Tsiviilasja number
2-06-31631
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.01.2010 Tallinnas
Tsiviilasi
OÜ Saktoran Ehitus hagi AS Hansa Liising Eesti vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
450 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.10.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Saktoran Ehitus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
24.11.2009, avalik kohtuistung Hageja OÜ Saktoran Ehitus (registrikood 11133709, asukoht Liblika 3-4, Pärnu), esindaja Monika Meerents-Luberg Kostja AS Hansa Liising Eesti (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 12, Tallinn), esindaja Hedit Kalmiste Kolmas isik AS Reval Credit (registrikood 10589092, asukoht Pärnu mnt 21, Tallinn) esindaja Tiit Kull
Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 20.10.2008 otsus tsiviiasjas nr. 2-06-31631 jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otuse põhjendusi, apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonimenetluse menetluskulud apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud 29.10.2003 taotles Mihkel Valmet AS-lt Reval Liising finantseeringut 400 000 kr. Samal päeval sõlmisid AS Reval Liising ja Mihkel Valmet kinnistu XXXXXXXX X-X
XXXXXX lihtkirjaliku üürilepingu nr 03100546. Lepingus on lepingueseme omanikuna märgitud AS Hansa Liising Eesti. Lepingukohases üürimaksete tasumise graafikus on määratud vara maksumuseks 400 000 kr. ja graafikus eristatakse üüri A ja B osa. A-osa maksete kogusumma on 400 000 kr. ning B-osa (intress) maksete kogusumma on 405 840,18 kr. Lepingu p. 2.1.3 järgi kohustus üürileandja lepingu nõuetekohase täitmise korral loobuma üürniku kasuks lepingu esemeks oleva eluruumi omandamisest, mis tuleneb AS Hansa Liising Eesti ja AS Reval Liisingu vahel sõlmitud liisingulepingust. Lepingu p. 2.4.4 järgi on üürnikul õigus lepingu nõuetekohase täitmise korral eluruumi omandamisele vastavalt AS Hansa Liising Eesti ja üürniku vahel täiendavalt sõlmitavale ostu-müügilepingule, kusjuures ostetava eluruumi hind on võrdne maksegraafikujärgsete kõigi üüri A-osa maksete kogusummaga. 05.11.2003 sõlmisid AS Reval Liising ja AS Hansa Liising Eesti lihtkirjaliku liisinguleping nr 0068045L, kus liisingu esemeks on 1⁄2 mõttelist osa kinnistust XXXXXXXX X XXXXXX, müüja Mihkel Valmet. Lepingu p. 3.4 ja 3.5 kuulus esimene osamakse 28 760,17 EUR 05.11.2003 tasumisele müüja Mihkel Valmetile. Kokku pidi liisinguvõtja AS Reval Liising 15. novembriks 2013 tasuma liisinguandjale (koos intressidega) 65 091,56 EUR-i (neist osamaksed 54 324,76 EUR). 11.11.2003 sõlmisid Mihkel Valmet (müüja), AS Hansa Liising Eesti (ostja), AS Balti Investeeringute Grupp (hüpoteegipidaja) ja kohtutäitur Rocki Albert notariaalse lepingu keelumärke kustutamise avalduse ja hüpoteegi kustutamise avalduse tegemiseks ning kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu esemeks oli 1⁄2 suurune mõtteline osa XXXXXXXX X XXXXXX asuvast kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega. Lepinguga müüs Mihkel Valmet lepingu eseme AS-le Hansa Liising Eesti müügihinnaga 850 000 kr., kusjuures pooled kinnitasid, et müügihinnast 450 000 kr. on müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist (lepingu p.4.1). 06.12.2004 esitas Mihkel Valmet taotluse üürilepingu nr 03100546 lõpetamiseks seoses vara võõrandamisega OÜ-le Reilen Tootmine. 03.02.2005 on sõlmitud lihtkirjalik kokkulepe AS Hansa Liising Eesti (liisinguandja), Reilen Tootmise OÜ, Reval Liising AS ja Mihkel Valmeti (üürnik) vahel. Kokkuleppe p 1 kohaselt on osapooled kokku leppinud, et kui liisinguandja ilmub 09.02.2005 Tallinna notar Evelyn Rootsi juurde ja allkirjastab vara suhtes sõlmitava müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt vara omandiõigus läheb üle liisinguandjalt Urmas Ehrlichile hinnaga 850 000 kr., siis loobuvad kõik ülejäänud kokkuleppe osapooled kokkuleppes sätestatud tingimustel oma olemasolevatest ja tulevikus tekkida võivatest nõuetest liisinguandja suhtes. Lepingu punktist 3 nähtub asjaolu, et kuna Reilen Tootmise OÜ-l ei ole võimalik saada vara omanikuks, sest vara omandab sellele ostueesõigust omav isik, siis kohustub liisinguandja tagastama Reilen Tootmise OÜ-le esimesel võimalusel kõik viimase poolt vara omandamiseks liisinguandjale tasutud summad. 09.02.2005 sõlmisid AS Hansa Liising Eesti (müüja), OÜ Reilen Tootmine (ostja), Urmas Ehrlich (ostueesõigust omav isik) ja AS Hansapank (hüpoteegipidaja) notariaalse kinnistu mõttelise osa müügilepingu lõpetamise kokkuleppe, ostueesõiguse teostamise avalduse alusel sõlmitav omandi üleandmise kokkulepe, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra märkuse kustutamise avalduse, hüpoteegi seadmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguse lepingu; lepingu esemeks on 1⁄2 suurune mõtteline osa XXXXXX XXXXXXXX X asuvast kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega. 2(6)
13.01.2005 sõlmisid Mihkel Valmet ja Hillar Talts nõudeõiguse loovutamise lepingu. 24.01.2006 sõlmisid Hillar Talts ja Saktoran Ehitus OÜ nõudeõiguse loovutamise lepingu. 27.10.2006 esitas Saktoran Ehitus OÜ hagi Hansa Liising Eesti AS vastu 450 000 kr. saamiseks. Hageja põhiline väide hagis on, et 11.11.2003 sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügilepingu kohaselt oli kinnistu mõttelise osa müügihinnaks 850 000 kr. Lepingu müügihinnast tasus kostja vaid 400 000 kr, ülejäänud 450 000 kr. kostja reaalselt Mihkel Valmetile ei tasunud. Kostja põhiline vastuväide hagile on, et Mihkel Valmet on loovutanud kostja vastu olematu nõude. Vastavalt oma taotlusele sai Mihkel Valmet AS-lt Reval Liising finantseeringuna 400 000 kr., mis kanti Mihkel Valmetile üle AS Hansa Liising Eesti poolt müügilepingus sätestatud tingimustel. Tehingu koguhinnana notariaalses lepingus esitatakse vara tegelik maksumus, mis tasaarveldatakse selle osaga vara müügihinnast, mis väljamaksmisele ei kuulu ehk omafinantseeringu osaga 450 000 kr. Seega müügihinnast 450 000 kr. Mihkel Valmetile reaalselt ülekandmisele ei kuulunud, vaid see tasaarveldati müügihinnaga 850 000 kr. Nimetatut on Mihkel Valmet kinnitanud ka müügilepingule allakirjutamisega, sest lepingu p-s 4.1 kinnitab ta, et müügihinnast 450 000 kr. on talle tasutud enne müügilepingu sõlmimist. Kostja esindaja rõhutas ka seda, et vastavalt kostja ja Reval Liising AS vahel sõlmitud liisingulepingule kohustus viimane tasuma 28 760,17 EUR ehk 450 000 kr. müüjale Mihkel Valmetile, ja Mihkel Valmet kinnitas 11.11.2003 sõlmitud notariaalses müügilepingus 450 000 kr. kättesaamist. Kolmas isik ühines kostja seisukohtadega. Kohtuistungil kolmanda isiku esindaja kinnitas, et AS Reval Credit 450 000 kr. Mihkel Valmetile lepingu p. 3.4 järgi tasunud ei ole (toimiku lk. 182). Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Asjaolu üle, et Mihkel Valmet müüs 11.11.2003 müügilepingu alusel kostjale 1⁄2 suuruse mõttelise osa XXXXXX XXXXXXXX X asuvast kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega, mille maksumus oli 850 000 kr. ning kostja kandis Mihkel Valmeti poolt taotletud finantseeringusumma 400 000 kr. Mihkel Valmetile üle müügilepingus sätestatud tingimustel, puudub poolte vahel vaidlus. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal lasub 11.11.2003 müügilepingu alusel Mihkel Valmetile ka 450 000 kr. tasumise kohustus. Kinnistu XXXXXX XXXXXXXX X jäi reaalselt Mihkel Valmeti valdusesse ja kasutusse ning Mihkel Valmet pidi vastavalt 29.10.2003 üürilepingule nr 03100546 tasuma AS-ile Reval Liising igakuiseid makseid. Lepingu lõpptähtajaks olid pooled AS Reval Liising ja Mihkel Valmet kokku leppinud 29.10.2013. Üürilepingu p-s 2.1.3 kokkulepitu kohaselt kohustus AS Reval Liising pärast Mihkel Valmeti poolt kõikide üürilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohasel täitmisel loobuma liisingulepingust tulenevast vara omandamise õigusest Mihkel Valmeti kasuks. 06.12.2004 Mihkel Valmeti taotlus üürilepingu lõpetamiseks seoses vara võõrandamisega OÜ-le Reilen Tootmine, 03.02.2005 AS Hansa Liising Eesti, Reilen Tootmise OÜ, Reval Liising AS ja Mihkel Valmeti vahel sõlmitud kokkulepe ning 09.02.2005 AS Hansa Liising Eesti AS, OÜ Reilen Tootmine, Urmas Erlich ja AS Hansapank kinnistu mõttelise osa müügilepingu lõpetamise kokkuleppe, ostueesõiguse teostamise avalduse alusel 3(6)
sõlmitav omandi üleandmise kokkulepe, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra märkuse kustutamise avalduse, hüpoteegi seadmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguse lepingu, lepingu ese 1⁄2 suurune mõtteline osa XXXXXX XXXXXXXX X asuvast kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega kinnitavad üheselt, et Mihkel Valmet ei suutnud endale võetud üürilepingust tulenenud kohustust täita ja sellest tulenevalt kõnealust vara, asukohaga XXXXXXXX X XXXXXX, tagasi omandada. Eelnevast järeldub osundatud tehinguid kogumis hinnates, et tegemist on nn sale and lease back tüüpi tehinguga, milline on sõlmitud lähtuvalt eeskätt Mihkel Valmeti tahtest saada finantseeringut 400 000 kr. ja tahtest saada vara asukohaga XXXXXXXX X XXXXXX jätkuvalt vallata ning tahtest üürilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohasel täitmisel vara tagasi omandada. Väär on hageja seisukoht, et Mihkel Valmetil on tekkinud iseseisev õigussuhe AS-ga Reval Liising, kes on kostja nõusolekul andnud liisingulepingu alusel AS Reval Liising kasutusse antud vara üürilepingu alusel edasi Mihkel Valmeti kasutusse, sest kõiki viidatud Mihkel Valmeti tehinguid kostja ja kolmanda isikuga tuleb vaadelda kogumis, eraldi vaadelduna ei saanuks Mihkel Valmet soovitud finantseeringut 400 000 kr., mida ta 29.10.2003 AS-lt Reval Liising taotles. Käesoleval juhul oli Mihkel Valmeti omafinantseeringu osa 450 000 kr., mistõttu müügihinnast 450 000 kr. Mihkel Valmetile reaalselt ülekandmisele ei kuulunud, vaid see tasaarveldati müügihinnaga 850 000 kr. Mihkel Valmet on kinnitanud müügilepingule allakirjutamisega, et müügihinnast 450 000 kr. on müüjale tasutud enne müügilepingu sõlmimist. Uus võlausaldaja Hillar Talts, kes pidas tol ajal Pärnus väidetavalt konsultatsioonifirmat ja tegeles probleemsete ettevõtetega ning majandustegevusest tulenevate probleemidega, pidanuks oma teadmistele majandus- ja kutsetegevuses tuginedes võtma kinnituse kostjalt nõude loovutamise dokumendi edastamise kohta. Sellist kirjalikku kinnitust ei ole ja kostja eitab loovutusdokumendi saamist. Kuivõrd kostja ei eita oma teadmist 24.01.2006 loovutusest ja kuna nii Mihkel Valmet, kostja kui kolmas isik on osapooled 03.02.2005 kokkuleppes, ei ole piisavalt usaldusväärne hageja tõend Hillar Taltsi ütluste näol, tõendamaks 13.01.2005 loovutusdokumendi teatamisest kostjale. Seega pole piisavat tõendamist leidnud kostja teadmine 13.01.2005 toimunud loovutusest. 03.02.2005 kokkulepet on osapooled käsitlenud kompromissilepinguna VÕS § 578 tähenduses ja kinnitavad kokkuleppe p-s 5, et peale käesoleva kokkuleppe sõlmimist ja nõuetekohast täitmist puuduvad neil igasugused vastastikused pretensioonid ja nõuded, kumbki pool ei nõua teiselt varasemate õigussuhete revideerimist ega esita tulenevalt varasematest õigussuhetest või poolte vahel toimunud faktilistest asjaoludest teineteisele mingeid nõudeid. Seega on dokumendis kokku lepitud, et Mihkel Valmetil ei ole mingeid nõudeid kostja vastu. Kokkulepe on VÕS § 169 lg 2 kohaselt kehtiv ka vaidluse osapoolte suhtes. Nõudeõiguse loovutamise tehingud kokkuleppe kehtivust, sh Mihkel Valmeti antud kinnitusi, ei muuda, sest kokkulepet sõlmides võlgnik ilmselt loovutusest ei teadnud ega pidanudki teadma. 03.02.2005 kokkulepe kehtib, vastupidine pole tõendatud.
4(6)
Arvestades asjaolu, et kõnealused tehingud kogumis on käsitletavad nn sale and lease back tüüpi tehinguna, asjaolu, et algne võlausaldaja Mihkel Valmet on kinnitanud nii lepingus, et talle on tasutud vaidlusalused 450 000 kr. kui ka 03.02.2005.a. kokkuleppes, et tal puuduvad nõuded kostja vastu, puudub kostjal 11.11.2003 lepingu järgi kohustus 450 000 kr. tasumiseks Mihkel Valmetile. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuses on kohus ebaõigesti asunud seisukohale, et Mihkel Valmeti ja kostja vahel eksisteeris nn sale and lease back õigussuhe. Kohus on jätnud tähelepanuta, et Mihkel Valmeti ja kostja vahel ei ole kunagi sõlmitud liisingulepingut. 11.11.2003 notariaalselt tõestatud kinnistu mõttelise osa müügilepingu alusel tekkis Mihkel Valmeti ja kostja vahel ostu-müügi tunnustele vastav õigussuhe. Liisingleping eelnimetatud müügilepingu alusel kostja poolt omandatud XXXXXX asuva XXXXXXXX X kinnistu mõttelise osa suhtes sõlmiti kostja ja kolmanda isiku vahel. 05.11.2003 kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud liisingulepingu p 6.1 kohaselt kohustus kostja omandama Mihkel Valmetilt mõttelise osa XXXXXXXX X kinnistust, kostaja poolt omandatud vara kasutamise eest kohustus kolmas isik tasuma aga kostjale tasu ehk liisingumakseid. Eeltoodu kinnitab, et Mihkel Valmeti ja kostja vahel ei ole toimunud nn sale and lease-back tüüpi tehingut. Kohus ei ole otsuses põhistanud, kuidas saab olukorras, kus liisingleping on sõlmitud kostja ja kolmanda isiku vahel, asuda seisukohale, et liisingleping sõlmiti hoopis kostja ja Mihkel Valmeti vahel, samuti ei ole kohus märkinud, millistele õigusnormidele tuginedes kohus eelnimetatud järeldusele jõudis. Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et vaidlusalune 450 000 kr. on käsitletav Mihkel Valmeti omafinantseeringuna. Mihkel Valmet ei ole kunagi sõlminud kostjaga liisinglepingut, millest tulenevalt ei saanud ka Mihkel Valmetil tekkida nn omafinantseeringu tasumise kohustus. Veel enam, kohtumenetluse kestel on nii kostja kui ka kolmas isik kinnitanud, et vaidlusalust 450 000 kr. ei ole Mihkel Valmetile kunagi kostja ega kolmanda isiku poolt üle antud, samas aga ei osanud kostja ega kolmas isik viidata ühelegi õiguslikule alusel, millest tuleneks Mihkel Valmeti nn omafinantseeringu tasumise kohustus või millest nähtuks, et kostja poolt Mihkel Valmetile tasumisele kuulunud, kui reaalselt tasumata jäetud müügihinna osa, 450 000 kr. osas oleks teostatud tasaarveldus. Nimetatud hageja vastuväidet ei ole kohus otsuses hinnanud ega käsitlenud. Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, nagu ei oleks tunnistaja Hillar Taltsi poolt antud ütlused piisavad tõendamaks nõude loovutamise dokumendi üleandmist kostjale. Tunnistaja Hillar Talts andis kohtuistungil veenvaid ütlusi selle kohta, et tema Mihkel Valmetilt nõude omandanud isikuna toimetas nõude loovutamise lepingu kostja Tallinnas Liivalaia tänaval asuvasse peakontorisse. Eeltooduga on vastupidiselt kohtuotsuses väidetule leidnud tõendamist nõude loovutamisest kostjale teavitamine. Kohus on ebaõigesti jõudnud järeldusele, nagu oleks Mihkel Valmet 03.02.2005 kokkuleppe allkirjastamisega kinnitanud nõuete puudumist kostja vastu. Nimetatud kokkulepe reguleerib sisuliselt AS Hansa Liising ja Reilen Tootmine OÜ vahel tekkinud õigussuhteid. Nimetatud kokkuleppest ei nähtu, et kostja poolt on 11.11.2003 müügilepingu alusel jäetud tasumata müügihind 450 000 kr. ulatuses. Kokkuleppe sisu on 5(6)
ebaselge ning sellest ei nähtu ega järeldu, milliseid Mihkel Valmeti ja kostja vahelisi õigussuhteid kokkulepe reguleerib. Lisaks oli kokkuleppe sõlmimise ajaks Mihkel Valmet oma nõude kostja vastu loovutanud juba Hillar Taltsile, kes oli nõude loovutamise kohta esitanud kostjale ka nõude loovutamise dokumendi. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Kolleegiumi hinnangul on 03.02.2005 kokkuleppe näol suhetes kostja ja Mihkel Valmetiga tegemist VÕS § 207 lg.2 kohase poolte kokkuleppega võlasuhte puudumise kohta seonduvalt XXXXXX XXXXXXXX X asuva kinnistu 1⁄2 mõttelise osaga tehtud ja tehtavate tehingutega (negatiivne võlatunnistus). Mihkel Valmet ja tema eriõigusjärglane ei ole esitanud nõuet nimetatud negatiivse võlatunnistuse väljanõudmiseks alusetu rikastumise (VÕS § 1028 lg.2) sätete järgi.
Margo Klaar
Tiit Kollom
Mare Merimaa
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.