OÜ Lukuabi hagi OÜ Lukuabi 24 h vastu ärinime kasutamise keelamiseks ja kostja tegevuses kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2009. a. otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
30 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Lukuabi 24 h apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ Lukuabi (registrikood 10750831, asukoht: Tallinn, aadress: Peterburi tee 65-10, Tallinn) tehinguline esindaja vandeadvokaat Alan Biin; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ Lukuabi 24 h (registrikood 11385960, asukoht: Tallinn, aadress: Madara 31, 10613 Tallinn), tehinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja OÜ Lukuabimeister (apellatsioonimenetluses ei osale) (registrikood 10687400) asukoht Tallinn, aadress Koorti 30- 180, 13612 Tallinn) tehinguline esindaja Aleksei Smelov
Kohtuistungi toimumise aeg
18.12.2009. a.
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Alan Biin, kostja tehinguline esindaja Aleksei Smelov
Harju Maakohtu 26.06.2009. a. otsus tühistada osas, milles maakohus tuvastas osaühingu Lukuabi 24h tegevuses ärinime valikul kõlvatu konkurentsi tunnused. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse motiive.
2.Võtta vastu OÜ Lukuabi hagist loobumine OÜ Lukuabi 24h tegevuses kõlvatu konkurentsi tuvastamise nõudes.
3.OÜ Lukuabi 24 h apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu 70% ulatuses kostja, OÜ Lukuabi 24h kanda ja 30% ulatuses hageja, OÜ Lukuabi kanda.
5.2.Keelata kostjal, Lukuabi 24h OÜ-l tähise „Lukuabi 24h“ kasutamine oma ärinimes.
5.3.Võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada menetlus OÜ Lukuabi hagis Lukuabi 24h OÜ vastu trahvi kohaldamises.
5.4.Võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada menetlus OÜ Lukuabi nõudes Lukuabi 24h OÜ vastu Lukuabi 24h OÜ tegevuses ärinime valikul kõlvatu konkurentsi tunnuste tuvastamise nõudes.
5.5.Võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada menetlus OÜ Lukuabi hagis OÜ Lukuabimeister vastu.
5.6.Mõista välja OÜ-lt Lukuabi OÜ Lukuabimeister kasuks 10 620 krooni menetluskulude hüvitamiseks.
5.7.Jätta hageja, OÜ Lukuabi ja kostja Lukuabi 24h OÜ maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 70% ulatuses Lukuabi 24h OÜ kanda ja 30 % ulatuses OÜ Lukuabi kanda.“
6.Menetluskulude kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 22.10.2007.a Harju Maakohtusse hagi kostja vastu, milles palus tuvastada kostja tegevuses kõlvatu konkurentsi tunnused, keelata kostjal ärinime „Lukuabi 24 h“ kasutamine, trahvida kostjat ning jätta menetluskulud kostja kanda. 01.02.2008.a esitas hageja hagi ka OÜ Lukuabimeister vastu, kuid 27.03.2009 avaldusega loobus sellest. Hageja väitis, et kogu oma äritegevuse kestel oli ta reklmaaminud ennast logo “Lukuabi 24 h” kaudu ja selle logoga veebileht aadressil „www.lukuabi24h.ee“, oli avatud hageja poolt alates 2001. aastast. Hageja kliendid olid harjunud hagejat selle ärinimega seostama. Hageja väidete kohaselt oli kostja kasutanud sarnast logo ja omandanud sarnase nimega veebilehe. Kostja
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-44287 tegevus eksitas hageja kliente. Kostja tekitas klientidele vale mulje ning eksitas tarbijaid, toetudes hageja ettevõtluse edule sooviga teenida tulu. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja asus seisukohale, et poolte ärinimed ei ole eksitavalt sarnased. Kostja ärinimi ei olnud eksitav ka õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Kostja asus seisukohale, et ta ei ole toime pannud tegusid, mis on hinnatavad kõlvatu konkurentsina. Kostja ei ole avaldanud teavet, mis oleks eksitav või hagejat kahjustav. Kliendi võimalik eksitus arve tasumisel, ei olnud hinnatav kostja poolse kõlvatu teona. Hageja ei ole tõendanud arve tasumisel väidetavaid eksimusi. Logo ei ole kaubamärgina kaitstav. Kostjal oli OÜ-lt Lukuabimeister luba kaubamärgi kasutamiseks. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi täies ulatuses ja jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et vaatamata asjaolule, et poolte ärinimed ei kattunud täies ulatuses, oli hagejal õigus nõuda kostjalt valitud ärinime kasutamise lõpetamist. Kostja firma osundas selgelt hageja tegevusvaldkonnale ja kattus oluliselt hageja ärinimega. Kohus nõustus hagejaga, et kostja tegevus ei olnud kooskõlas hea äritavaga ning oli suunatud hageja ärilise kogemuse ärakasutamisele. Kohus asus seisukohale, et kostja oli ärinime valikul eksinud ausa konurentsi nõuete vastu. Kostja põhitegevusala oli äriregistris avaldatu kohaselt muude tarbeesemete ja kodutarvete parandus. Seega ei kajastanud kostja ärinimi tema põhitegevusala. Äritegevust alustava ettevõtte ärinimi pidanuks oodatavatele klientidele andma teavet eelkõige põhitegevusala kohta. Kohtu hinnangul andis kostja ärinimi põhikirjaga võrreldes eksitavat teavet. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 26.06.2009. a. otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja tegevus ei ole kooskõlas hea äritavaga ning on suunatud hageja ärilise kogemuse ärakasutamisele. Kostja ei kasutanud ega saanud kasutada hageja ärilist kogemust, sest äriline kogemus on seotud vastava eriala inimestega. Kostja soovib ringkonnakohtu tähelepanu juhtida asjaolule, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et OÜ Lukuabi 24 h ning OÜ Lukuabimeister omanikud ja töötajad on samad isikud. OÜ Lukuabimeister on kantud äriregistrisse üks aasta varem kui hageja, seega kasutab just hageja kostja ärilist kogemust. Kostja ei ole kunagi eksitavat teavet avaldanud, ega rikkunud konkurentsiseaduse §-s 50 sätestatut, kuna alates äriregistrisse kandmisest tegeles kostja lukkude avamisega, parandamisega, müümisega jne. Kliendid ei vaata äriregistrist andmeid tegevusalade osas, vaid vaatavad reklaami, kuid selles osas ei ole kostja eksitavat teavet avaldanud. Kostja ärinimi kajastab kostja tegevusvaldkonda ning annab klientidele sellekohast teavet. Seega ei ole kostja hagejale kahju tekitanud ja hageja ei saa nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb hagejapoolse hagist loobumise tõttu kõlvatu konkurentsi tuvastamise
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-44287 nõudes tühistada, muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta ringkonnakohtu poolt esitatavatel motiividel muutmata.
7.Hageja esitas kostja vastu firma „Lukuabi 24h“ kasutamise keelamise nõude. Selline nõue võiks kõne alla tulla VÕS § 1055 lg 1 alusel. Nõude rahuldamise eeldustena tuleb tuvastada, kas esineb õigushüve kahjustamine VÕS § 1045 lg 1 p 4 või p 7 tähenduses, kas kostja tegevuse ja õigushüve kahjustamise vahel on põhjuslik seos, samuti kas õigusvastane tegevus on kestev või esineb oht, et sellist tegevust pannakse ka tulevikus toime.
8.Kõigepealt kontrollib ringkonnakohus õigushüve kahjustamist. Kahju tekitava tegevuse keelamine saab VÕS § 1055 lg 1 alusel kõne alla tulla üksnes juhul, kui kostja paneb toime VÕS § 1045 lg-s 1 toodud loetelus sätestatud õigushüve rikkumise. Ringkonnakohtu hinnangul võib lubamatult sarnase firma kasutamine kujutada juriidilise isiku isikliku õiguse rikkumist (p 4). Samuti võib olla tegemist seadusest tulenevat kohustust rikkuva tahtliku käitumisega (p 7). Kuigi isiklike õiguste kaitse on reeglina võimalik füüsiliste isikute puhul, ei piira seadus ega senine õigusemõistmine isiklike õiguste kaitset üksnes füüsiliste isikutega. Üks valdkond, kus juriidilised isikud isiklike õiguste kaitset väärivad ning kus see peab olema tagatud, on firma kaitse, sest äriühingu firma on äriühinguga oluliselt seotud, see on äriühingu identiteedi oluline osa. Seadusandja on kehtestanud, et äriühingu firma peab olema selgesti eristatav teistest firmadest ning et äriühingul on õigus kaitsta oma ärinime (vt ÄS § 11 lg 2 ja § 15 lg 1 lause 1). Füüsilisel isikul on õigus kaitsta oma nime isikliku õigusena. Puudub mõistlik põhjendus, miks tuleks juriidilised isikud vastava õiguse kaitse alt välja jätta. Hageja ärinimi on „OÜ Lukuabi“. Kostja firma on „Lukuabi 24h OÜ“. Hageja leiab, et kostja firmas sisalduv sõnaühend „Lukuabi 24h“ on hageja suhtes lubamatu. Sellise väitega tuleb ringkonnakohtu hinnangul nõustuda. Selles osas on tegemist lubamatult sarnaste firmadega. Kuigi hageja ja kostja firmad erinevad üksteisest kolme tähe „24h“ osas, ei ole see konkreetsel juhul ringkonnakohtu hinnangul piisav. Kuigi ringkonnakohus nõustub kostjaga, et vahel võib ka ühetäheline erisus olla firmade eristamisel piisav, ei tarvitse see ka rohkemate tähtede erisuse korral nii olla ning lubamatu sarnasus võib esineda ka kolmetähelise erisuse puhul. Konkreetsel juhul kujutab ühend „24h“ endast sisuliselt täiendit, mida vaadeldakse paratamatult koos sellele eelneva nime osaga. Ringkonnakohtu hinnangul on ärinimede eristatavuse nõue kehtestatud selleks, et tagada igale äriühingule piisav eristatavus, st see, et tavalised tsiviilkäibes osalejad saaksid piisavalt eristada erinevaid äriühinguid nende firmade kaudu. See, kas kaks ärinime on piisavalt erinevad või piisavalt sarnased, on diskretsiooniotsustus. Ringkonnakohus leiab, et ülalviidatud hageja ja kostja ärinimed on lubamatult sarnased, sest nende pinnalt ei saa mõistlikult käibeosaliselt kahe äriühingu eristamist mõistlikult eeldada. Kuivõrd äriseadustiku § 11 lg 2 näeb ette, et äriühingu nimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest, ning ÄS § 15 lg 1 lause 1 näeb ette, et ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele, tuleneb viidatud sätetest keeld kasutada äriühinguga lubamatult sarnast ärinime ning vastava kohustuse rikkumist tuleb pidada VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 sätestatud õigushüve rikkumiseks, sest kohus tuvastas eespool, et hageja ja kostja firmad on lubamatult sarnased. Eespool toodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et konkreetsel juhul on tegemist VÕS § 1045 lg 1 p-s 4 ja p-s 7 sätestatud õigushüve rikkumisega.
9.Kuivõrd kostja kasutab ärinime „Lukuabi 24h OÜ“ ja selles firmas on sõnaühendi „Lukuabi 24h“ kasutamine lubamatu (vt otsuse eelmine punkt), on hageja õigushüve rikkumine põhjuslikus seoses kostja tegevusega.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-44287
10.Kuivõrd hageja registreeriti äriregistris enne kostjat, tuleb hageja ja kostja ärinimede lubamatu sarnasuse korral lähtuda printsiibist prior tempore, prior iure (paremus ajas, paremus õiguses) ning kaitsmisele kuulub varem registreeritud ärinimi.
Kuivõrd kostja kasutab lubamatut ärinime kestvalt ning kavatseb seda firmat ka tulevikus kasutada, esinevad ka VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud eeldused ärinime kasutamise lõpetamise nõudmiseks.
12.Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hagi tuleb rahuldada ning kostja vastuväited ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust see, et kostja ärinimi on kantud äriregistrisse. Registripidaja tegevus ei legitimeeri lubamatu ärinime kasutamist. Ka see, et registripidaja ei ole ametiülesande korras nõudnud kostja ärinime kasutamise lõpetamist, ei tähenda, et hageja ei võiks oma õigusi ise hagilises korras kaitsta (vt ÄS § 15 lg 1 lause 3). Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka see, et ÄS § 15 kohaselt saab registripidaja ärinime kasutamise keelata hagita menetluse korras. Vastav kord on sätestatud selleks, et registripidaja saaks ametiülesande korras parandada oma tegevusest tulenenud vead olukorras, kus registripidaja on õigusvastaselt lubamatult sarnase ärinime registreerinud. See, et ärinime võib kaitsta ka registrit pidav kohus, ei välista ärinime kaitset hagilises korras (ÄS § 15 lg 1 lause 3). Kostja tegevust ei muuda õiguspäraseks ka see, et kostja väidete kohaselt andis kostjale vaidlusaluse ärinime kasutamise õiguse OÜ Lukuabimeister, kes oli äriregistrisse kantud hagejast varem.
14.18.12.2009.a kohtuistungil loobus hageja kostja suhtes kõlvatu konkurentsi tuvastamise nõudest. Kostja ei vaielnud hagist osalisele loobumisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et loobumine tuleb selles osas vastu võtta. Kostja oli nõus, et ringkonnakohus arvestab hagist osalist loobumist menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel. Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes sellest, et hageja esitas maakohtusse hagi kostja trahvimise, kostja tegevuses kõlvatu konkurentsi tuvastamise ja ärinime keelamise nõudes ning hageja on menetluse kestel kahest nõudest loobunud, arvestades samuti seda, et kõlvatu konkurentsi tuvastamise nõudest loobus hageja alles ringkonnakohtu istungil, leiab ringkonnakohus, et maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda. Kuigi kostja leidis, et hageja põhiline nõue seondus just kõlvatu konkurentsi tuvastamisega, ringkonnakohus sellise väitega ei nõustu. Hagi põhines eelkõige sellel, et kostja ärinimi on hageja ärinimega lubamatult sarnane ning sellise ärinime kasutamine on seadusega keelatud. Nendest asjaoludest tulenevalt palus hageja tuvastada kostja tegevuses kõlvatu konkurentsi tunnused ning nendest asjaoludest tulenevalt palus hageja kostjat trahvida. Seega, põhilised haginõuete rahuldamise eeldused seondusid sellega, kas hageja ja kostja ärinimed on lubamatult sarnased. Ärinime kasutamise keelamise osas rahuldas kohus hagi ning selle peale esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seetõttu on põhjendatud menetluskulude 70% ulatuses kostja kanda jätmine. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-07-44287 jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.