Saneerimine › Saneerimisasjad

kokkuhoiu kaupade hankimisel, transpordikulude, rendikulude ja palkade arvelt. Viimastel kuudel on Avaldaja käive tõusnud umbes 10 %, võrreldes perioodiga juuli-september. Ettevõtjal on tekkinud uusi ideid turu juurde võitmiseks ja käibe kasvatamiseks. Avaldaja on pidanud läbirääkimisi kõigi võlausaldajatega, kelle nõuded on juba muutunud sissenõutavaks, lootuses viia läbi äriühingu tegevuse ümberkorraldamine ja kohaldada saneerimisabinõusid ilma kohtu poolt saneerimismenetlust algatamata. Kahjuks nimetatud tegevuse lõpetas Maksu-ja Tolliameti korraldus äriühingu arveldusarve arestimiseks, mis halvas oluliselt äriühingu igapäevase majandustegevuse. Nimetatud olukorras ei ole võimalik äriühingul normaalselt toimida ja juba käivitatud muudatusi Avaldaja likviidsuse parandamiseks ja jätkusuutlikuks majandamiseks ellu viia ilma kohtu poolse saneerimiskaitseta s.t. vajalik on saneerimismenetluse algatamine. Kuna ettevõtja on juba enne saneerimismenetluse algatamist pidanud läbirääkimisi ettevõtte majandusliku olukorra parandamiseks, siis käesoleval juhul on ettevõtjal selge nägemus vajalikest saneerimisabinõudest, mis aitavad taastada ettevõtte kasumliku ja jätkusuutliku majandamise. Avaldaja nägemuse kohaselt on vajalik kohaldada saneerimisabinõuna sissenõutavaks muutunud kohustuste ajatamist ning nõuete vähendamist kõrvalnõuete arvelt. Sisuliselt on Avaldaja koostanud saneerimiskava projekti, mille raames toimub ümberkujundatavate kohustuste täitmine igakuiselt nelja aasta jooksul. Avaldaja igapäevane majandustegevus võimaldab vastavalt esialgsele kavale teostada igakuiselt ümberkujundavate nõuete katteks 76 000 krooni, mis jagatakse võlausaldajate vahel proportsionaalselt, samal ajal on kava kohaselt ette nähtud ka teatud kasumi teenimine ehk lisaks loob ettevõte teatava vahepuhvri. Saneerimismenetlusse kaasatakse üksnes ettevõtja sissenõutavaks muutunud ja tagamata kohustused, mis ei oleks eelistatud ka Avaldaja pankrotimenetluse korral. Avaldaja kohustuse kogumaht on 5 000 000 krooni, milles ligikaudu 2 000 000 krooni krediidiasutuste ja liisingute kohustused, mis on tagatud kas pandi või käendustega ning ligikaudu 3 000 000 krooni, mis on tagamata ning mille suhtes soovib Avaldaja kohaldada saneerimisabinõusid. Avaldaja on seisukohal, et tema majandusliku olukorra parandamine ja likviidsuse taastamine läbi saneerimismenetluse on tulevikus tõenäoline. Avaldaja majandustegevus ei ole tänaseks seiskunud. Avaldaja suudab igapäevase majandustegevuse raames täita kõiki jooksvaid kohustusi ning peale jooksvate kohustuste täitmist ja igapäevasest majandustegevusest tekkinud kasumist on võimalik täita 2009 keskpaigas tekkinud ja sissenõutavaid kohustusi ( ümberkujundatavaid nõudeid ). Käesolevaga toob Avaldaja välja peamised põhjused, miks ta on seisukohal, et tulevikus on tema jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist võimalik: Avaldajal on piisavalt vahendeid ja võimalusi, et katta saneerimismenetlusega kaasnevaid kulusid; Avaldajal on piisavalt vahendeid ja võimalusi, et jätkata senise majandustegevusega kasumlikult; Oluline osa Avaldaja võlausaldajaid on teavitanud valmisolekust rääkida läbi nõuete ümberkujundamisest (ajatamine). Avaldaja on valmis viivitamatult pärast saneerimismenetluse algatamist alustama võlausaldajatega vastavasisulisi läbirääkimisi, et tagada kõiki pooli rahuldav ettevõtte, võlausaldajate ja kolmandate isikute huve arvestav lahendus; Võlausaldajate nõuete ümberkujundamisel on Avaldajal võimalik jätkata aktiivselt igapäevast majandustegevust, mille käigus tekivad nõuete rahuldamiseks vajalikud rahavood. Avaldaja näeb peamise vajaliku nõuete ümberkujundamise meetmena nõuete ajatamist. Täna olemasolevate kohustuste ajatamine võimaldab Avaldajal paindlikult tegeleda üksnes põhieesmärkide saavutamisega. Avaldaja on seisukohal, et võlausaldajatega nõuete ajatamise kokkuleppe saavutamisel on Avaldajal võimalik tegeleda majandustegevusega selliselt, et saneerimismenetluse kestel suudab ettevõtte tagada igapäevase tegevuse käigus tekkivate nõuete rahuldamise ning järk järgult jõuda ka faasi, mille raames täidetakse kohaselt ka tänaste võlausaldajate nõudeid; Avaldaja peab samuti oluliseks välja tuua, et Avaldaja saneerimiskava ei ole ei eelduste poole pealt ega väljundi poole pealt seotud üldise majanduskliima olulise parenemise ootustega.Avaldaja on seisukohal, et tema

jätkusuutliku majandamise tagamise peamiseks eelduseks on ajatada võlausaldajate nõuded ning ajatamise käigus tekkinud „hingamisruumi“ ajal akumuleeritud rahavoogusid kasutada osaliselt olemasolevate kohustuste täitmiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud saneerimisavalduse ja selle lisadega leiab, et saneerimismenetlus tuleb jätta algatamata. Saneerimisseaduse § 8 lg 1 järgi kohus algatab saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Kohus leiab, et avaldaja ei ole põhistanud seda, et maksejõuetuse tekkimine on tulevikus tõenäoline ning ettevõtte jätkusuutlik majandamine oleks pärast saneerimismeetmete rakendamist võimalik. Avaldaja ei ole põhistanud, mil moel on tema majanduslikud raskused läbi saneerimismenetluse ületatavad. Ettevõtte saneerimine on saneerimisseaduse § 2 kohaselt abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Avaldaja märgib avalduses, et võlausaldajatega nõuete ajatamise kokkuleppe saavutamisel on avaldajal võimalik tegeleda majandustegevusega selliselt, et ettevõte suudab tagada igapäevase tegevuse käigus tekkivate nõuete rahuldamises ning järk-järgult jõutakse ka faasi, milles raames täidetakse kohaselt ka tänaste võlausaldajate nõuded. Kohus ei näe, et selliste meetmete rakendamine aitaks avaldajat saneerida selliselt, et avaldaja suudaks võlausaldajate ees oma nõudeid rahuldada ning majandustegevust jätkata. Avaldusest ja selle lisadest nähtub, et ettevõtjal on suures mahus juba 2009. a keskpaigast sissenõutavaks muutunud kohustusi, avalduse kohaselt võimaldab avaldaja igapäevane majandustegevus teostada igakuiselt ümberkujundatavate nõuete katteks 76 000 krooni. Ettevõtja prognooside põhjal peaks kasumlikkuse saavutamine tõenäoline olema, käesoleval juhul kasumlikkuse saavutamine kohtu hinnangul tõenäoline ei ole. Kohus on seisukohal, et ettevõtte saneerimise vajalikuks eelduseks on siiski turul piisava nõudluse olemasolu. Avaldaja märgib aga, et seoses majanduslangusega ei ole turul endises mahus nõudlust lillede järele. Kohus leiab, et saneerimismenetlust on alust algatada siis, kui avaldaja põhistab kohtule veenvalt, et saneerimismenetluse kaudu on võimalik ületada majanduslikud raskused ning vältida pankrotti. Käesoleval juhul kohtul sellist veendumust ei ole. Avaldaja plaanide kohaselt jääksid saneerimismenetlusse kaasamata suurel hulgal võlausaldajaid, kelle nõuded on muutunud käesolevaks hetkeks sissenõutavaks. Saneerimisseadus § 49 lg 1 tulenevalt seaks see ohtu kogu saneerimismenetluse edukuse. Avaldaja näeb põhilise saneerimisabinõuna kohustuste täitmise ajatamist. Kohus on seisukohal, et kokkuleppeid võlausaldajatega kohustuse täitmise ajatamise või ümberkujundamise osas võib teha ka ilma saneerimismenetluseta. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste täitmata jätmist poole aasta jooksul pidada ka ajutiseks makseraskuseks. Kui isiku maksejõuetus ei ole siiski reaalsete prognooside pinnalt ajutine, tuleb vastavalt äriseadustik § 176 p 3 kohaselt esitada pankrotiavaldus. Eeltoodu alusel jätab kohus jätab saneerimismenetluse algatamata. Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.