Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.01.2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-91355
Tsiviilasi
KÜ hagi MP ja EP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagi hind
27 644,04 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon
Hageja – Korteriühistu (reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja RR Kostja – MP(isikukood XXX) Kostja MP esindaja IN Kostja – EP(isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja RÕS sätestatud korras vandeadvokaat Merle Järvala
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja MP`ilt ja EP`ilt solidaarselt KÜ kasuks põhivõlgnevus summas 17 238,65 (seitseteist tuhat kakssada kolmkümmend kaheksa krooni ja 65 senti) krooni ja viivis 16 391,53 (kuusteist tuhat kolmsada üheksakümmend üks krooni ja 53) krooni. Hageja menetluskulud jätta 2/3 ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 1/3 ulatuses tema enda kanda, kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse
esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on 15.09.2005.a. sõlmitud müügilepingu järgi kostjate ühisomandis korter asukohaga XXX. Seisuga 01.09.2005.a.oli korteril võlg hageja ees 26 753,40 krooni. Müügilepinguga võtsid kostjad kohustuse tasuda ka eelmise omaniku võlg. Kostjad tasusid peale korteri omandamist osaliselt võlgnevuse, kuid tasumata on jäänud 10 795,54 krooni. Peale korteri omandamist ei ole kostjad tasunud kommunaalteenuste eest esitatud arveid nõuetekohaselt 2005.a. eest on võlgnevus 4 174,90 krooni, 2006.a. eest 11 782,95 krooni, 2007.a. eest 399,39 krooni, 2009.a. võlg ajavahemik jaanuar kuni juuli 2009.a. on 605 krooni. 2008.a. tasusid kostjad 114,03 krooni rohkem . Hageja tasaarvestab enammakstu varasema võlgnevusega. Kokku moodustab kostjate võlgnevus summa 27 644,04 krooni. Hageja on arvestanud ka viiviseid summas 22 550,91 krooni. Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja kasuks põhivõla ja viivised. Menetluskulud jätta kostjate kanda.
Kostjad hagi ei tunnista. Hageja väidab, et seisuga 01.09.2005.a. oli korteri nr 49 võlg KÜ ees 26 753,40 krooni. Kostja EP väidete kohaselt ei ole hageja võlgnevust veenvalt tõendanud ning lisaks on selle nõude osas hagi esitatud aegumistähtaega ületades. Hageja on väitnud, et aegumistähtaega ei ole ületatud, kuna hageja esitas hagi kohtusse maksekäsu kiirmenetluses 30.06.2008. Kostja on seisukohal, et tegemist oli teise tsiviilasjaga ning kuna maksekäsu kiirmenetlusest ületulnud tsiviilasja keelduti menetlusse võtmast, siis tuleb lugeda, et avaldust ei ole menetluses olnud. Seega ei saa hageja tugineda sellele, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse. Kostja palub kohaldada aegumist nii 15.09.2005.a. müügilepingust, 31.08.2005.a. arvest ning 2005.a. september kuni detsember arvetest tuleneva nõude osas. Kostja vaidlustab ka arve nr 50815 ehtsuse. Kui kohus aegumist ei kohalda, siis palub kostja arvestada et kostja on perioodil 2005.a. ja 2006.a. tasunud kokku 23 159,50 krooni. Kostja omandas korteri 19.09.2005.a. ja mingit võlgnevuse nõuet tema vastu mõistliku aja jooksul ei esitatud. Hageja ei ole hagis näidanud, millisel alusel ta nõuab arvete tasumist enne korteri omandamist. Sisuliselt on kostja 2006.a. arved tasunud juba enne 2006.a. Kostja arvates tuleb enne 2006.a. tasutud summad arvestada 2006.a. arvete katteks, kuna vastasel korral on hageja kostja poolt tasutud summad alusetult omandanud. Lisaks märgib kostja, et tal on pretensioone 2006.a. osutatud kommunaalteenustele. Kostjale kuuluvas korteris puudus talveperioodil küte ning kostja ja tema abikaasa ema olid sunnitud sellest korterist ajutiselt lahkuma. Hageja arvates võlgneb kostja ka 2007.a. osutatud teenuste eest, kuid kostja on seisukohal, et 2007.a. arved on tal tasutud. Viiviste osas märgib kostja, et poolte vahel puudub kokkulepe 0,07 %määras viivise arvestamiseks. Kostjale selliseid viivisearveid esitatud ei ole. Kuna põhiarved on tasutud ei saa ka viivist nõuda. Osaliselt on viivist arvestatud 2003 ja 2004.a. põhiarvete eest, kuid selliste põhiarvete tasumist hageja ei nõua. Hageja ei ole ka tõendanud kas põhiarved on tasutud või tasuti need viivitusega. Juhul, kui kohus leiab, et antud juhul on viivise arvestamine võimalik, palub kostja viiviseid vähendada, kuna viivise
arvestus on ebamõistlikult suur. Korteriühistu esimehe tegevus on ebaseaduslik. Hageja on arvestanud võlgnevust kuid osad maksed on jäänud arvestusest välja. Peale korteri omandamist tehti ettemaks ja tasuti kogu 2006.a. maksed ette. Maksekorralduses viited teiste aastate eest maksete kohta ekslikud. Nõue on aegunud..
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja korteriühistuna korraldab elamu aadressil XXX majandamist ja hooldamist. Asja materjalidele lisatud kinnistusregistri väljavõtte (tlk 7) kohaselt on kostjad korteriomandi XXXomanikena kinnistusraamatusse kantud 27.09.2005.a. Asjas puudub vaidlus, et hageja on kostjatelt õigustatud nõudma korteri kommunaalmakseid peale korteri omandamist kostjate poolt. Asja materjalidele lisatud korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu järgi omandasid kostjad nimetatud korteriomandi OÜ PK käest. Lepingu p-s 2.1.7 järgi kinnitas müüja, et müüja poolt on tasumata lepingu eseme kasutamisega seotud maksed (sh on võlg KÜ ees) kokku summas ligikaudu 50 000 krooni. Korteriühistuseaduse § 7 lg 3 järgi korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega ei ole põhjendatud kostjate väited, et nad ei pea tasuma hagejale eelmise korteriomaniku ajal tekkinud võlgnevust. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt nõuab hageja kostjatelt võlgnevuse tasumist, mis on tekkinud ajavahemikul 2003-2009.a. esitatud arvetest sh. nõuab hageja kostjatelt eelmise korteriomaniku võlgnevust summas 10 795,54 krooni. Hageja väidete kohaselt lasus kostjate poolt korteriomandi omandamise ajal võlgnevus summas 26 753,40 krooni, nimetatud võlgnevus oli tekkinud 2003, 2004, 2005.a. tasumata maksete tõttu. Kostjad on leidnud, et haginõue on osaliselt aegunud. Käesolev hagi esitati kohtusse 29.12.2008.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis esitada arve. Arvestades hagi esitamise aega s.o. 29.12.2008 ja TsÜS §-des 146 ja 147 sätestatut leiab kohus, et 2003 ja 2004.a. esitatud arvetest tulenev nõue kostjate vastu on aegunud. 2003.a. esitatud arvete aegumistähtaeg algas 01.01.2004 ning lõppes 31.12.2006.a. ja 2004.a. arvetest tulenev aegumistähtaeg algas 01.01.2005 ja lõppes 31.12.2007.a. Asja materjalidest nähtuvalt väidab hageja, et hagi ei ole aegunud, kuna ta esitas kostjate vastu maksekäsu kiirmenetluses avalduse 30.06.2008.a. (II kd, tlk 59) Asja materjalidele lisatud kirjast (II kd, tlk 62) nähtub, et hageja esitas maksekäsukiirmenetluses nõude kostjate vastu 48 467,77 krooni saamiseks 04.07.2008.a. Nimetatu nähtub ka Kohtuinfosüsteemist(KIS) Kohtumääruse ärakirjast (II kd, tlk 79) nähtub, et 15.10.2008.a. keelduti hageja hagi menetlusse võtmast. KIS järgi jõustus nimetatud lahend 27.11.2008.a.
Seega esitas hageja kostjate vastu 2003 ja 2004.a. arvetest tuleneva nõude maksekäsukiirmenetluses kui nõue oli juba aegunud. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist või kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega tuleb hageja nõue 2003 ja 2004.a. tasumata arvetest jätta rahuldamata. 2005.a. arvete aegumistähtaja külg algas 01.01.2006.a. ja lõppes 31.12.2008.a. Hagi esitati kohtusse 29.12.2008.a. Seega ei ole 2005.a. arvetest tulenevad nõuded aegunud, puudub vajadus käsitleda nõude aegumise peatumist seoses maksekäsukiirmenetlusega. Asja materjalidest nähtuvalt jättis eelmine korteriomanik tasumata ka 2005.a. kommunaalmaksed ning samuti ei tasunud kostjad 2005.a. makseid kohaselt. 03.10.2005.a. tasus MP 2793,35 krooni viitega kommunaalmaksed 2005.a. eest. Arvestades asjaolu, et korteri müügilepingu p-s 2.1.7 kajastus eelmise omaniku võlgnevus hageja ees ning kostja poolt tasutud summa kattub täpselt 2005.a. jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ja mai kommunaalmaksete summaga (II kd, tlk 16), siis leiab kohus, et hageja on õigesti arvestanud VÕS §-st 88 lg 6 juhindudes, et kostja poolt 03.10.2005.a. tasutud makse arvestatakse jaanuar-mai 2005.a. kommunaalmaksete tasumise katteks. 02.01.2007.a. tasus MP(II kd, tlk 23) selgitusega kommunaalmaksed 2005.a. eest. Kohus leiab, et kooskõlas eelpooltooduga hageja on õigesti nimetatud summa arvestanud enne korteriomandi omandamist tekkinud võlgnevuse katteks, kuid nagu viivisearvestusest nähtub ebaõigesti arvestanud selle summa 2003 ja 2004.a. võlgnevuse katteks. Kuna kostja viitas maksekorralduses, et tasub kommunaalmaksed 2005.a. eest, siis on põhjendatud nimetatud summa arvata juuni, juuli ja augusti kommunaalmaksete tasumisena. Arvestades, et kostjad on tasunud 2005.a. eest maksetena veel 700 krooni ( (16.01.2007.a. makse), moodustab kostjate võlgnevus 2005.a. eest (august 390,04 krooni, september 667,40 krooni, oktoober 986,35 krooni, november 1266,20 krooni ja detsember 1254,95 krooni) 4 564,94 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa osas on hageja põhinõue 2005.a. eest põhjendatud. 2006.a. jätsid kostjad peaaegu kõik kommunaalmaksete arved tasumata (I kd, tlk 387) Kostjate keskne väide menetluse jooksul on olnud see, et nad tasusid 2005.a. kommunaalmaksed ja 2006.a. maksed ettemaksuna kohe peale korteriomandi omandamist. Asja materjalidele lisatud maksekorraldusest nähtub, et 27.09.2005.a. on MP tasunud hagejale kommunaalteenuste tasu 6131 krooni selgitusega korteri kommunaalmaksed 2003 a eest ja 2566,15 krooni selgitusega korteri kommunaalmaksed 2004.a. eest (I kd, tlk 375), 03.10.2005.a. on MP tasunud 2793,35 krooni selgitusega kommunaalmaksed 2005.a. eest ja 2566,15 krooni selgitusega kommunaalmaksed 2004.a. eest (I kd, tlk 376) 02.01.2007.a on MP tasunud 1901,21 krooni selgitusega kommunaalteenused 2005.a. eest ( I kd, tlk 211). VÕS § 88 lg 1 järgi kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või teenused üle antud või teenus osutatud. Arvestades, et kostja tegi makse sooritamisel tahteavaldused milliste võlgnevuste katteks ta maksed tasub, siis leiab kohus, et kostjate hilisemad väited maksete teistsuguse tasumise kohta ei ole põhjendatud. Asjas on hageja esitanud detailse ülevaate 2006, 2007, 2008 ja 2009.a. maksete tasumise kohta koos arvetega (I kd, tlk 387-433). Kohus leiab, et hageja on veenvalt põhjendanud ja
tõendanud, et 2006, 2007, 2008 ja kuni juuli 2009.a. maksete mittekohasest tasumisest on kostjatel võlg hageja ees kokku 12 673,60 krooni. Arvestades ka 2005.a. põhivõlgnevust summas 4 564,95, leiab kohus, et hageja põhinõue tuleb rahuldada summas 17 238,65 krooni. Kostjad on asjas väitnud, et hageja on osaliselt jätnud nende poolt tasutu arvestamata. Kohus leiab, et kostjate taoline väide on tõendamata. Võrreldes kostjate poolt esitatud maksekorralduste koopiaid ja hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestust nähtub, et kõiki kostjate maksekorraldusi on hageja võlgnevuse arvutamisel arvestanud. Kostjate väide selle kohta, et 31.10.2005.a. arve (II kd, tlk 78) on võltsitud on samuti põhjendamatu. Võrreldes seda kostjatele esitatud arvega (I kd, tlk 384) nähtub, et summad kattuvad, vahe on vaid selles, et ühel arvel on kuni sept 2005.a. olnud korteriomaniku nimi ja teisel kostjate nimi. Kohtu arvates aga ei muuda asjaolu, et raamatupidaja väljastas ka vana omaniku nimele samasuguse arve kostjatele esitatud arvet mitteehtsaks. Kostjate väide selle kohta, et 2006.a. ei osutatud kommunaalteenuseid nõuetekohaselt on täielikult tõendamata. Käesolevas asjas on hageja palunud kostjalt välja mõista ka viivised. Hageja on arvestanud viiviseid määraga 0,07 %. Kostjad leiavad, et nemad ei ole kohustatud tasuma viiviseid sellise viivisemääraga. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on hageja arvestanud viiviseid õigest määraga 0,07%. Nagu nähtub asja materjalidele lisatud viivisearvestusest (koond I kd, tlk 8129, detailsel välja toodud arvetel (Ikd, tlk 313383) on hageja arvestanud viivist arvete tasumata jätmise tõttu alates septembrist 2005.a., kusjuures viiviseid on arvestatud ka 2004 .a. eest Eelpooltoodu kohaselt asus kohus seisukohale, et hageja põhinõue 2004.a. arvetest on aegunud. TsÜS § 144 järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et 2004.a. arvetest tulenev viivisearvestus ei ole põhjendatud ja viivistenõue selles osas tuleb jätta rahuldamata. Viivisearvestus on põhjendamata ka osaliselt 2005.a. arvete ossa, mis puudutab juuli, juuni ja augustikuu võlga, kuivõrd 02.01.2007.a. tasusid kostjad hagejale 1901,21 krooni. Ülejäänud viivistearvestuse osas leiab kohus, et need on põhjendatud ja tõendatud. Kokku moodustab põhjendatud viivisenõue seega (Ikd – tlk 313 - 92, 59 krooni, tlk 314 - 34, 10 krooni, tlk 315 - 62, 4 krooni, tlk 316 - 70,06 krooni, tlk 317 - 48,98 krooni, tlk 318 - 95,20 krooni, tlk 319 - 185,07 krooni, tlk 320 - 204,90 krooni, tlk 321 -238,70 krooni, tlk 322 – 251,70 krooni, tlk 323 - 277,14 krooni, tlk 324 – 300,70 krooni,, tlk 325 – 306,90 krooni, tlk 326 – 330,15 krooni, tlk 327 – 337,80 krooni, tlk 328 – 370,14 krooni, tlk 329 – 334,74 krooni, tlk 330, 403,84 krooni, tlk 331 – 346,27 krooni, tlk 332 – 335,50 krooni, tlk 333 – 346,27 krooni, 75, tlk 334 - 415,66 krooni, tlk 335 – 407,91 krooni, tlk 336 – 424,65 krooni, tlk 337 – 357,30 krooni, tlk 338 – 424,65 krooni, tlk 339 – 351,30 krooni, tlk 340 – 345,65 krooni, tlk 341 – 369,83 krooni, tlk 343 – 378,16 krooni, tlk 345 – 406,72 krooni, tlk 347 – 411 krooni, tlk 349 – 458,18 krooni, tlk 351 – 472,20 krooni, tlk 353 – 505,61 krooni, tlk 355 – 522,97 krooni, tlk 357 – 523,80 krooni, tlk 359 – 388,15, tlk – 361 – 341,10 krooni, tlk 362 – 352,47 krooni, tlk 363 – 352,47 krooni, tlk 364 – 349,72 krooni, tlk 365 – 391,53 krooni, tlk 366 – 399,30, tlk 367 – 473,99
krooni, tlk 368 – 439,80 krooni, tlk 369 – 471,20 krooni, tlk 370 – 365,18 krooni) 16 129,09 krooni, millele lisandub augusti 2005.a. tasumata makseosa viivis. Augusti 2005.a. tasumata summast 390,04 krooni moodustab viivis määraga 0,07 % ajavahemiku 03.01.2007.a.31.08.2009.a. eest kokku 262,44 krooni. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada summas 16 391,53 krooni. Kostja on palunud ka viivist vähendada, kuid kohus leiab arvestades käesolevas tsiviilasjas avaldatud asjaolusid, et esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Kostjad on jätnud esitatud arved tasumata alates 2005 ja 2006.a., ka sellele järgnevatel aastatel on kostjad viivitanud arvete tasumisega, samuti ei ületa viivisenõue põhinõuet. Hageja nõue kostjate vastu on solidaarne, kuna kostjatele kuulub korter ühisomandina. Põhjendamatu oleks mõlemalt kostjalt põhinõue ja viivisenõue eraldi välja mõista.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt siis arvestades vaidluse asjaolusid ja hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust leiab kohus, et 2/3 hageja menetluskuludest tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda ja 1/3 hageja enda kanda, kostjate enda kanda tuleb jätta nende endi menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.