183 kohaselt oli nõudeperioodil hageja raamatupidamise korraldamise kohustus kostjal kui seaduslikul esindajal, tuleb eeldada, et raamatupidamisdokumendid on kostja valduses.
27.Hageja on kinnitanud, et on saanud teatud hageja raamatupidamisega seotud dokumente hageja eelmiselt juhatuse liikmelt E Eilt. Samas on hageja ka kinnitanud, et ei ole saanud hageja raamatupidamisega seotud dokumente perioodi 27.03.2019-12.08.2019 eest, mil hageja juhatuse liikmeks oli kostja. Ka hageja eelmine juhatuse liige E E ei ole kostjalt kostja juhatuse liikmeks olemise perioodi eest dokumente saanud. Seega eeldab kohus, et nimetatud perioodi puudutavad dokumendid on jätkuvalt kostja valduses. Meelevaldsed on kostja väited, mille kohaselt kehtib valduse eeldus üksnes viimase juhatuse liikme osas. Selline tõlgendus on liialt kitsendav ja võimaldab dokumentide üleandmise kohustusest kergekäeliselt vabaneda, mis omakorda avab võimalused vastavate õiguste kuritarvituseks. Äriühingul peab olema võimalus nõuda dokumentide üleandmist mistahes ajaperioodil dokumente vallanud isikutelt, sõltumata sellest, kas valdaja oli eelmine juhatuse liige või üle-eelmine. Seega peab kohus tuvastama, kas kostja on kohaselt tõendanud, et tema valduses nõutavaid dokumente ei ole. Selleks tuleb välja selgitada, millal oli kostja hageja juhatuse liige ning kas kostja ülesandeks oli hageja raamatupidamise korraldamine.
28.Kostja oli hageja juhatuse liige 27.03.2019-12.08.2019, selle üle pooled ei vaidle. Registrikaardilt (tlk 5-6) nähtub, et nimetatud perioodil oli hageja juhatuse liikmeks ka G
2-22-7751 G (periood 27.03.2019 – 31.10.2019), A A (periood 01.02.2019 – 09.08.2019) ning E E (periood 09.08.2019 – 09.03.2022). ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Muuhulgas on juhatus kohustatud RPS § 4 kohaselt dokumenteerima kõiki majandustehinguid, koostama ja esitama majandusaasta aruandeid ning muid finantsaruandeid ja säilitama raamatupidamise dokumente seitse aastat (RPS § 12 lg 1). Seega oli kostja kui juhatuse liikme ülesanne korraldada koos teiste juhatuse liikmetega ühiselt hageja raamatupidamist. Kostja on märkinud, et tema ei vastutanud hageja raamatupidamise eest, seda on korraldanud üksnes A A ja E E. Kohus märgib, et isegi kui vastav väide oleks tõendatud (mida see kohtu hinnangul ei ole), ei välista see kostja kohustust korraldada hageja raamatupidamist, mis omakorda annab aluse eeldusele, et kostja nimetatud raamatupidamisdokumente peaks valdama. Olukorras, kus äriühingul on mitu juhatuse liiget, on nad kõik kohustatud korraldama äriühingu raamatupidamist. Kostja ei ole tõendanud, et vastav kohustus oleks juhatuse liikmete sisesuhtes lasunud teistel juhatuse liikmetel. Samuti on raamatupidamiskohustuse raames asjakohatud ja väärad kostja väited, mille kohaselt tegi hageja nimel tehinguid A A. Hageja on tõendanud, et ka kostja tegi hageja nimel tehinguid (vt tlk 79 – LHV kinnituskiri).
29.Väide, et pärast 05.07.2019 ei ole hageja majandustegevus jätkunud, ei ole määrav ning on väär. Esmalt, nõude esemeks on hagejat puudutav dokumentatsioon, kuid majandustegevuse lakkamist puudutav väide käis D OÜ kohta – tegemist on eraldiseisvate juriidiliste isikutega ning n.ö emafirmaga seonduv ei oma õiguslikus mõttes tähenduslikku rolli hagejaga seonduvas, sh tema raamatupidamise ja majandustegevust kajastavate muude dokumentidega seoses. Teiseks, nõude esemeks on ettevõtte (majandus)tegevust puudutav dokumentatsioon laiemalt. Asjaolu, et 2019. a suvel äritegevus enam ei jätkunud, ei tähenda iseenesest, et lakkasid olemast aruandluskohustus, riiklike maksude tasumise kohustus, varad ja kohustused, muutusid kehtetuks lepingud jne (kõige eeltooduga seotud dokumentatsioon on mh nõude esemeks). Kolmandaks, hageja konto väljavõte (tlk 17-20) kinnitab, et ettevõtte majandustegevus jätkus ka pärast 05.07.2019.
30.Kostja märgib, et hageja ei ole tõendanud, et E Ei poolt üle antud dokumendid ei sisalda ka hageja raamatupidamise dokumente alates hageja asutamisest. Kohus märgib, et vastava asjaolu tõendamiskoormis on just kostjal, mitte hagejal. Kostja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Kohus on TsMS § 230 lg 1 sisu selgitanud kostjale juba hagi menetlusse võtmise määruses. Kostja märgib, et ta vabastatigi hageja juhatuse liikme kohustustest üksnes eeldusel, et kostja annab üle hageja tegevuse osas olulist tähtsust omavad dokumendid ja informatsiooni. Kohus möönab, et hageja juhatuse liige E E on kostjale vastava eelduse püstitanud (vt tlk 7 pöördel), kuid kostja on sellele saadetud vastuskirjas märkinud, et pole midagi üle anda. Sellega ei ole võimalik lugeda tõendatuks väidet, et kostja on hagejale midagi üle andnud.
31.Kostja märgib, et hageja majandusaasta aruandeid ei ole esitatud alates 2019. aastast, sh ei ole koostatud hageja kontoplaane, sise-eeskirju, aastaaruandeid koos bilanssidega, kasumiaruannetega, rahavoogude aruannetega, omakapitali muutuste aruannetega ja raamatupidamise aastaaruannete lisadega, tegevusaruandeid, majandusaasta aruandeid ja
2-22-7751 nende taksonoomiat. Hageja seevastu ei ole tõendanud, et nimetatud dokumendid peaks üldse olemas olema. Hageja on asutatud 2019. a alguses ning aktiivne majandustegevus leidis aset veidi enam kui poole aasta vältel. Hageja ise on kinnitanud, et majandusaasta aruandeid (mille komponentideks paljud eelviidatud raamatupidamislikud aruanded on) ei ole esitatud, mis omakorda viitab loogiliselt sellele, et nimetatud aruandeid ei ole koostatud. Seega nõustub kohus kostjaga, et nimetatud osas nõuet rahuldada ei ole võimalik.
32.Kostja leiab, et dokumentide nõue ebamõistlik ning ajendatud eesmärgist üksnes kostjat koormata, kostja ei ole enda käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostja vastuväide on asjakohatu. Kohtuvälistes nõudekirjades (tlk 7-8) on palutud kostjal anda hagejale üle kõik kostja valduses olevad hagejat puudutavad dokumendid, info ning hagejale kuuluv muu vara. Kostja on vastanud (tlk 11 ja 13), märkides, et nõue on alusetu ja põhjendamatu. Kostja on esitanud osaliselt samad vastuväited mis käesolevas menetluses ja on rõhutanud, et tal nõude esemeks olevad asjad puuduvad. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et nõudekiri on esitatud üksnes kostja koormamiseks – käesoleva menetluse vältel on selgunud, et kostja on hageja nimel teinud mitmeid tehinguid (tlk 79 – LHV kinnituskiri) ning hagejas on toimunud kostja juhatuse liikmeks olemise ajal majandustegevus (tlk 17-20 – hageja konto väljavõte), mis annab aluse eeldada, et tehingud ja majandustegevus laiemalt dokumenteeritakse ja vastavad dokumendid olid ka nõudekirjade saamise ajal olemas.
33.Kostja lisab, et enne 30.03.2022 ei ole keegi kostja vastu ühtegi nõuet dokumentide üleandmiseks esitanud, st ca 3 aastat ei häirinud kedagi asjaolu, et hageja raamatupidamise dokumendid on puudulikud. Kohus möönab, et nimetatud asjaolu on kummastav, kuid see siiski ei välista hageja nõuet. Viidatud võib mh olla seletatav asjaoluga, et hagejal on uus omanik ning juhtkond.
34.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt, st üksnes perioodi 27.03.2019–12.08.2019 puudutavate hageja raamatupidamise algdokumentide, lepingute, lepingute täitmisega/täitmata jätmisega seonduvate dokumentide, ostuarvete, müügiarvete, osanike/juhatuse otsuste, pearaamatu väljavõtet, detailse varade ja kohustuste nimekirja ja haldusorganite poolt hagejale tehtud ettekirjutuste osas, kuivõrd hageja on hagi esemeks olevate esemete omanik ja kostja ei ole tõendanud, et vastav vara ei ole olemas või et tal puudub selle vara valdus või et tal esineb õiguslik alus nimetatud esemeid vallata.
35.Hageja palub määrata kohtuotsuse täitmise kord kindlaks nii, et kostjad peavad hagi esemeks oleva andma hagejale üle viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leiab, et hageja taotletud kujul on täitmise kord ebaselge. Viivitamatuks väljaandmiseks kohustamine tähendaks sisuliselt otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist ning selleks käesoleval juhul alus puudub (hageja ei ole vajadust põhistanud). Põhjendatuks võib pidada täitmise tähtaja sätestamist, mille kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutsioonis nimetatud esemed anda hagejale üle hiljemalt kui 10 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
2-22-7751 Menetluskulude jaotus
37.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
38.Nõude rahuldas kohus osaliselt (sisuliselt pooles ulatuses, arvestades sealjuures nõuete sisu ja koosseisu). Kohus tuvastas, et osa dokumente peab kostjal olemas olema ning kostja on õigusvastaselt keeldunud neid üle andmast. Samas tuvastas kohus, et hageja on esitanud kostja vastu üleandmise nõude ka selliste dokumentide osas, mille puudumisest (st nende mitteeksisteerimisest) oli selgelt teadlik. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.