Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Menetluskulude jaotus

Välja mõista AS-ilt L menetluskulu summas 138 971,70 EEK (ükssada kolmkümmend kaheksa tuhat üheksasada seitsekümmend üks krooni ja 70 senti) AK kasuks.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingi-

tud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 2 440 795,45 krooni, millest 1 163 000 krooni on hageja poolt kostjale tasutud Xxx kinnisasja ostuhind, 271 725 krooni kostja poolsete kohustuste täitmata jätmise eest, 264 000 krooni on hageja poolt kostjale tasutud Xxx liitumiste korraldamise lepingu alusel, 278 400 krooni on hageja poolt kostjale tasutud Xxx liitumiste korraldamise lepingu alusel, 38 911 leppetrahvid ja 424 759,45 krooni kahju (pangalaenude intresside maksmine). Samuti palub hageja kustutada märge Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number xxx teises jaos omaniku AK kohta vastavalt VÕS § 189 lg’le 1 üheaegselt koos kostjalt väljamõistetud summade kandmisega hageja arveldusarvele. 06.11.2009.a on hageja esitanud hagi täpsustuse, milles täpsustab nõuet, mis puudutab kinnistusregistri kannet. Hageja palub teha kohtuotsus, mis asendaks kostja nõusolekut kinnisomandi tagasikandmiseks kostjale ja kinnistusraamatu kande muutmiseks kinnistusregistri registriosa number xxx teises jaos omaniku AK kohta. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 23.10.2009, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kuna kostja rikkus oluliselt lepingutest tulenevaid kohustusi, esitas hageja 03.06.2009.a taganemisavalduse alljärgnevate lepingute suhtes: 1) 10.08.2006 sõlmitud kinnistu Xxxmüügileping ja asjaõigusleping, 2) 10.08.2006 sõlmitud kinnistu Xxxmüügileping ja kinnistute ühishüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud, 3) 27.02.2007 sõlmitud Xxx liitumiste korraldamise leping, 4) 27.02.2007 sõlmitud Xxx liitumiste korraldamise leping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 189 lg 1 kohaselt le2

pingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 7 kohaselt puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtuotsuse alusel. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõiv summas 115 000 krooni ning kulutused õigusabile summas 23 971,70 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 138 971,70 krooni. Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.