OÜ Shagi AS Hansa Liising Eesti vastu võlgnevuse nõudes, kolmas isik AS R. Hageja OÜ S(regitrikood XXX, XXX); hageja esindaja Moonika Meerents-Luberg (OÜ Munga Õigusbüroo, Aia 8, 80010 Pärnu); kostja AS Hansa Liising Eesti kostja esindaja Hedit K ; kolmas isik AS R (registrikood XXX, XXX); kolmanda isiku esindaja Tiit Kull (Hanso Õigusbüroo, Kesk-Ameerika 7-24, Tallinn). 10.09.2008.a.
Menetlusosalised
Istungi toimumise aeg Istungil osalesid
Hageja esindaja Moonika Meerents-Luberg Kostja esindaja Hedit K Kolmanda isiku esindaja Tiit Kull Tunnistaja HT
Kohtuotsuse resolutsioon • Jätta rahuldamata OÜ Shagi AS Hansa Liising Eesti vastu võlgnevuse nõudes. • Kohtukulu jätta kogu ulatuses hageja OÜ Skanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.OÜ S esitas 27.10.2006.a. hagi AS Hansa Liising Eesti vastu 450 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt 11.11.2003.a. sõlmisid kostja ja M V notariaalselt tõestatud kinnistu mõttelise osa müügilepingu, millega M V müüs ja kostja ostis 1⁄2 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXXPärnu linnas (kinnistu registriosa nr XXX). Müügilepingu p 4.1 kohaselt oli kinnistu mõttelise osa müügihinnaks 850 000 krooni. Lepingu müügihinnast tasus kostja reaalselt vaid p 4.2 nimetatud summa, s.o 400 000 krooni. Lepingu p 4.1 kohaselt oli ülejäänud osa müügihinnast, s.o 450 000 krooni tasutud kostja poolt enne lepingu sõlmimist, kuid reaalselt kostja nimetatud osa müügihinnast M V ile ei tasunud.
2.13.01.2005.a. sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutas M V oma kinnistu mõttelise osa müügihinnast tasumata osa, s.o 450 000 krooni nõude kostja vastu HT. 24.01.2006.a. sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutas HT eelnimetatud nõude hagejale.
3.22.03.2006.a. esitas hageja kostjale nõude 11.11.2003.a. M V i ja kostja vahel sõlmitud müügilepingust tuleneva võlgnevuse summas 450 000 krooni vabatahtlikuks tasumiseks hiljemalt 31.03.2006.a. Nimetatud nõudele vastas kostja 04.04.2006.a., et kuna XXX kinnistu 1⁄2 mõttelise osa müügi puhul oli tegemist nn sale and lease-back tüüpi tehinguga ning M V asus müüdud vara läbi AS-i RL tagasi omandama, siis väljamaksmisele ja tagasimaksmisele mittekuuluva summa osa on omavahel tasaarveldatud juba enne notari tehingut liisingulepingus. Eeltooduga kostja sisuliselt tunnistas, et 11.11.2003.a. sõlmitud müügilepingu sõlmimise ajaks ei olnud tema 1 (6)
reaalselt tasunud M V ile lepingu p 4.1. nimetatud osa müügihinnast. Eelnimetatud vastuses viitas kostja muuhulgas nõude täitmise tõendamiseks enda ja AS RL ning AS RL ja M V i vahel sõlmitud tagasiostuõigusega üürilepingule, kuid oma väidete, s.h nõudeõiguse puudumise tõendamiseks kostja tema poolt viidatud dokumente hagejale ei esitanud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 450 000 krooni ja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
4.15.12.2006.a. esitas hageja vastuse kostja vastusele. Kostja on asunud seisukohale, et kostja ja M V i vahel oli tegemist nn sale and lease-back tüüpi tehinguga. Hageja eeltoodud kostja seisukohaga ei nõustu. 05.11.2003.a. sõlmisid kostja ja AS RL liisingulepingu. Nimetatud liisingulepingu p 6.1 kohaselt kohustus kostja omandama M V ilt mõttelise osa Toominga 1 kinnistust. Vara M V ilt vastuvõtmisel esindas kostjat liisingulepingu p 8.2 alusel AS RL.
5.M V il on tekkinud iseseisev õigussuhe AS-iga RL, kes on kostja nõusolekul andnud liisingulepingu alusel AS RL kasutusse antud vara üürilepingu alusel edasi M V i kasutusse.
6.03.02.005.a. kostja, OÜ RT, AS RL ja M V i vahel sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt sõlmis kostja OÜ-ga RT 07.12.2004.a. müügi- ja asjaõiguslepingu vara võõrandamiseks OÜ-le RT hinnaga 850 000 krooni. Eeltoodu kinnitab veelkordselt nn sale and leaseback tehingu puudumist M V i ja kostja vahel.
7.13.01.2005.a. sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel loovutas M V oma nõude kostja vastu HT. Seega, kostja poolt viidatud 03.02.2005.a. kokkuleppe sõlmimise ajaks oli M V oma nõude kostja vastu loovutanud juba kolmandale isikule ning seega ei olnud 03.02.2005.a. M V il tulenevalt nõude loovutamisest enam 11.11.2003.a. kinnistu mõttelise osa müügilepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu.
8.23.05.2007.a. esitas hageja taotluse kostja AS R (endine AS RL) kaasamiseks.08.10.2007.a. võttis hageja taotluse kostja kaasamiseks tagasi. Kostja vastuväited
9.Kostja esitas 30.11.2006.a. vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. 05.11.2003.a. sõlmiti AS-i RL ja kostja vahel liisinguleping , mille alusel kostja kohustus M V ile omandama vara, mille ostuhinna kohustus kostjale liisingulepingu alusel hüvitama AS RL. Liisingulepingus oli vara maksumusena sätestatud 54 324,76 eurot ehk 850 000 krooni.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja täitis müügilepingu p 4.2.1-4.2.3 sätestatud raha ülekandmise kohustust, kuid on vaidlus selle üle, et M V ei saanud kostjalt müügilepingu p 4.1 sätestatud müügihinnast 450 000 krooni.
11.Käesoleval juhul on olnud tegemist nn sale and lease-back tüüpi tehinguga, s.o tehing, kus vara müüja müüb talle kuuluva vara finantseerimisasutustele, saades finantseerimisasutustelt vastu finantseerimissumma, mida hakkab finantseerimisasutusele liisingulepingu/ üürilepingu vms alusel tagastama. Kõnealusel juhul täitis finantseerimisasutuse kohustusi kostja, kes ostis M V ilt vara, mille maksumus oli 850 000 krooni ning kandis M V i poolt taotletud finantseeringusumma 400 000 krooni M V ile müügilepingus sätestatud tingimustel. Vara jäi reaalselt M V i valdusesse ja kasutusse ning M V pidi vastavalt üürilepingule tasuma AS-ile RL igakuiseid makseid. Üürilepingu p 2.1.3 kokkulepitu kohaselt kohustus AS RL pärast M V i poolt kõikide üürilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohasel täitmisel loobuma liisingulepingust tulenevast vara omandamise õigusest M V i kasuks.
12.Seega sai M V vastavalt oma taotlusele AS-ilt RL finantseeringuna 400 000 krooni, mis kanti M V ile üle AS-i Hansa Liising Eesti poolt müügilepingus sätestatud tingimustel. Tehingu koguhinnana notariaalses lepingus esitatakse seda tüüpi tehingute puhul alati vara tegelik maksumus, mis tasaarveldatakse selle osaga vara müügihinnast, mis väljamaksmisele ei kuulu ehk omafinantseeringu osaga. Käesoleval juhul oli M V i omafinantseeringu osa 450 000 krooni. Seega müügihinnast 450 000 krooni M V ile reaalselt ülekandmisele ei kuulunud, vaid see tasaarveldati müügihinnaga 850 000 krooni. Nimetatut on M V kinnitanud ka müügilepingule allakirjutamisega, mille p 4.1 M V kinnitab, et müügihinnast 450 000 krooni on kostjale tasutud enne müügilepingu sõlmimist. 2 (6)
13.Tulenevalt ülaltoodust on kostja seisukohal, et M V on loovutanud kostja vastu olematu nõude, mistõttu kostja vastu esitatud hagi on põhjendamatu ja tõendamata.
14.26.11.2007.a. esitas kostja taotluse AS-i R kaaskostjana menetlusse kaasamiseks. 14.01.2008.a. toimunud korraldaval kohtuistungil taotles kostja AS-i R kaasamist kolmanda isikuna kostja poolel. Kolmanda isiku seisukoht
15.11.02.2008.a. esitas kolmas isik AS R vastuse hagiavaldusele. Kolmas isik leiab, et hagi on alusetu nii kostja kui kolmanda isiku suhtes. Rõhutab aegumise asjaolu, seda, et nõue kolmanda isiku vastu on aegunud. Kohtuistungil kolmas isik ühines kostja seisukohtadega. Asjaolud ja kohtu põhjendused
16.29.10.2003.a. M V taotles AS-lt RL finantseeringut summas 400000 kr (t lk 32).
17.29.10.2003.a. on AS-i RL ja M V i vahel sõlmitud üürileping (vara Toominga 1-1 Pärnu) (t lk 33).
18.05.11.2003.a. on sõlmitud liisinguleping nr 0068045L AS-i RL ja AS-i Hansa Liising Eesti vahel, kus liisingu esemeks on 1⁄2 mõttelist osa kinnistust Toominga 1 Pärnu, müüja M V (t lk 39).
19.11.11.2003.a. sõlmisid M V (müüja), AS Hansa Liising Eesti (ostja), AS Balti Investeeringute Grupp (hüpoteegipidaja) ja kohtutäitur Rocki Albert keelumärke kustutamise avalduse, hüpoteegi kustutamise avalduse, kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu esemeks oli 1⁄2 suurune mõtteline osa Pärnu linnas, Toominga 1 asuvast kinnistust nimetusega Toominga 1 koos selle oluliste osade ja päraldistega. Nimetatud notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Gunnar Savisaare asendaja Evelin Roots ja registreerinud notari ametitoimingute raamatus, registri number 9056 (t lk 6).
20.06.12.2004.a. esitas M V taotluse üürilepingu võõrandamisega OÜ-le RT (t lk 101).
lõpetamiseks seoses vara
21.03.02.2005.a. kokkulepe on sõlmitud AS Hansa Liising Eesti (liisinguandja), Reilen Tootmise OÜ, RL AS ja M V i (üürnik) vahel (t lk 91). Kokkuleppe p 1 kohaselt on osapooled kokku leppinud, et kui Liisinguandja ilmub 09.02.2005.a. Tallinna notar Evelyn Rootsi juurde ja allkirjastab vara suhtes sõlmitava müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt vara omandiõigus läheb üle liisinguandjalt UE hinnaga 850000 kr, siis loobuvad kõik ülejäänud kokkuleppe osapooled käesolevas kokkuleppes sätestatud tingimustel oma olemasolevatest ja tulevikus tekkida võivatest nõuetest liisinguandja suhtes, p 3 nähtub asjaolu, et kuna R ei ole võimalik saada vara omanikuks, sest vara omandab sellele ostueesõigust omav isik, siis kohustub liisinguandja tagastama R esimesel võimalusel kõik viimase poolt vara omandamiseks liisinguandjale tasutud summad.
22.09.02.2005.a. sõlmisid AS Hansa Liising Eesti (müüja), OÜ RT (ostja), UE(ostueesõigust omav isik) ja AS Hansapank (hüpoteegipidaja) kinnistu mõttelise osa müügilepingu lõpetamise kokkuleppe, ostueesõiguse teostamise avalduse alusel sõlmitav omandi üleandmise kokkulepe, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra märkuse kustutamise avalduse, hüpoteegi seadmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguse lepingu, lepingu ese 1⁄2 suurune mõtteline osa Pärnu linnas Toominga 1 asuvast kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega (t lk 93).
23.13.01.2005.a. nõudeõiguse loovutamise leping M V i ja HTvahel (t lk 11).
24.24.01.2006.a. nõudeõiguse loovutamise leping HTja SOÜ vahel (t lk 13).
25.27.10.2006.a. esitas SOÜ hagi Hansa Liising Eesti AS vastu nõude 450 000 kr saamiseks.
26.16.01.2008.a. kaasas kohus menetlusse 3.isikuna kostja poolel AS R ( varasem ärinimi
RL AS).
3 (6)
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
28.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asjaolu, et M V on müünud kostjale 1⁄2 suuruse mõttelise osa Pärnu linnas Toominga 1 asuvast kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega, on tõendamist leidnud Tallinna notar Gunnar Savisaare asendaja Evelyn Rootsi poolt koostatud ja tõestatud keelumärke kustutamise avalduse, hüpoteegi kustutamise avalduse, kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepinguga 11.11.2003.a. (t lk 6).
29.Viidatud lepingu p 4.1. kohaselt müüja müüs lepingu eseme ostjale hinnaga 850 000 kr, millisest summas 450 000 kr oli tasutud enne kõnesoleva lepingu sõlmimist. Lepingu p 4.2 järgi oli ostja kohustunud tasuma 400000 kr vastavalt müüja palvele erinevatele kontodele. Vaidlus puudub selle üle, et kostja on oma kohustuse 400000 kr osas täitnud. Kuigi kõnealuse lepingu p 4.1. nähtuvalt, on müüja M V notarile lepingu sõlmimisel avaldanud, et talle on enne müügilepingu sõlmimist tasutud 450 000 kr, väidab hageja, et osundatud 450 000 kr M V ile tegelikkuses maksmata.
30.Hageja väidete kohaselt tuleb kostjal tasuda kõnealune, reaalselt tasumata 450 000 kr, kostja vastuväidete kohaselt vaidlusaluse summa maksmiseks puudub alus, kuivõrd tegemist on olnud nn sale and lease-back tüüpi tehinguga, s.o tehinguga, kus vara müüja müüb talle kuuluva vara finantseerimisasutustele, saades finantseerimisasutustelt vastu finantseerimissumma, mida hakkab finantseerimisasutusele liisingulepingu/ üürilepingu vms alusel tagastama.
31.Seega vaidluse all on asjaolu, kas kostjal lasuks osundatud 11.11.2003.a. müügilepingu alusel M V ile kui müüjale ka 450 000 kr tasumise kohustus.
32.Asjaolu, et M V on pöördunud kolmanda isiku poole 400 000 kr suuruse finantseeringu saamiseks, on tõendamist leidnud 29.10.2003.a. M V i taotlusega AS-le RL (t lk 32). Seda asjaolu millegagi ümber lükanud ei ole.
33.Kostja vastuväidete kohaselt kõnealusel juhul täitis finantseerimisasutuse kohustusi kostja, kes ostis 11.11.2003.a. lepingu kohaselt M V ilt vara, so 1⁄2 suuruse mõttelise osa Pärnu linnas Toominga 1 asuvast kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega, mille maksumus oli 850 000 krooni ning kandis M V i poolt taotletud finantseeringusumma 400 000 krooni M V ile müügilepingus sätestatud tingimustel. Selle asjaolu üle puudub ka poolte vahel vaidlus.
34.Nimetatud vara jäi reaalselt M V i valdusesse ja kasutusse ning M V pidi vastavalt 29.10.2003.a. üürilepingule (t lk 33) tasuma AS-ile RL igakuiseid makseid. Lepingu lõpptähtajaks olid pooled AS RL ja M V kokku leppinud 29.10.2013.a. Üürilepingu punktis 2.1.3 kokkulepitu kohaselt kohustus AS RL pärast M V i poolt kõikide üürilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohasel täitmisel loobuma liisingulepingust tulenevast vara omandamise õigusest M V i kasuks.
35.06.12.2004.a. M V i taotlus üürilepingu lõpetamiseks seoses vara võõrandamisega OÜle RT (t lk 101), 03.02.2005.a. AS Hansa Liising Eesti, Reilen Tootmise OÜ, RL AS ja M V i vahel sõlmitud kokkulepe (t lk 91) kui ka 09.02.2005.a. AS Hansa Liising Eesti AS, OÜ RT, UEja AS Hansapank kinnistu mõttelise osa müügilepingu lõpetamise kokkuleppe, ostueesõiguse teostamise avalduse alusel sõlmitav omandi üleandmise kokkulepe, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra märkuse kustutamise avalduse, hüpoteegi seadmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguse lepingu, lepingu ese 1⁄2 suurune mõtteline osa Pärnu linnas Toominga 1 asuvast kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega (t lk 93), kinnitavad üheselt, 4 (6)
et M V ei suutnud endale võetud üürilepingust (t lk 33) tulenenud kohustust täita ja sellest tulenevalt kõnealust vara, asukohaga Toominga 1 Pärnu, tagasi omandada.
36.Eelnevast järeldub osundatud tehinguid kogumis hinnates, et tegemist on nn sale and lease back tüüpi tehinguga, nagu kostja õigesti märgib, milline (millised) on sõlmitud lähtuvalt eeskätt M V i tahtest saada finantseeringut summas 400000 kr ja tahtest saada vara asukohaga Toominga 1 Pärnus jätkuvalt vallata ning tahtest üürilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohasel täitmisel vara tagasi omandada.
37.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et M V il on tekkinud iseseisev õigussuhe AS-iga RL, kes on kostja nõusolekul andnud liisingulepingu alusel AS RL kasutusse antud vara üürilepingu alusel edasi M V i kasutusse, sest kõiki viidatud M V i tehinguid kostja ja 3. isikuga tuleb vaadelda kogumis, eraldi vaadelduna ei saanuks M V soovitud finantseeringut summas 400 000 krooni, mida ta 29.10.2003.a. AS-lt RL taotles.
38.Kostja vastuväidete kohaselt vaidlusaluse tehingu koguhinnana notariaalses lepingus esitatakse seda tüüpi tehingute puhul alati vara tegelik maksumus, mis tasaarveldatakse selle osaga vara müügihinnast, mis väljamaksmisele ei kuulu ehk omafinantseeringu osaga. Käesoleval juhul oli M V i omafinantseeringu osa 450 000 krooni, mistõttu müügihinnast 450 000 krooni M V ile reaalselt ülekandmisele ei kuulunud, vaid see tasaarveldati müügihinnaga 850 000 krooni. M V on kinnitanud müügilepingule allakirjutamisega, et müügihinnast 450 000 krooni on kostjale tasutud enne müügilepingu sõlmimist (lepingu p 4.1). Leping kehtib, vastupidine pole tõendatud. Sellega, et vaidlusalune 450 000 krooni suurune summa (11.11.2003.a. lepingu p 4.1) on käsitletav M V i omafinantseeringuna, kohus nõustub.
39.VÕS § 164 lg 1 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine), lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
40.Asja materjalidest nähtuvalt on M V loovutanud 11.11.2003.a. lepingule tuginedes 450 000 kr suuruse nõude HT 13.01.2005.a. kirjaliku nõudeõiguse loovutamise lepingu (t lk 11) alusel, mille viimane on omakorda loovutanud 24.01.2006.a. hagejale (t lk 13).
41.VÕS § 170 järgi kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatudki või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
42.Hageja väidab, et uus võlausaldaja, HT, on võlgnikule edastanud 13.01.2005.a. dokumendi nõude loovutamise kohta. Nimetatud asjaolu tõendas hageja tunnistaja HTütlustega. Kostja eitab temale kõnealuse loovutusdokumenti esitamist. Kohus leiab, et HT, kes pidas tol ajal Pärnus väidetavalt konsultatsioonifirmat ja tegeles probleemsete ettevõtetega ning majandustegevusest tulenevate probleemidega, pidanuks oma teadmistele majandus- ja kutsetegevuses tuginedes võtma kinnituse kostjalt nõude loovutamise dokumendi edastamise kohta, nagu õigesti märgib kostja. Sellist kirjalikku kinnitust ei ole ja kostja eitab loovutusdokumendi saamist. Kuivõrd kostja ei eita oma teadmist 24.01.2006.a. loovutusest ja kuna nii M V , kostja kui kolmas isik on osapooled 03.02.2005.a. kokkuleppes, ei pea kohus piisavalt usaldusväärseks hageja tõendit HTütluste näol, tõendamaks 13.01.2005.a. loovutusdokumendi teatamisest kostjale. Seega pole piisavat tõendamist leidnud kostja teadmine 13.01.2005.a. toimunud loovutusest.
43.Hageja on seisukohal, et vaidluses ei oma tähendust kostja viide 03.02.2005.a. kokkuleppest tulenevale M.V i kinnitusele kostja vastu pretensioonide, mis seonduvad vara võõrandamisega kolmandale isikule, puudumisel. M.V i nõudeõigus tekkis juba 11.11.2003.a. sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügilepingu alusel. Viidatud kokkuleppe sõlmimise ajaks oli aga M.V oma nõude kostja vastu loovutanud juba kolmandale isikule ning seega ei olnud 03.02.2005.a. M V il tulenevalt nõude loovutamisest enam 11.11.2003 kinnistu mõttelise osa müügilepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.
5 (6)
44.Nimetatud tõend omab asjas tähtsust. Osundatud 03.02.2005.a. kokkulepet on osapooled käsitlenud kompromissilepinguna VÕS § 578 tähenduses ja kinnitavad kokkuleppe punktis 5, et peale käesoleva kokkuleppe sõlmimist ja nõuetekohast täitmist puuduvad neil igasugused vastastikused pretensioonid ja nõuded, kumbki pool ei nõua teiselt varasemate õigussuhete revideerimist ega esita tulenevalt varasematest õigussuhetest või poolte vahel toimunud faktilistest asjaoludest teineteisele mingeid nõudeid (t lk 91-92). Seega on dokumendis kokku lepitud, et M V il ei ole mingeid nõudeid kostja vastu.
45.Kokkulepe on VÕS § 169 lg 2 järgi, mille kohaselt kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutusest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks, kehtiv ka käesoleva vaidluse osapoolte suhtes. Nõudeõiguse loovutamise tehingud kokkuleppe kehtivust sh M V i antud kinnitusi, ei muuda, sest kokkulepet sõlmides võlgnik ilmselt loovutusest ei teadnud ega pidanudki teadma. 03.02.2005.a.kokkulepe kehtib, vastupidine pole tõendatud.
46.Arvestades asjaolu, et kõnealused tehingud kogumis on käsitletavad nn sale and lease back tüüpi tehinguna, asjaolu, et algne võlausaldaja M V on kinnitanud nii lepingus, et talle on tasutud vaidlusalused 450000 kr kui ka 03.02.2005.a. kokkuleppes, et tal puuduvad nõuded (p 5 ) kostja vastu, leiab kohus, et kostjal puudub 11.11.2003.a. lepingu järgi kohustus 450 000 kr tasumiseks M V ile.
47.Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kuivõrd asja kohtuliku menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et M V il (nõude loovutaja) puudus kõnealuse 11.11.2003.a. lepingu alusel 450 000 kr suurune nõue kostja vastu, on hageja kui loovutuse saaja nõue alusetu ja rahuldamisele ei kuulu.
48.16.01.2008.a. kohtumääruse alusel kaasas kohus menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel AS R. Kolmas isik väidab, et nõue tema vastu on aegunud. TsMS § 205 kohaselt tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja, kostjaks on isik, kelle vastu hagi on esitatud, st kostja on kohustatud isikuks. Kuivõrd kolmanda isiku vastu käesoleva tsiviilasja raames nõuet esitatud ei ole, ei ole ta käsitletav käesoleval hetkel kohustatud isikuna. Järelikult ei saa kohus 3.isiku taotlust aegumise kohaldamiseks lahendada, sest TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku (kostja)taotlusel. Menetluskulu
49.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, tuleb hagejal kanda hagimenetluse kulud kogu ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ene Tsefels Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.