(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2010. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-3724
Hagihind
7 999,10 krooni
Tsiviilasi
hagi KB(isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata) vastu 13 259,61 krooni ja täiendavate viiviste saamiseks.
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
AS-i kasuks menetluskulud summas 2 025 krooni. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumajale menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevale järgnevast päevast. Asjaolud BIGBANK AS esitas 29.01.2009 hagi KB vastu 13 259,61 krooni ja täiendavate viiviste saamiseks. Nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust , millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata. Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hageja poolt hagiavalduse esitamisel teatatud aadressil XXX Tallinnas, kuid nimetatud aadressil kostja ei ela. Sama aadress nähtub ka kõikidest teistest kohtule ligipääsetavatest registritest. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakond on teavitanud hageja esindajale, et kostja ei ela politsei andmetel aadressil XXX Tallinn ning et praegusel ajal ei oma kostja kindlat elukohta. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt
TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kättetoimetatud. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Tulenevalt TsMS § 317 lg 1 p-st 1 võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 13 259,61 krooni ja täiendavate viiviste tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal tarbijakrediidilepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 13 259,61 krooni, millest 7 999,10 krooni on tagastamata krediidisumma, 993,36 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 3 467,15 krooni viivis ning alates 30.01.2009 viivis 25,04% tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma, s.o 7 999,10 krooni, täieliku tasumiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja menetluskulu summas 2 025 krooni, millest 1 600 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 75 krooni riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest, riigilõiv 250 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest ja 100 krooni teate avaldamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et nimetatud summa väljamõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 2 025 krooni. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas Danske Bank AS-i Eesti filiaal (konto nr 333416110002), AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), kõigil viitenumber 3100057358.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.