Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Hageja 1 M.R. Hageja M.R. töötas kostja juures määramata tähtajaks sõlmitud töölepingu alusel puusepana alates 24. augustist 2006, töö tegemise kohaks oli Norra. 20.03.2008 käskkirjaga nr. 1 määrati hagejale 1 distsiplinaarkaristusena noomitus. Käskkirja aluseks oli tööandja poolt väidetavalt 19.03.2008 hageja eluruumidest leitud tööandjale kuuluvad tööriistad. Tööandja süüdistas hagejat käskkirja teksti kohaselt omandamise katses omakasu eesmärgil. Käskkirjaga tutvustati hagejat alles 11.09.2008. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) § 6 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Kuna tööandja (kostja) on karistanud hagejat ligikaudu 6 kuud pärast kostja poolt väidetavast süüteost teadasaamist, on karistuse määramise tähtaeg ületatud ja hageja taotleb 20.03.2008 käskkirja nr. 1 tühistamist. 15.09.2008 käskkirjaga nr. 3 määras kostja hagejale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise Töölepingu seaduse (TLS) § 86 p. 7 alusel. Käskkirja aluseks oli töötaja poolne viga ehitise välisseina paralleeli paikapanemisel ja seetõttu väidetav tööandja usalduse kaotus tellija ees ning järgnevate objektide pakkumistest keeldumine. TLS § 104 lg 2 p. 3 kohaselt võib TLS § 86 p. 7 alusel töölepingu lõpetada, kui töötaja on põhjustanud klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Klientide usaldamatus tööandja vastu peab olema seotud varalise kahju tekkimisega. Kui töötaja käitumine tööandja majandustegevust ei kahjustanud, pole töölepingu lõpetamine seaduspärane. Kahju saamist peab tööandja tõendama. Käskkirjast aga ei selgu, kas tööandja kahju sai. Samuti pole tööandja muul viisil mõõtmisveast tingitud kahju saamist tõendanud. Hageja tunnistab mõõtmise viga, kuid ta parandas vea kahe tunniga omast vabast ajast tasuta. Pealegi esitas tööandja objekti joonised mitu päeva hiljem, mistõttu hageja alustas standardobjekti ehitamist enne jooniste kättesaamist, mälu järgi.

lk 3 Käskkirja nr. 3 teksti kohaselt tehti süütegu ajavahemikul 15.augustist 2008 kuni 27.augustini 2008. Peedu K.a seletuskirja kohaselt andis ta M. ja L.R.ile töökäsu alustada tööd objektil 15.augustil. "0" korruse joonised andis ta R.le 18.augustil. Selle seletuskirjaga on tõendatud R. väide, et nad alustasid ehitust ilma joonisteta. Hageja sai joonised alles ehitamise kolmandal päeval. Seega on tekkinud mõõtmisveas osaliselt süüdi ka kostja ise. Hageja on seisukohal, et kostja ei saanud eksimusest varalist kahju ning ebatõenäoline on, et just nimetatud viga põhjustas äripartnerite usaldamatuse ning järgmisest objektist ilmajäämise. Kuuldused, et järgmist maja nende firmale ehitada ei anta, liikusid ringi juba enne tema eksimust. Ehituspraak on aktiga fikseerimata, mistõttu ei ole võimalik anda tagantjärele eksperthinnangut vea olulisusele ega tekitatud kahjule. Samas ei tohi tähelepanuta jätta, et viga on ikkagi hageja poolt 2 tunni jooksul parandatud ning seetõttu ei saa seda lugeda suureks. Puudub põhjuslik seos hageja süüteo ja kostjal saamata jäänud ehitusobjekti vahel. Seetõttu ei vasta käskkiri nr. 3 TDVS § 11 lg 2 p. 3 osas ette nähtud vormistamise nõuetele -puudub süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjeldus. TDVS § 8 lg 1 kohaselt ei tohi määratud distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja töötaja eelneva käitumisega. Antud juhul on tööandja seda seaduse nõuet rikkunud. Töötaja eksimust kergendab asjaolu, et viga oli hõlpsasti parandatav ja töötaja parandas ise vea kahe tunniga oma vabast ajast, samuti kostja halvast tööde organiseerimisest tingitud jooniste puudumine ehitamise esimesel kolmel päeval. Töötajal puudusid varasemad karistused. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud olulisi protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Seega ei olnud kostjal alust töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p. 7 alusel, sest ei ole piisavalt tõendatud töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju. ITLS § 29 lg 2 kohaselt kui töölepingu lõpetamine tunnistatakse ebaseaduslikuks ja töötaja ei soovi tööle ennistamist, loeb töövaidlusorgan töötaja omal soovil töölt lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Hageja tööle ennistamist ei soovi. ITLS § 30 lg 2 kohaselt mõistab töövaidlusorgan töötaja kasuks hüvituse kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses, kui töölepingu lõpetamine tunnistatakse ebaseaduslikuks. Hageja peab mõistlikuks hüvituseks 10 päeva keskmist palka summas 20928 krooni. Keskmine palk arvutatakse Vabariigi Valitsuse 15.augusti 2001 määrusega nr. 275 kinnitatud "Keskmise palga arvutamise korra" kohaselt. Nimetatud korra § 2 lg 1 kohaselt arvutatakse keskmine palk üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast.

lk 4 Hüvituse arvestus Kalendrikuu August Juuli Juuni Mai Aprill Märts Kokku

Töötasu EEK 46042 25871 35776 32787 24858 165334

Tööpäevade arv

165334 : 79 x 10 päeva = 20928 krooni. Tulenevalt eelmärgitud asjaoludest ja võttes aluseks TLS § 79 lg 1, § 104 lg 2 p. 3, TDVS §6 lg l,§ 8 1g l,§ ll lg 2 p.3, ITLS § 28 lg l, §29 lg 2, § 30 lg 2,TsMS §162 lg l ja § 173 lg palub hageja:

Töötasu EEK 46042 41545 27432 35776 32787 24858 208440

Tööpäevade arv

208440 : 112 x 10 päeva = 18611 krooni. Hageja 2 taotleb tulenevalt eelmärgitud asjaoludest ja võttes aluseks TLS § 79 lg 1, § 104 lg 2 p.3,TDVS §6 lg l, §8 lg l, § ll lg 2 p. 3, ITLS §28 lg l, § 29 lg 2, §30 lg 2, TsMS §162 lg l ja §173 lg l

lk 5

TÖÖVAIDLUSKOMISJONI OTSUSED

Töövaidluskomisjon on oma töövaidlusasjades nr. 9.3-02/2617-5 ja 9.3-02/2633-5 tuvastanud, et hagejad asusid töötasid OÜ-s Water Level puusepana . Töö tegemise koht asus Norras. 11.09.2008.a. tutvustas tööandja hagejale 1 käskkirja nr. 1 20.03.2008.a., millega määrati karistus - noomitus, väidetavalt tööandja vara varguse katse eest. Hageja 1 nõudis käskkirja õigustühiseks tunnistamist, kuna teda tutvustati selle dokumendiga alles 11.09.08.a. 15.09.2008.a. sai töötaja järjekordse käskkirja nr. 3 15.09.08, millega tööandja karistas teda töölepingu lõpetamisega TLS § 86 p 7 alusel, s.o. usalduse kaotuse tõttu. Tööandja süüdistas avaldajat projekti mittejärgimises. Tehtud viga põhjustas firmale suurt kahju, kuna seetõttu jäi firma ilma järgmisest ehitusobjektist. Hageja 1 leidis, et tegemist on tööandjapoolse ilmse liialdusega, sest ammu enne seda juhtumit liikusid jutud, et nende firma ei saa järgmise maja ehitust endale. Viga oli lihtsalt kõrvaldatav, selleks kulus maksimaalselt kaks tundi ning töötaja tegi seda omast vabast ajast. Sellest tulenevalt nõuab ta määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist ning töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Tööle ennistamist ta ei soovi, vaid nõuab kompensatsiooni summas 50 000.- krooni. Tööandja ei tunnista nõudeid ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga: Vaidlusalune käskkiri nr. 1 20.03. 08 anti avaldajale kahe tunnistaja juuresolekul üle 21.03.2008.a. Tööandja väitel andis ta mõlemad eksemplarid avaldajale, paludes teise allkirjastatult tagastada. Töötaja tegi seda alles 11.09.2008.a. Seega on tööandja seisukohal, et ei ole alust nimetatud käskkirja õigustühiseks tunnistamiseks. Teine käskkiri nr. 3 15.09.08 määrati töötajale põhjusel, et ta oli teinud väga suure ehitusvea, mille tõttu firma kaotas usalduse oma klientide silmis ja ettevõtte maine languse tõttu keelduti firmale andmast järgmist olulist objekti. Kuna avaldajal oli ka varasem kehtiv distsiplinaarkaristus, otsustas tööandja seekordse süüteo eest määrata karistuseks töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 7 alusel. Töövaidluskomisjon, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, on asunud seisukohale, et avaldused on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel:

lk 6 Töötajale määratud distsiplinaarkaristuse käskkirjast nr.3 ei selgu, kas ja kui suures ulatuses töötaja käitumine tööandjale varalist kahju põhjustas. Tööandja väidab käskkirjas, et töötaja rikkus oma kohustust ehitada objekt vastavuses joonistega, kuna eksis O-korruse ehitamisel välisseina paralleeli paikapanemisel 1 cm 1 meetri kohta. Tekkinud viga demonstreeriti tellija poolt teistele klientidele kui näidet, et Water Level OÜ ei oska ehitada vastavalt joonistele. Seetõttu keelduti firmale andmast järgmist objekti, mis tähendab firmale ülisuurt kahju. Hageja 1 tunnistas eksimust, kuid põhjus oli jooniste puudumises ( saabusid mitu päeva hiljem) ning viga oli kergesti kõrvaldatav. Kahe tunniga olid parandused tehtud, tööandja jäi tööga rahule ja tööd teostas avaldaja oma vabast ajast. Tööandja ei kandnud töötaja eksimuse tõttu varalist kahju ning ebatõenäoline tundub, et just nimetatud viga põhjustas äripartnerite usaldamatuse ning järgmisest objektist ilmajäämise. Töötaja väitel liikusid kuuldused, et järgmist maja nende firmale ehitada ei anta, ringi juba ammu enne tema eksimust. Komisjon asus seisukohale, et on tõendamata põhjuslik seos töötaja süüteo ja saamatajäänud objekti vahel. Tööandja ei ole koostanud akti töötaja poolt tehtud praagi kohta ega tõendanud talle tekitatud kahju suurust. Seega ei vasta distsiplinaarkaristuse määramise dokument TDVS §-s 11 lg 2 sätestatud nõuetele ( p. 3). Nimetatud alusel töölepingu lõpetamisel on oluline tööandja poolt tõendada kahju saamist. Vastavalt TDVS § 8 lg 1-le ei tohi määratud karistus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja töötaja eelneva käitumisega. Antud juhul ei tundu määratud karistus olevat kooskõlas süüteo raskusega. Töötaja eksimust kergendavad asjaolud, et ehituse alguseks puudusid joonised ning et töötaja parandas vea kahe tunniga oma vabast ajast. Töötajal puudusid varasemad karistused. Vastavalt ITLS § 28 lg 1-le on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Antud juhul ei olnud tööandjal alust töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 7 alusel, kuna ei olnud piisavalt tõendatud töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju. Vastavalt ITLS § 29 lg 2-le, kui töölepingu lõpetamine tunnistatakse ebaseaduslikuks ja töötaja ei soovi tööle ennistamist, loeb töövaidlusorgan töötaja omal soovil algatusel töölt lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Vastavalt ITLS § 30 lg 2-le mõistab töövaidlusorgan avaldaja kasuks välja hüvituse kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses, kui töölepingu lõpetamine tunnistatakse ebaseaduslikuks. Antud juhul mõistis komisjon hüvituseks 10 päeva keskmise palga. Eelneva alusel ja juhindudes TLS §-dest 86, 104, TDVS §-dest 6,8,11 ja ITLS §-dest 22,28,29,30, töövaidluskomisjon otsustas hageja 1 töövaidlusasjas:

lk 7 2 nõudis nimetatud karistuse määramise dokumendi õigustühiseks tunnistamist, kuna karistuse määramise tähtaeg on möödunud. 15.09.08.sai töötaja järgmise käskkirja nr.4, millega tööandja karistas teda töölepingu lõpetamisega TLS § 86 p 7 alusel, s.o. usalduse kaotuse tõttu. Töötajat süüdistati projektist mööda ehitamises, mille tõttu väidetavalt kannatas firma maine ning keelduti firmale järgmisi objekte andmast. Objekti mittesaamine tähendab aga firmale ülisuurt rahaliste kahju. Avaldaja tunnistab, et oli teinud ehitusliku vea, kuid vabandav põhjus oli projekti hilinemisega saamine. Vea parandas töötaja kahe tunniga oma isiklikust ajast. Seega oli hageja 2 seisukohal, et karistus oli liiga raske ning usalduse kaotuse tõttu vabastamine ka põhjendamata. Hageja 2 nõudis töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ning kompensatsiooni summas 50 tuhat krooni. Tööandja ei tunnista nõudeid ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga: Vaidlusalune käskkiri nr. 2 20.03. 08 anti avaldajale kahe tunnistaja juuresolekul üle 21.03.2008.a. Tööandja väitel andis ta mõlemad eksemplarid avaldajale, paludes teise allkirjastatult tagastada. Töötaja tegi seda alles 11.09.2008.a. Seega on tööandja seisukohal, et ei ole alust nimetatud käskkirja õigustühiseks tunnistamiseks. Teine käskkiri nr. 4 15.09.08 määrati töötajale põhjusel, et ta oli teinud väga suure ehitusvea, mille tõttu firma kaotas usalduse oma klientide silmis ja ettevõtte maine languse tõttu keelduti firmale andmast järgmist olulist objekti. Kuna hagejal 2 oli ka varasem kehtiv distsiplinaarkaristus, otsustas tööandja seekordse süüteo eest määrata karistuseks töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 7 alusel. Töövaidluskomisjon tuvastas, et distsiplinaarkaristuste määramisel on rikutud samu reegleid, mis hagejale 1 distsiplinaarkaristuste määramisel ja juhindudes TLS §-dest 86, 104, TDVS §-dest 6,8,11 ja ITLS §-dest 22,28,29,30, töövaidluskomisjon otsustas hageja 2 töövaidlusasjas:

KOSTJATE VASTUVÄITED

M.R.i hagiavaldusele: kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine hagejaga toimus seaduslikult. Asjaolusid, mis tõendavad esimese distsiplinaarkaristuse määramist varguse katse eest ja hageja keeldumist käskkirja vastuvõtmisest, tõendab kostja kohtuistungil tunnistajate E. T.i, M. P. ja P. K.a ütlustega. Asjaolu, mis tõendab tellija usalduse kaotust hageja poolt mittekvaliteetse töö tegemise tõttu, tõendab kostja vastusele lisatud Norra poolse tellija Hovden Laft A/S 01.09.2008 kaebusega. Kostja palub: 1) liita tsiviilasjad 2-08-86301 ja 2-08-86323 ühte menetlusse 2) jätta hageja 1hagi täies ulatuses rahuldamata 3) jätta kohtukulud hageja 1 kanda Vastusena L.R.i hagiavaldusele: teatas kostja, et peab töölepingu lõpetamist hagejaga seaduslikuks. Asjaolusid, mis tõendavad esimese distsiplinaarkaristuse määramist varguse katse eest ja hageja

lk 8 keeldumist käskkirja vastuvõtmisest, tõendab kostja kohtuistungil tunnistajate E. T.i, M. P. ja P. K.a ütlustega. Asjaolu, mis tõendab tellija usalduse kaotust hageja poolt mittekvaliteetse töö tegemise tõttu, tõendab kostja vastusele lisatud Norra poolse tellija Hovden Laft A/S 01.09.2008 kaebusega. Hageja on esitanud kohtule taotluse tsiviilasjade 2-08-86301 ja 2-08-8632 ühte menetlusse liitmiseks. Kostja ühineb hageja sellekohase taotlusega. Kostja palub 1) jätta hageja 2 hagi täies ulatuses rahuldamata 2) jätta kohtukulud hageja 2 kanda

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära tunnistajate ütlused, leidis, et esitatud hagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) § 2 p. 2 järgi on distsiplinaarsüütegu töölepinguseaduse § 104 2. lõike nimetatud süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse. TLS § 104 lg.1 järgi tööandjal on õigus lõpetada tööleping paragrahvi 86 punktis 7 ettenähtud alusel iga töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib töölepingu lõpetada, kui töötaja on: 1) põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2) seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3) põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Hagejad töötasid osaühingus Water Level M.R. (hageja 1) alates 24. augustist 2006 ja L.R. (hageja 2) alates 06. septembrist 2007 puuseppadena, töö tegemise kohaks oli Norra. Kostja on 20. 03. 2008 välja antud käskkirjaga nr. 1 TDVS § 3 lg. 1 alusel määranud hagejale 1 karistusena noomituse ja samal kuupäeval välja antud käskkirjaga nr. 2 määrati hagejale 2 samadel alustel noomitus. Käskkirja kohaselt leidis tööandja esindaja K. K. 19. 03. 2008 hagejate eluruumidest osaühingule Water Level kuuluvaid ehitustarvikuid ja tööriistu (akutrell, plaadifrees, plekikäärid, puidufreesi komplekt, näpitsad, puidupuurid). Käskkirjadele lisatud seletuskirjade kohaselt on E. T. 19. 03. 2008 käinud hagejate eluruumis koos K. K.iga, kus avastasid voodite alt, kohvritesse ja kilekottidesse pakitult, OÜ Water Level tööriistu ja ehitustarvikuid (naelad, kruvid, elektrikaablid, kaablite ühendustarvikud). Tööriistad olid pakitud eranditult kilekottidesse, kleepsudega kinni teibitud, osaliselt pakitud ka reisikohvritesse. Kuna järgmisel päeval oli kojusõidu päev, siis ilmselt oli eesmärk asjad Eestisse viia, e. varastada. Leitud tööriistad ja tarvikud viidi tööriistade hoidmise konteinerisse. M. P. seletuse kohaselt aitas ta tööriistu K. K. autost maha laadida. Kohtuistungil antud ütlustes on tunnistaja E. T. kinnitanud, et käis koos K. K.ga hagejate eluruumides, kust nad leidsid pakituna tööandjale kuuluvad tööriistad ja ehitustarvikud. Tunnistaja M. P. ütluste kohaselt aitas ta leitud tööriistu ja ehitustarvikuid K. K.i autost maha laadida. Muu hulgas tuli siis välja ka akudrell, mis oli pikemat aega kadunud olnud.

lk 9

Tööandja esindaja seletuse kohaselt hoiti tööriistu suures konteineris, kuhu need peale tööpäeva lõppu alati tagasi pandi. Tööriistu eluruumides ei hoitud. Kuna leitud esemed olid pakitud, on alust arvata, et eesmärk oli need toimetada Eestisse omastamise eesmärgil. Vargus jäi lõpule viimata, kuna tööriistad enne avastati. Eeltoodust tulenevalt on kostja tõendanud hagejate poolt süüteo toimepanemise katset. Hagejad leiavad, et käskkirjad tuleb tühistada põhjusel, et käskkirja tutvustati neile alles

lk 10 TLS § 104 ei seo usalduse kaotust tekitatud kahjus suurusega. Usaldamatus halvab ärisuhteid ja avaldab kahtlemata mõju tööandja varalistele suhetele. Antud juhul on hagejad suhtunud hooletult oma tööülesannetesse ja, asudes paigaldama sama objekti raames kolmandat hoonet, mis kõik olid olnud ühesugused, võrsete külgedega tahukad, eksisid seinte pikkuse mõõtmisel, mistõttu vastasseinte paralleel rikuti. Seda kinnitavad tunnistajate P. K. ja K. K. ütlused, mille kohaselt olemas olid betoonist põrand ja lagi, mille vahele oli vaja paigaldada seina karkass. Hagejad aga eksisid 1 cm meetri kohta, mis tähendab, et 10 meetrise seinapikkuse korral erineb ühe otsaseina pikkus teisest 10 cm võrra, mida ei saa lugeda väga väikeseks veaks. Peale hagejate poolt oma vea parandamist, tuli uuest lahti võtta uuesti paigaldada ka vaheseinad. Tunnistajate kinnitusel näidati seda kui ebakvaliteetse ehitamise näidet ka teistele tellijatele, mis kahtlemata kahjustas tööandja mainet. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus reguleerib üksikasjalikult distsiplinaarkaristuse määramise korra. TDS § 3 kohaselt on töölepingu lõpetamine TLS § 86 punktide 6-8 alusel üks distsiplinaarkaristustest. TDS § 7 kohaselt on tööandjal õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust. Seletust nõudmata võib distsiplinaarkaristuse määrata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Antud juhul on hagejate tegevus tõendatud tunnistajate ütlustega ja nad on ka ise seda tunnistanud, kuigi on eksimust vabandanud jooniste puudumisega, mis kohtu hinnangul ei ole, asjaolusid arvesse võttes, vabandatav. TDS § 8 kohaselt ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja töötaja eelneva käitumisega. Antud juhul oli tegemist hagejate poolse ilmse hooletusega oma töökohustuste täitmisel, mis küll parandati peale seda, kui seda toodi vaatama järjest uusi inimesi, et näidata, kuidas ei tohiks ehitada. Peale jooniste saamist 18. augustil 2008 jätkasid hagejad samal objektil tööd kuni 27. augustini 2008 ega pidanud vajalikuks oma viga parandada või tehtut üle mõõta. Kostja esitas kohtule Hovden Laft AS kaebuse 01. 09. 2008 /t.l. 42/, milles on nõue ehitada maja nr. 3 sein ringi, samuti kinnitatakse, et seoses ehitusveaga ei nõustunud tellija Hovdenlaft AS andma OÜ-le Water Level hoone nr. 7 ehitust. Samuti soovitakse, et Water Level OÜ kontrolli töö üle tugevdaks. Kohus ei pea hagejate esindaja vastuväiteid nimetatud tõendile põhjendatuks, sest tõendis esitatud asjaolusid kinnitavad ka kohtus ütlusi andnud tunnistajate ütlused. Esitatud tõenditega on ümber lükatud hagejate väide, et nad omal algatusel ja viivitamatult vea parandasid. Tegelikult toimus seina ümberehitus siis, kui sellele juhtis tähelepanu tellija, kes leidis, et ei soovi järgmisel objektil samasuguse kvaliteediga tööd näha. Ka oli tööandja varasemalt tuvastanud hagejate poolse katse kahjustada tööandja vara tööriistade ja tarvikute vargusega objektilt, mis jäi lõpule viimata tänu tööandja esindaja aktiivsele tegevusele. Kohus leiab, et tööandjal oli olemas alus hagejate vabastamiseks töölt usalduse kaotuse tõttu. Asjaolu, et esimese rikkumise eest karistuse määramise on kohus sunnitud

lk 11 tühistama, ei anna alust teise distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, sest ka varasem rikkumine on esitatud tõenditega tõendatud. Ka ei eelda TLS § 86 lg. 7 varasema karistatuse olemasolu. Töötajad on toiminud viisil, millest tulenevalt ei saa eeldada, et tööandja jätkaks nendega koostööd ja valitud distsiplinaarkaristus on kohtu hinnangul proportsionaalne rikkumise raskusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käskirjad hagejate vabastamise kohta TLS § 86 p. 7 alusel tühistamata ja hagejate nõuded töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja keskmise palga nõudes rahuldamata. TsMS § 163 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.