2-09-15198/7 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse kohaselt 02. juulil 2007.a. toimunud korteriühistu XXX juhatuse vastuvõtu ajal juhtus intsident, mille käigus süüdistas vastuvõtule ilmunud kostja, ebatsensuurseid väljendeid kasutades, hagejat, kui korteriühistu juhatuse liiget, korteriühistu vara omastamises. Esitatud süüdistuste kohaselt, mille käigus nimetati hagejat korduvalt ka vargaks, on hageja omastanud kostja arvates korteriühistult korduvalt rahalisi vahendeid. Samuti olevat kostjale teada, et hageja jätkab sellist tegevust ning et kõik korteriühistu eest ja nimel tehtavad tehingud on teostatud ainuüksi isikliku kasu saamise eesmärgil. Et süüdistusi ja solvanguid esitati ka teiste kohalviibinud juhatuse liikmete suunal, pöördusid juhatuse liikmed ühiselt politseisse. Põhja Politseiprefektuuri 08.12.2008.a. väärteomenetluse lõpetamise määrusega väärteoasjas nr 2315,07,006338 on kostja suhtes menetlus lõpetatud. Kuigi ülalkirjeldatud intsident on kinnitust leidnud, on kohtuvälise menetleja põhjendustel antud juhul olnud tegemist kostja poolt antud ebakohaste väärtushinnangutega, mistõttu ei ole tegemist väärteoga ning asi tuli läbi vaadata tsiviilkohtumenetluses. Eeltoodud määrust hageja vaidlustanud ei ole ning see on jõus. Pärast ülalnimetatud intsidenti on kostja korduvalt jätkanud hageja solvamist ja tema suhtes nn vargaimidži loomist, esitades solvanguid ja süüdistusi otse hagejale, kui levitades samasisulisi süüdistusi hageja vastu korteriühistu XXX liikmete seas. Hageja nõue ja selle õiguslikud põhjendused Mõistetavalt ei ole hagejal võimalik mõõta esitatud solvangute ja süüdistuste tõttu tekitatud kahju rahalises vääringus, mistõttu nõuab hageja käesolevaga kostjalt õiglase hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Vastavalt VÕS § 1043 peab kahju tekitaja hüvitama kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 vastavalt loetakse kahju tekitamine õigusvastaseks muu hulgas ja eelkõige juhul, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamata kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 134 lg 2 tuginevalt tuleb isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise korral kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Hageja arvamusel on käesoleval juhul on kostja rikkunud hageja põhiseaduslikku õigust (PS § 17), au ja hea nime säilitamisele. Hageja märgib, et kuigi VÕS § 134 lg 2 seab eelduse, et isikuõiguste rikkumise puhul tuleks mittevaraline kahju hüvitada muul viisil kui rahaline kompensatsioon, palub ta antud juhul siiski rahalise hüvitise väljamõistmist. Hageja möönab, et eeltoodud sätet arvestades võiks hageja esmaseks nõudeks olla kostja poolt avaliku vabanduse nõudmine. Arvestades hageja positsiooni korteriühistus XXX, võiks selline vabandus olla näiteks esitatud ühistu üldkoosolekul. Samas ei oleks hageja arvates selline kahju hüvitamine piisav ega ka tagatud, kuivõrd kostjal jääb hoolimata kohtuotsusest võimalik üldkoosolekule ilmumata jätta. Hageja palub kohtul võtta arvesse, et korteriühistu juhatuse esinaisena peab hageja enda suhtes selliste süüdistuste esitamist lubamatuks. Kõneallolevate süüdistuste tõttu on oluliselt kahjustatud tema maine korteriühistu juhatuse liikme ja esinaisena, kuivõrd väljaöeldud süüdistused korteriühistu liikmete seas sisendavad eelarvamusi ja usaldamatust hageja tegevuste vastu korteriühistu juhina ning mis omakorda loovad eelduse sarnaste süüdistuste ja solvangute esitamise ka teiste korteriühistu liikmete poolt. Seetõttu on „tänu” kostjale rikutud hageja suhted ka paljude korteriühistu liikmetega, mis on põhjustanud olulisi ebamugavusi hageja suhetes viimastega. Hageja arvates ei vaja kirjeldamist solvangute ja süüdistustega kaasnenud hingelised üleelamised ja meeleolu langused, kuivõrd seda ei ole niikuinii võimalik mõõta ega väljendada. Hageja sooviks ei ole kahjuhüvitise väljamõistmisega kostjat karistada (mis ei saagi olla kahju hüvitamise eesmärk) vaid teadvustada kostjat ka võimalikest tagajärgedest hageja au ja hea nime teotamisel.

2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja vastuse kohaselt on võimalik, et ta tõesti oli 02.juulil 2007 KÜ XXX juhatuse vastuvõtul. Praegu ta enam ei mäleta, kas seal oli veel keegi peale hageja. Tema ja hageja vahel oli vaidlus, kuna viimane keeldus näitamast rida dokumente, mis olid seotud juhatuse tegevusega, õigemini dokumente, mis olid seotud järjekordse erakorralise koosoleku läbiviimisega. Loomulikult ei öelnud kostja hagejale midagi solvavat, veel vähem ebatsensuurses vormis. Ei ole välistatud, et kostja avaldas oma arvamust erakorralise koosoleku korraldamise osas, mis olevat toimunud 28.06.2007.a. Muide, Harju Maakohtu 26.03.2008.a otsusega tunnistati selle koosoleku otsused tühisteks. Kuna hageja keeldus näitamast neid dokumente, siis kostja abikaasa tegi juhatuse liikmena kirjaliku järelepärimise nende dokumentide saamiseks nii 9. ja 11.juulil, kui ka 13.augustil 2007.a. Kirjalik vastus anti alles pärast viimast pöördumist. Pärast seda loodi majas initsiatiivgrupp, mille tööst võttis osa ka hageja. Initsiatiivgrupp kutsus kokku erakorralise üldkoosoleku 29.augustiks 2007.a. Üldkoosoleku eesmärgiks oli ära hoida suure laenu võtmist küttesüsteemi renoveerimiseks, mis ei oleks olnud korteriomanikele jõukohane. Selles seisneski kogu konflikt XXX maja juhatuse ja majaelanike vahel, kelle hulka kuulub ka kostja. Seega, esiteks, hageja ei tõestanud, et kostja 02.juulil 2007.a solvas teda ebatsensuurselt, ning, teiseks, levitas edasiselt tema kohta solvavaid kuuldusi ja õõnestas tema autoriteeti majaelanike seas. Kostja tegevuses koos korteriühistu teiste liikmetega ei ole olnud eesmärki õõnestada juhatuse või isiklikult hageja autoriteeti, see on suunatud vaid juhatuse tegevuse seaduslikkuse tagamisele. See tähendab, et kostja tegevuses ei ole tahtlust, mis oleks olnud suunatud hagejale mittevaralise (moraalse) kahju tekitamisele, s.t. kostja tegevus ei ole olnud õigusvastane, millega sellest tulenevalt ei saa kaasneda vastutust. 28.oktoober 2009.a esitas kostja vastuse hagi muutmisele. Selle kohaselt kostja ei ole nõus hagi muutmisega, kuna see põhineb asjaolude valel kirjeldamisel. Kostja jääb oma 22.07.2009.a vastuväidete juurde. 15.10.2009.a eelistungil hageja sõnastas kostja poolt öeldu, mis oli tema jaoks solvav ja mida kostja olevat öelnud 02.07.2007 meie korteriühistu juhatuse ruumis, ja nimelt: „kostja ütles, et hageja varastab korteriühistu raha. Et olen varas ja varastan pidevalt”. Seega, hageja piiras oma haginõuet üksnes 02.07.2007.a sündmustega. Kostja kinnitab veelkord, et ta ei ole midagi sellist öelnud.

3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused Asja materjalidest nähtuvalt on tõendamist leidnud asjaolu, et kostja on nimetanud hagejat vargaks 2.juulil 2007 toimunud juhatuse vastuvõtu ajal. Ütlusi asjaolu kohta, et kostja on nimetanud hagejat vargaks on andnud tunnistaja TI(tl 51). Ka tunnistaja o ma ütlustes on kinnitanud hageja varguses süüdistamise fakti (tl 56). Nimetatud tõenditega haakub ka väärteomenetluse lõpetamise määrus 8.12.2008 (tl tl 7), mille kohaselt politsei on avaldanud seisukohta, et kostja on hageja suhtes avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid. Kuigi määruses räägitakse ebakohastest väärtushinnangutest, on kohus seisukohal, et nimetatud tõend kinnitab valede faktiväidete avaldamist kostja poolt. Kohus on seisukohal, et politseilt ei saa eeldada vahetegemist VÕS §-de 1046 ja 1047 vahel. VÕS § 1047 lg1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vargus on karistusseadustikus sätestatud kuritegu (KarS §199). VÕS § 1047 2. lõike kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja pole esitanud kohtule tõendit selle kohta, nagu oleks hagejat varguse eest karistatud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist faktiväidetega, mille tõeväärtus on kontrollitav. Seega saab hageja väide olla tõene ainult jõustunud kohtulahendi esitamisel, mille kohaselt oleks hageja varguses süüdi mõistetud. VÕS §1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või parandamist. ’Hageja on taotlenud andmete ümberlükkamist ajalehes Stolitsa. Kohus on seisukohal, et andmete ümberlükkamine on piisav kui see toimub juhatuse vastuvõtul. Avaliku vabanduse avaldamine ajakirjanduse kaudu ei ole vajalik, kuivõrd andmete avaldamine ei ole toimunud ajakirjanduse kaudu. VÕS § 128 lg1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi 5 lõike kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS §134 lg2 kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kohus on seisukohal, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et tegemist pole rikkumisega, milline tooks kaasa mittevaralise kahju hüvitamise. Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et andmete avaldamine on toimunud piiratud hulgale inimestele. Hageja viidatud asjaolud ei too samuti endaga kaasa rahalise hüvituse väljamõistmist. Hageja on endiselt juhatuse liige. Kostja on avaldanud seisukohta, et tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamist ei ole toimunud kuivõrd kostja esitas andmed hagiavalduse kohaselt hagejale kui korteriühistu juhatuse liikmele juhatuse liikmete juuresolekul. Korteriühistu juhatus ei ole kolmandad isikud korteriühistu liikme tegevust puudutava teabe suhtes. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et andmete avaldamine on nende teatavaks tegemine kolmandatele isikutele.